← Eesti

1-20-1365/104

Obsah (8)§ 118§ 184§ 4231§ 65§ 68§ 121§ 40§ 57

1-20-1365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2020. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1365 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšar

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 7, Kristo Luku süüdistuses

§ 184

lg 1, § 118 lg 1 p de 1 ja 7 ning Rene Šteini süüdistuses

§ 184lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.

august

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Süüdistatav ja tema kaitsja advokaat Natalia Lausmaa Kelly Kruusimägi 14.12.2020 avalikul kohtuistungil Tallinnas Deniss Markin isikukood: 39802240225; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX (hetkel viibib Tallinna Vanglas vahi all); emakeel eesti keel; XXX; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsusega

§ 4231järgi kahe kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 18.

oktoobri

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 16 päeva vangistust. Tõkend: kahtlustatavana peeti kinni
  2. septembril 2019, Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a määrusega kohaldati tõkendit vahistamine, viibib kohtumenetluses vahi all Advokaat Natalia Lausmaa Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
  5. Harju Maakohtu
  6. augusti
  7. a kohtuotsus Deniss Markin’i suhtes jätta muutmata ja tema kaitsja apellatsioon ning süüdistatava määruskaebus rahuldamata.
  8. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa (reg. number 10783351) seoses advokaat Natalia Lausmaa poolt Deniss Markin’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 421,20 (nelisada kakskümmend üks) eurot ja kakskümmend senti.
  9. Välja mõista Deniss Markin’ilt Eesti Vabariigi kasuks 421,20 (nelisada kakskümmend üks) eurot ja kakskümmend senti määratud kaitsjale advokaat Natalia Lausmaa’le makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank ASis (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Harju Maakohtu
  11. augusti
  12. a otsusega tunnistati Deniss Markin süüdi

§ 118

lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti õigeks

§ 118

lg 1 p 7 järgi; Kristo Lukk mõisteti

§118

lg 1 pde 1 ja 7 järgi õigeks ja tunnistati süüdi

§ 184

lg 1 järgi; Rene Štein tunnistati süüdi

§ 184lg 1 ja § 121 lg 1 järgi. Maakohus jättis kannatanu YY tsiviilhagi Kr

MS § 296² lg 1 p 5 ja § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. 1.1. Maakohtu otsusega tunnistati Deniss Markin süüdi karistusseadustiku (

) § 118 lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Mõisteti Deniss Markin õigeks

118 lg 1 p 7 järgi, s.o kannatanu surma põhjustamises ettevaatamatusest.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 3.

septembrist 2019 karistusaja hulka, lugedes karistusaja alguseks

  1. september
  2. Deniss Markini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistati kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. Deniss Markinilt mõisteti välja riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisikulu 1276,50 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 32,40 eurot, s.o kokku 2768,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrati, et Deniss Markin võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 230,75 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 230,65 eurot.
  3. Deniss Markinile on esitatud süüdistus selles, et tema ründas koos Kristo Lukuga valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ööl vastu
  4. augustit 2019 enne kella 04.15 Harjumaal Kehra linnas Kehra staadioni juures tekkinud tüli käigus XX, lüües teda korduvalt rusikaga näkku, mille tagajärjel hakkas XX-l ninast verd jooksma. Seejärel lõi Deniss Markin jalaga korduvalt XX kõhu piirkonda, mille tagajärjel kukkus XX maha. Järgnevalt lõi Kristo Lukk maas lamavat XX korduvalt rusikaga näo piirkonda ning Deniss Markin lõi maas lamavat XX jalaga korduvalt kõhu 2

(10)piirkonda. Järgnevalt ründas Deniss Markin uuesti XX, lüües teda korduvalt rusikaga näkku ja kõhtu. Rünnete järel hakkasid QQ, Deniss Markin ja XX liikuma bussipeatuse poole, kuid XX ei olnud enam võimeline käima, mistõttu Deniss Markin tassis teda bussipeatuse suunas. Tassimise ajal riivas XX Deniss Markini jalga, mille peale Deniss Markin ründas uuesti XX, lüües teda korduvalt rusikaga näo ja kõhu piirkonda ning lükkas pikali maha. Seejärel võttis Deniss Markin maas lebaval XX-l ühe käega püksirihmast ja teise käega jopest kinni ning tassis XX edasi XXX asuva maja lähedusse muru peale. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Deniss Markin koos Kristo Lukuga XX-le järgmised tervisekahjustused: - aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma ninaluude killunenud murruga,
  1. kaelalüli vasaku lülikaare ja ogajätke nihkumiseta murruga, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga ja peaajupõrutusega (põrutuskolded vasakus otsmiku- ja kiirusagaras) ning verevalumitega kõõlustanul ja paremal pool kuklalihastes, nahaaluste verevalumitega mõlema kõrva piirkonnas ja mõlema kõrva taga, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol, verevalumitega huulte ja vasaku põse limaskestal ning nahaaluse verevalumi ja nahamarrastustega kuklal; vigastustega kaasnes ninaverejooks ja keha üldine alajahtumine; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning kujunes välja bronhopneumoonia. - Kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma verevalumitega parema kilpnäärmesagara ülaosa ümbritsevates pehmetes kudedes ja peensoolekinnistil, nahaaluste verevalumitega kaela ees- ja külgpindadel, nahamarrastustega mõlemal pool kaela külgpinnal ning nahamarrastustega ja nahaaluste verevalumitega kehatüve piirkonnas. - Põrutushaav ja nahaalune verevalum parema labakäe selgmisel pinnal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel ning nahamarrastused mõlemal põlvel. Samuti põhjustas Deniss Markin koos Kristo Lukuga sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest XX surma, mis saabus
  2. septembril 2019 kell 16.22 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnise tömp trauma (ninaluude killunenud murruga,
  3. kaelalüli vasaku lülikaare ja ogajätke nihkumiseta muruga, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga, difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga ja peaajupõrutusega (põrutuskolded vasakus otsmiku- ja kiirusagaras) ning verevalumitega kõõlustanul ja paremal pool kuklalihastes, nahaaluste verevalumitega mõlema kõrva piirkonnas ja mõlema kõrva taga, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol, verevalumitega huulte ja vasaku põse limaskestal ning nahaaluse verevalumi ja nahamarrastustega kuklal; vigastustega kaasnes ninaverejooks ja keha üldine alajahtumine; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning kujunes välja bronhopneumoonia) tagajärjel. Oma tahtliku tegevusega pani Deniss Markin toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohus asus seisukohale, et ei ole tõsikindlalt tuvastatav, et XX-l fikseeritud eluohtlikud ja tema surma põhjustanud tervisekahjustused on põhjuslikus seoses just D. Markini löökidega ja ei ole põhjustatud R. Šteini löökidest (korduvad löögid lamavas, maha langevas asendis oleva kannatanu pea piirkonda) või kannatanu kukkumisest. Ei ole võimalik tõsikindlalt välistada, et kannatanu surma põhjustanud tervisekahjustus (aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma) võis olla põhjustatud kannatanu kukkumisest või R. Šteini kahest viimasest löögist kannatanu pea piirkonda. Nii nähtub DD ütlustest, et kannatanu XXX maja ees kõndis ja asfaldile (kuidagi põsega) kukkus. Vähetähtis ei ole, et tuvastatu kohaselt käis kannatanu kella ühe ja kahe vahel kodus, samuti käis D. Markin mitmel korral oma tüdruksõbra seltskonna juures ja on teadmata, kas või mis kannatanuga vahepeal võis juhtuda. Välistada ei saa ka seda, et R. Šteini kaks 3

(10)viimast lööki lamava kannatanu maha langeva pea piirkonda võisid olla põhjuslikus seoses kannatanu surma põhjustanud tervisekahjustustega. Maakohus sedastas, et D. Markin lõi kannatanut valimatult ja korduvalt (vähemalt kümnel korral) rusikaga näo piirkonda ja jalgadega keha piirkonda ning tuvastas süüdistatava tahtluse kuriteo toimepanemiseks nn välise teopildi järgi. Korduvate löökide tegemisel pähe, mis on elutähtis piirkond, pidi D. Markin pidama võimalikuks ja möönma, et võib tekitada kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Seda eriti olukorras, kus löögid on jõulised, nagu D. Markini löögid olid, mida kinnitab mh ka asjaolu, et kannatanu löökide tagajärjel kukkus. Katse objektiivse koosseisu moodustab süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Kuna D. Markin kannatanu XX korduvalt rusika ja jalgadega lõi, on katse objektiivne koosseis täidetud. Maakohus asus seisukohale, et on D. Markini tegu kvalifitseeritav

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi.

ESITATUD APELLATSIOONID

  1. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kaitsja, kes ei nõustu kohtuotsusega järgnevatel põhjendustel. 4.
  2. Apellant leiab eelkõige, et kohtulik uurimine on maakohtus teostatud puudulikult ja ühekülgselt, kuivõrd kohus ei ole pidanud vajalikuks kutsuda kohtuistungile kohtumeditsiiniekspertiisi teostanud eksperti ekspertarvamuse selgitamiseks, mille tõttu on välja selgitamata on jäänud üliolulised asjaolud: - kannatanul tuvastatud kehavigastuste täpne tekkemehhanism ja nende kehavigastuste (igaühe üksikult ja kõigi vigastuste koosmõjus) põhjuslik seos eluohtlike tagajärgede saabumises ; - täpsustamata on jäänud kannatanu raviloo asjaolud ning eelkõige see, kas kannatanu hospidaliseerimisel kohese kolju trepanatsiooni ebaotstarbekaks pidamine neuroloogi poolt kahepoolse hematoomi eemaldamiseks ja koljusisese verejooksu sulgemiseks võis avaldada mõju lõppkokkuvõttes eluga sobimatu terviseseisundi tekkeks kannatanul, teisisõnu, kas kannatanu surma võisid põhjustada või soodustada temale tekitatud vigastuste ravimiseks valitud ravivõtted, kui need olid ebaõiged. Apellatsioonile on lisatud XX haigusloo väljavõte. Selle asjaolu väljaselgitamine omab käesolevas kohtuasjas olulist tähtsust, arvestades esitatud süüdistust eluohtlike tervisekahjustuste tekitamises ja ettevaatamatusest surma põhjustamises kui ka kohtuotsuse lõppjärelduste tegemise seisukohalt. Ekspertarvamuse kohaselt surma põhjustanud aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma võib olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas rusikaga ja/või jalaga, vigastused kukla piirkonnas võivad olla tekitatud peksmise käigus kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Lülisamba kaelaosa murd võib olla tekitatud pea ja kaela jõulisest ning järsust kukla suunas väänamisest või painutamisest, võimalik, et pead tabanud löögi tagajärjel. Sellise järsu painutamise või väänamise tekkemehhanism on jäänud täpsemalt selgitamata, milline puudujääk olnuks kõrvaldatav eksperdi küsitlemisega. Samas on see asjaolu süüdistavate süü küsimuse lahendamiseks äärmiselt oluline, kuivõrd mitte ühtegi sellist süüdistatavate, sealhulgas eriti Deniss Markini tegu, mis oleks viidatud tekkemehhanismiga kooskõlas, ei eeluurimisel ega ka kohtulikul tõsikindlalt tuvastatud ei olnud. Käesolevas asjas kohtumenetluses oleva uurimiseseme asjaolude väljaselgitamisel oleks ekspertarvamuse täpsustamisel olnud oluline tähendus, kuivõrd ekspertarvamuse pinnalt tehtavad järeldused viisid kohtu hinnanguteni süüdistavate süü suuruse ja nende tegude kvalifikatsiooni suhtes, puuduliku kohtuliku uurimise tõttu aga jäid need järeldused vastuolulisteks, ühekülgseteks ja paljasõnalisteks. 4

(10)Maakohtu menetluses ei esitanud ükski menetlusosaline taotlust eksperdi kohtusse kutsumiseks, kuid apellandi hinnangul oleks kohtul olnud õigus ekspert küsitluseks kohtusse kutsuda sellest olenemata , kuivõrd KrMS § 295 annab kohtule õiguse seda teha omal algatusel. 4.2. Apellandi hinnangul on kohtuotsus ja selle järeldused vastuolulised, põhjendused on ebajärjekindlad ja vasturääkivad. Kohtuotsuse põhjendustes (otsuse p. 81,85,86) tuvastab kohus, et puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et XX-le tekitatud eluohtlikud ja tema surma põhjustanud tervisekahjustused on tekitatud D.Markini löökide tagajärjel ning ei ole põhjustatud R.Šteini löökidest või kukkumisest vastu kõvu tömpe pindu. Kohus tuletab sellest üksnes Deniss Markini õigeksmõistmise

§ 118

lg 1 p 7 järgi, samas mõistes ta süüdi

§ 118lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi, s.o.

eluohtlike kehavigastuste tekitamise katses. Apellant leiab, et ülalviidatud seisukohad on omavahel diametraalses vastuolus. Kui pole tõendatud põhjuslik seos D.Markini löökide ja kannatanul tekkinud eluohtlike kehavigastuste vahel, siis ei saa olla tõendatud Deniss Markinil ei otsese ega ka kaudse tahtluse olemasolu nende kehavigastuste tekitamiseks. 4.

  1. Maakohus asus seisukohale, et D. Markinil kannatanule eluohtlike kehavigastuste tekitamisele suunatud kaudse tahtluse olemasolu on tõendatud välise teopildi kaudu, mis väljendus Deniss Markini poolt korduvas kannatanu jõulises löömises. Kaitsja leiab, et maakohus jättis arvestamata, et tagajärjedeliktide puhul iseloomustab katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Käesolevas asjas on asjaolud aga hoopis vastupidi, kannatanule eluohtlik tagajärg just saabus, kuid kohus leidis, et puudub põhjuslik seos saabunud tagajärje ja D. Markini tegude vahel. Kui puudub põhjuslik seos tagajärje ja teo vahel, siis ei saa olemas olla ei otsest ega kaudset tahtlust tagajärje saabumise suhtes. 4.
  2. Kaitsja leiab, et maakohus on ka D. Markini teopildi iseloomustamisel olnud kohtulahendi põhjendustes vastuoluline, kuivõrd ühest küljest kohus möönab, et pole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas kannatanul eluohtlike tervisekahjustuste tekkimine on põhjuslikus seoses just D. Markini löökidega ja ei ole põhjustatud R. Šteini löökidest (korduvad löögid lamavas, maha langevas asendis oleva kannatanu pea piirkonda) või kannatanu kukkumisest, teisest küljest aga osutab üksnes ja ainult D. Markini väidetavale kavatsuslikkusele eluohtlikke kehavigastusi tekitada. Selline järeldus ei ole loogiline, asjakohane ega põhine kohtulikul uurimisel kogutud tõenditel ega kohtu enese järeldustel. 4.
  3. Apellant leiab, et maakohus ei ole süüdistatavaid kohelnud seaduse ees võrdselt. Maakohus on andnud olulise tähenduse Kristo Lukki kohtus esitatud ütlustele selle kohta, et tema kannatanut üldse ei löönud ning on Kristo Lukki sellele tuginevalt õigeks mõistnud, samas kohtuasjas antud Deniss Markini ütlustesse selle kohta, et ühegi tema poolt kannatanule tehtud löökide tagajärjel ei saanud kannatanul niivõrd ulatuslikke kehavigastusi tekkida ja et kannatanu kehavigastused võisid mingis osas olla tekkinud tema kukkumisest tugeva joobeseisundi tõttu kõvale pinnasele, suhtub kohus aga kriitiliselt ning väidab, et need on üksnes ennastõigustavad. Apellant leiab, et ka selles osas on kohtuotsuse järeldused ühekülgsed, ebajärjekindlad ja vastuolulised. Kaitsja ei soovi käesolevaga vaidlustada Kristo Lukki õigeksmõistmist, kuid leiab, et kõigi isikute võrdseks kohtlemiseks tulnuks kohtul suhtuda kõigi süüdistatavate ütlustesse ühtemoodi, mitte aga ühtesid ütlusi teistele eelistada. Apellant leiab, et kuivõrd kohus tuvastas põhjusliku seose puudumise D. Markini poolt kannatanutele tehtud löökide ja kanntanul tekkinud eluohtlike kehavigastuse vahel ning leidis, et nende vigastuste tekkimine võis olla põhjustatud kas Rene Šteini löökidest või siis ka kukkumisest vastu kõvu tömpe pindu, siis puudus maakohtul seaduslik alus D. Markini süüdimõistmiseks

§ 118lg 1 p1 – 25 lg 2 järgi. 5

(10)Kuivõrd aga D. Markini enda õigeksvõtuga oli tuvastatud, et ta kannatanut korduvalt lõi, siis ei olnud kohtul omaenese otsuse põhjenduste alusel üldse võimalik jõuda teistsugusele lahendusele, kui et D. Markini poolt toimepandu vastab

§ 121

lg 2 p 3 tunnustele, s.o tema poolt kannatanu suhtes tehtud korduvad löögid näo piirkonda kujutavad endast korduvaid vägivallategusid. 4.

  1. Kaitsja taotleb võtta toimikusse apellatsioonikaebuse lisana esitatud dokument – väljavõte XX haigusloost. Kutsuda apellatsioonikohtu istungile kohtumeditsiini ekspert selgituste andmiseks. Küsimused eksperdile esitab apellant taotluse rahuldamise korral. Tühistada Harju Maakohtu otsus 26.08.
  2. a D. Markini süüdimõistmises

§ 118lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi ja mõista ta selles õigeks.

Kvalifitseerida D. Markini poolt kannatanu korduv löömine

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle selle sätte sanktsioonile vastav karistus.

Alternatiivselt, saata kriminaalasi Harju maakohtule uueks arutamiseks kohtuliku arutamise staadiumis, kohustades kohut uuel arutamisel kõrvaldama puudused kohtulikus uurimises, eelkõige selles osas, mis puudutab kohtumeditsiinilise ekspertiisi järelduste täpsustamist ja selgitamist.

  1. Kriminaalasjas esitas määruskaebuse ka süüdistatav, kes vaidlustab temalt väljamõistetud menetluskulude summat. Süüdistatav märgib, et väljamõistetud menetluskulud summas 2768,90 eurot käivad talle selgelt üle jõu, kuna isegi ositi tasumiseks väljamõistetuna, ei ole vanglas sellist summat reaalselt võimalik teenida. Süüdistatav palub jätta temalt väljamõistetud menetlusekulud kas tervikuna või osaliselt riigi kanda, et tal tekiks reaalne võimalus neid ära maksta. KOHTUISTUNG
  2. Ringkonnakohtu istungil loobus kaitsja apellatsioonis esitatud taotlusest kohtueksperdi väljakutsumisest ja ülekuulamisest. Muus osas jäi kaitsja oma apellatsiooni seisukohtade ja taotluste juurde. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni ning palus rahuldada ka oma määruskaebus taotlusega menetluskulude täielikult või osaliselt riigi kanda jätmisest. Prokurör vaidles kaitsja apellatsioonile ning süüdistatava määruskaebusele vastu ning palus jätta need rahuldamata, kuna maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  4. Oma otsuses asus maakohus seisukohale, et ei ole tõsikindlalt tuvastatav, et XX-l fikseeritud eluohtlikud ja tema surma põhjustanud tervisekahjustused on põhjuslikus seoses just D. Markini löökidega ja ei ole põhjustatud R. Šteini löökidest (korduvad löögid lamavas, maha langevas asendis oleva kannatanu pea piirkonda) või kannatanu kukkumisest. Ei ole võimalik tõsikindlalt välistada, et kannatanu surma põhjustanud tervisekahjustus (aju-kolju ja lülisamba kaelaosa kinnine tömp trauma) võis olla põhjustatud kannatanu kukkumisest või R. Šteini kahest viimasest löögist kannatanu pea piirkonda. Põhjusel, et maakohus pole tuvastanud süüdistatava poolt kannatanu suhtes toimepandud vägivalla ja viimasel tekkinud eluohtlikke kehavigastuste vahel põhjuslikku seost ning prokurör pole antud osas maakohtu otsust vaidlustanud, loobus kaitsja ringkonnakohtu istungil apellatsioonis esitatud taotlusest kohtueksperdi väljakutsumiseks ning ülekuulamiseks. Ringkonnakohus jätab samal põhjusel tähelepanuta kaitsja apellatsiooni argumendid sellest, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud, et Deniss Markini tegevuse tagajärjel oleks kannatanul tekkinud süüdistuses etteheidetud kehalised vigastused. Ringkonnakohus jätab samuti tähelepanuta koos apellatsiooniga esitatud väljavõtte XX haigusloost. 6

(10)9. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus on oma sisult vastuoluline, kuna kui pole tõendatud põhjuslik seos D. Markini löökide ja kannatanul tekkinud eluohtlike kehavigastuste vahel, siis ei saa olla tõendatud D. Markinil ei otsese ega ka kaudse tahtluse olemasolu nende kehavigastuste tekitamiseks. Kaitsja märgib, et käesolevas asjas on tagajärg just saabunud, seega ei saa rääkida ka kuriteo katsest

§ 118lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi.

Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-111-16 (p 8), mille kohaselt iseloomustab tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub. Kohtukolleegium kaitsja argumentidega ei nõustu ning leiab, et kaitsja poolt viidatud seisukoht ei ole menetletavas kriminaalasjas asjakohane, kuna maakohus leidiski, et tagajärg ei ole süüdistatav D. Markinile objektiivselt omistatav. Maakohus leidis, et pole välistatud, et tagajärg võis saabuda kas R. Šteini tegevuse või kannatanu kukkumise tõttu. Kaitsja poolt viidatud lahendis olid aga kannatanu kehavigastused põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega. Asudes seisukohale, et D. Markini tegevuse tulemusena ei saabunud

§ 118

lg 1 p 1, 7 tagajärge, analüüsis maakohus kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga põhjendatult (RKKKo nr 3-1-1-41-14, p 12), kas süüdistatava käitumine on kvalifitseeritav süüdistusaktis märgitud kuriteo katsena. 10. Esitatud apellatsioonis jaatab kaitsja, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et süüdistatav D. Markin lõi kannatanut korduvalt, seega tema käitumine peab olema kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Kohtukolleegium märgib, et kaitsja ei too oma sellise seisukoha toetamiseks ühtegi täiendavat argumenti. Kaitsja ega süüdistatav ei vaidlusta ka süüdistuses D. Markinile etteheidetud teokirjeldust ega faktilisi asjaolusid. Vaidlustatakse vaid saabunud tagajärje omistamist D. Markinile, millist maakohus D. Markinile ei omistanudki. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et arvestades kanntanule tekitatud löökide arvu, intensiivsust, lokalisatsiooni, on põhjendatud ja õige süüdistatava tegevuse kvalifitseerimine raske tervisekahjustuse tekitamise katsena

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi.

Objektiivselt on tõendamist leidnud, et D. Markin lõi kannatanut valimatult ja korduvalt (vähemalt kümnel korral) rusikaga näo piirkonda ja jalgadega keha piirkonda.

  1. Maakohus on asjakohaselt viidanud süüdistatava käitumise subjektiivse koosseisu tuvastamisel kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe), aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral. Nimetatud juhtudel võib süüdistataval olla juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega (nt ohuga elule) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-111-16, p 13). Maakohus on veatult tuvastanud, et süüdistatava poolt aset leidnud kannatanu rusikate ja jalgadega löömine on toime pandud kavatsetult, kuna viimase peksmine on olnud süüdistatava eesmärk. Arvestades vägivalla intensiivsust tuleb jaatada, et selle eesmärgiks ei olnud kannatanule pelgalt valu, vaid just kehavigastuste tekitamine. Veatu on maakohtu argumentatsioon ka süüdistava tahtluse osas peksmise võimaliku tagajärje suhtes. Olukorras, kus D. Markin lõi kannatanut valimatult ja korduvalt (vähemalt kümnel korral) rusikaga näo piirkonda ja jalgadega keha piirkonda, pidas D. Markin võimalikuks ja möönis, et võib tekitada kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ja seda eriti olukorras, kus löögid on jõulised, nagu D. Markini löögid olid, mida kinnitab mh ka asjaolu, et kannatanu löökide tagajärjel kukkus. 7

(10)Kohtukolleegium peab lisaks vajalikuks maakohtu põhjendustega nõustuvalt osundada kohtupraktikas kujunenud arusaamale, et tahtluse nn teadmise ja tahtmise külge ei saa käsitleda teineteisest isoleeritult, vaid tegemist on tunnustega, mis on omavahel nn sõltuvussuhtes. Kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda, oska ega ka taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks (vt täpsemalt TRRo 1-11-5311, p-d 7.1–7.3). Tahtluse küsimus lahendatakse sellistel puhkudel seega peamiselt just intellektuaalse külje alusel. Kirjeldatu tähendab sisuliselt seda, et isiku käitumises võimalikku tagajärge puutuva tahtluse tuvastamine pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt avalduvast ohtlikkuse astmest, mida senises praktikas on nimetatud teo objektiivseks avaldumiseks (vt nt RKKKo 3-1-1-79-15, p 8) (p 17). Tahtluse tuvastamisel peab arvestama kõiki kriminaalasja menetlemisel tõendatuks loetud asjasse puutuvaid asjaolusid ja see tuleb kindlaks teha rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt ka RKKKo 3-1-1-111-16, p-d 10 ja 11). Tahtluse hindamisel saab muu hulgas arvestada teo välist avaldumist (RKKKo nr 1-17-5883/77). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaitsja apellatsioonis toodud seisukoht, et süüdistatava tegevus on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 3 järgi.

12. Kohtukolleegium peab vajalikuks eraldi peatuda asjaolul, et D. Markin oli QQ-ga Häirekeskusesse helistamise juures ning maakohus tuvastas, et selle kõne sisust nähtub, et QQ juures viibinud isikud soovivad, et XX-le saadetakse kiiresti abi. Kohtukolleegium leiab, et kõnealusel juhul pole alust rääkida D. Markini loobumisest süüteokatsest

§ 40, 42 tähenduses, kuna selle kõnega sooviti üksnes ära hoida XX surma saabumist.

Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest teatas QQ, et noormees (XX) sügavalt magab ja norskab, ta on palju möllanud ja tema riided on mustad. Ülaltoodu tähendab, et XX-le kutsuti abi üksnes siis, kui kannatanu peksmise tagajärjel kaotas ta teadvuse ning juures viibinud isikutel tekkis reaalne hirm tema elu pärast. Väärib märkimist, et Häirekeskusesse helistajaks ei olnud D. Markin ise. Maakohus välistaski õigesti D. Markini vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise katse eest, kui sellega on põhjustatud kannatanu surm. Lisaks on tuvastatud, et D. Markini poolt XX intensiivse läbipeksmise ja Häirekeskusesse helistamise vahel on möödunud pikk aeg. Nimelt nähtuvalt maakohtu poolt uuritud videosalvestustest ning isikulistest tõenditest (QQ ja K. Luku ütlused) on tuvastatud, et D. Markin peksis esmakordselt kannatanut (lõi teda igale poole käte ja jalgadega palju kordi, kannatanu vahepeal kukkus, tema nägu oli verine) juba enne kella 01.

  1. Seejärel käis kannatanu XX kodus ning naasis seltskonna juurde pärast kella 02.
  2. Tõendamist on leidnud, et D. Markin peksis XX ka peale viimase naasmist seltskonna juurde. Nähtuvalt videosalvestusest kell 3.30.14 haaras D. Markin XX-st kinni, tõstes viimase jalgadele. Salvestiselt nähtub, et XX ei võta jalgu alla ning D. Markin lohistab teda. Alles kell 04.15 helistas QQ Häirekeskusesse ning kannatanule kutsuti abi. Kohtukolleegium on seisukohal, et selliselt ei saanud enam D. Markin süüteokatsest loobuda, kuna vastavalt tema ettekujutusele oli XX eluohtlik seisund juba saabunud ning takistama pidi üksnes surma saabumist.
  3. Kaitsja vaidlustas süüdistatavale mõistetud karistust üksnes süüdistatava tegevuse võimaliku ümberkvalifitseerimise kontekstis. Muid argumente süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks kaitsja esitatud apellatsioonis välja ei toonud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks ka süüdistatavale mõistetud karistuse osas.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud 8

(10)kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on õigesti hinnanud D. Markini süüd keskmisest väiksemaks ning võtnud arvesse karistust kergendava asjaoluna XX peksmises süü kahetsust. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

§ 118

lg 1 p 1 (- § 25 lg 2) järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 8-aastane vangistus, mis on antud juhul lähtepunktiks. Maakohus, mõistes D. Markinile, kes on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, sanktsiooni alammäära lähedase karistuse, arvestas lisaks täiel määral ka asjaoluga, et kuritegu on jäänud katsestaadiumisse.

  1. Vastuseks süüdistatava määruskaebuses toodud taotlusele temalt väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks või riigi kanda jätmiseks, märgib kohtukolleegium esmalt, et D. Markin ei vaidlusta maakohtu arutluskäiku teda puudutavate menetluskulude osas. Väidetakse vaid, et väljamõistetud menetluskulude summa tasumine käib talle üle jõu, kuna ta viibib vanglas ning seal ei saa tal olla hästi tasustatavat tööd. Kohtukolleegium sedastab, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Niisuguse alusena ei ole käsitletav kaebaja väide, et vanglas temal töökoht puudub. Kohtukolleegium möönab, et ehkki vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on tegelikkuses kinnipidamisasutuses töötamise võimalus vähene ning kinnipeetavale ei ole töö garanteeritud. Samas aga märgib ringkonnakohus, et menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. D. Markin ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et D. Markini varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda kogu oma vara arvelt. Riigikohus on oma määruse 3-1-1-105-12 p-s 7 märkinud, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Pealegi, maakohus on menetluskulude väljamõistmisel juba arvestanud D. Markini majandusliku seisuga ning võimaldas D. Markinil KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi ega määruskaebuse esitaja poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  3. augusti
  4. a otsuse Deniss Markini suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni ning määruskaebuse rahuldamata.
  5. Süüdistatav Deniss Markin’ile õigusabi osutanud kaitsja Natalia Lausmaa on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 421,20 eurot. Kohtukolleegium märgib, et riigi õigusabi osutav kaitsja oli Eesti Advokatuuri poolt määratud apellatsioonimenetluses. Kaitsja tasutaotluses menetlustoiminguks on märgitud tutvumine kohtueelse uurimise toimikuga, kohtuliku uurimise materjalidega, konsultatsioon süüdistatavaga Tallinna Vanglas, apellatsiooni koostamine, kohtuistungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 6,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad 9

(10)menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatav Deniss Markin’i kanda. Allkirjastatud digitaalselt 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.