1-20-6235/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6235 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Katerin Hovi ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Heiki Kurg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Heiki Kurg, isikukood: 37504182728, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistusaja kestus: 02.08.2020 - 22.07.2021 Ei soovinud kaugkohtuistung 10.03.2021 Kaitsja Kohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Heiki Kurg temale Tartu Maakohtu 27.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-206235 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Heiki Kurg on Tartu Maakohtu 27.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6235 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 10 päeva karistusaja hulka ning ära kanda jäi vangistus tähtajaga 11 kuud ja 20 päeva, millise kandmise aja algust arvestati alates 02.08.
2. 14.01.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Heiki Kurg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Heiki Kurg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Heiki Kurg tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Heiki Kurg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Heiki Kurg kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Heiki Kurg temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 7 kuu, so üle 1/
3. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral kinnipeetava õde ei ole nõus, et Heiki Kurg asuks elama tema korterisse. Seega tegelikkuses kinnipeetaval vabanemisjärgne elukoht puudub ja tõenäoliseks esialgseks peatuskohaks on xxx. Kohtuistungil süüdlane avaldas, et tema asuks elama xxx, kuhu xxx on rajanud sotsiaalmaja. Vangistustoimikus selline info puudub, samuti pole kohtule edastatud ei vangla ega pastori poolt ainsatki kinnituskirja, et isik seal elada saaks. Seega isikul puudub kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Hoolimata elukoha olemasolust või selle puudumisest ei ole täidetud teisedki ennetähtaegse vabastamise eeldused. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
4. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
5. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Heiki Kurge on kriminaalkorras karistatud kokku
6. korral, tõsi, 8 neist on tänaseksarhiveeritud. Vanglas kannab karistust
7. korda. Üldpildis on kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude dünaamika jäänud ajas muutumatuks, on pannud toime läbisegi erinevaid varavastaseid ja vägivallategusid. Esimest korda karistati teda juba viieteistkümneselt, seda varguste eest. Edasi pani toime relva röövimise, erinevat laadi varguseid, dokumendiga seotud rikkumise, vägivalla kasutamise politseiniku vastu, kuritegelikul teel saadud vara omandamise, röövi, kehalisi väärkohtlemisi (k.a vanglas), ametiisikute solvamisi- ja ründamisi ning röövi. Käesolevalt karistatud erinevate vargusepisoodide eest. Seega ilmestab tema täiskasvanuelu kuritegelik käitumine, mida senised karistused kuidagi mõjutanud pole. Läbivalt on soodustanud kuritegude toimepanemist alkoholi kuritarvitamine, grupi mõju ja puudulik probleemilahendusoskus. Et oleks põhjendatud Heiki Kurg ennetähtaegne vabastamine, peab uute kuritegude risk olema tema puhul väga madal. Kohtu hinnangul see nii ei ole. Isiku puhul on positiivne, et senine käitumine on vangistuses olnud korrektne, distsiplinaarsüüteod puuduvad, kuid see on ka ainus positiivne element. Vangistusasutuse iseloomustusest nähtub, et vanglast väljas oldud aasta jooksul ta sisuliselt ei töötanud ning peamiselt elatus töövõimetuspensionist. Käis küll mustalt tuttava juures enda sõnul paar kuud metallitöid abis tegemas ehitusobjektil, kuid tulenevalt talle n-ö palga maksmise ja tööl käimise korrapäratusest, ei saa seda nimetada töökoha omamiseks. Lisaks esines tal aegajalt probleeme sinna mitte jõudmisega, seda tulenevalt alkoholi liigtarbimisest. Käis enda sõnul veel töötukassas tööharjumuse programmis ning Soomes ühel proovipäeval. Soomes käik päädis üksnes ühel päeval objektil käimise ning järjekordse alkoholi tarvitamisega, mille käigus mh varastati osad ta esemed ära. Võimaliku vabanemise korral puudub samuti töökoht või väljavaated selle saamiseks, elatuks osalise töövõime- ja puudetoetustest. K-raha andmetel on 21.12.2020 seisuga kinnipeetaval võlgnevusi 4 811,74 eurot ja vabanemisfondis 0 eurot. Eelnev näitab selgelt, et kinnipeetav ei ole valmis ka väikseimadki pingutusi tegema töökohustuse täitmise nimel ning puudulik töömoraal võib ka garanteeritud töökoha olemasolul tõugata teda uute varavastaste kuritegudeni. Heiki Kurgil puudub samuti toetav lähivõrgustik. Ema on surnud, isaga ei suhtle. Õde E.L.iga on suhted problemaatilised, kuna Heiki Kurg on varasemalt korduvalt kuritarvitanud tema usaldust ning õde seekord keeldub süüdlast enda korterisse elama võtmast. Sõnades väljendab vabanedes töötada selle nimel, et enda õega suhted ära parandada, kuid motiiv on teadmata, sest korduvalt käis vestluselt läbi selle eesmärgina varasemasse korterisse tagasi elama pääsemine. Elukaaslast ning lapsi tal ei ole. Suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalkorras karistatud, alkoholi kuritarvitavad isikud. Sõpru kui selliseid tal ei ole, pigem lihtsalt isikud, kellega koos alkoholi tarvitab. Ka pelgalt vangistuses viibimine ja vabaduse kaotamine ei ole samuti isikut pannud mõistma seadusekuuleka elu elamise vajadust ega pannud teda selle nimel pingutama. Isik ei mõista oma käitumise mõju teistele inimestele ning oma peamisest kurjajuurest – alkoholist loobuda ei suuda, kuigi enamus kinnipeetava kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Käesoleva vangistuse jooksul rehabiliteerivaid tegevusi määratud pole, aga nagu näha, siis varasemadki pole mõju avaldanud. Nii on H.Kurg varasemate vangistuste ajal läbinud erinevaid sõltuvusi käsitlevaid sotsiaalprogramme, samas vabanedes ei ole suutnud omandatut praktikas rakendada ja karsket eluviisi säilitada. Kaheldav on ka soov seda praegu teha. Üksnes väljendab seda, et on suuteline olema ilma, kui selleks on vajadus, näiteks töötamine, samas enda sõnul esines viimati töötades probleeme alkoholi liigtarbimisest tööle mitte jõudmisega. Samuti ei väljendanud kordagi soovi sellest loobuda täielikult. Enda aega sisustas vabaduses kas Lubja sotsiaalmajas niisama olemisega või igapäevaselt väiksemal või suuremal määral alkoholi tarbimisega. Korduvalt on pannud kuritegusid toime ajendatuna soovist saada alkoholi juurde. Nii on ka käesoleva kuriteo puhul - varguse episoodid on kõik seotud sooviga varastada erinevatest kauplustest alkoholi. Liigtarvitamist põhjendab tegevusetusega ja halva seltskonnaga. Kohtuistungil avaldas, et xxx on haigestunud, põeb xxx, 2 kuud oli ravi peal ja nüüd peab sellega piiri pidama. Jalutuskäigud looduses ja suhete taastamine õega paneks pingutama. Kohtu hinnangul sellest on vähe. H.Kurg on alkoholisõltlane ja vajab seetõttu süsteemset lähenemist, et kuritarvitamist kontrolli alla saada. Selleks tuleks aga pöörduda sõltuvushaigetele mõeldud rehabilitatsioonikeskuste poole, kus pakutakse kompleksset ravi nii psühholoogiliste nõustamiste kui ka medikamentoosse ravi näol. On ilmselge, et omal käel ja looduses viibides alkoholisõltuvust H.Kurg kontrollida ei suuda. Vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Kuigi isik on valmis alkoholist loobuma ja kriminaalhooldusele alluma, võib kohtu hinnangul isiku teisi seisukohti ning tema käitumist arvestades olla tegemist vaid välise motivatsiooniga, kuna ta ei adu tegelikult enda elus muutuste vajadust, ega vastutust enda käitumise eest. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Heiki Kurg tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Arvestades Heiki Kurg ebaküpset suhtumist, nõrka motivatsiooni ning varasemat pikaaegset kriminaalset käitumist, on äärmiselt suur tõenäosus, et isik jätkab kriminaalsel teel ning käesoleva karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Seega tuleb karistuse kandmisega jätkata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik