← Eesti

2-19-15619/33

Obsah (4)§ 96§ 102§ 100§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg 08.05.2020.a Tsiviilasja number 2-19-15619 Tsiviilasi A-D K hagi R K vastu elatise nõudes 2 430 eurot Ts

) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019.a oli vastavalt arvestatud miinimumelatise summaks 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 ja 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt

§ 96ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine.

  1. Pole vaidlust, et hageja elab peamiselt koos emaga. Pole vaidlust ka selles, et hageja viibib igakuiselt osa ajast koos kostjaga. Hageja arvestuste kohaselt viibis ta koos kostjaga perioodil august 2019 – märts 2020 keskmiselt 5,5 ööd kuus, millele lisandub veel ööbimiseta kostjaga veedetud aeg (dtl 70 ja 132-133). Kostja on soovinud hageja viibimist võrdse aja mõlema lapsevanema juures (dtl 54) või vähemalt lapse viibimist temaga 10 päeva kuus (dtl 113). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vahetult antavat ülalpidamist. Elatis on perioodiline makse, mis määratakse kindlaks etteulatuvalt. Seetõttu tuleb arvestada tulevikus vahetult antavat ülalpidamist arvestuslikult, varasema perioodi faktilist olukorda ja ka kostja soove arvestades. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja soov veeta hagejaga rohkem aega pole siiras. Mõlemal vanemal on võrdne õigus lapse hooldusõiguse teostamiseks. Kui hageja viibiks võrdse aja mõlema lapsevanemaga, kannaks kumbki eelduslikult võrdse osa hageja ülalpidamiskuludest ja elatise maksmine ei oleks vajalik. Kohus ei lahenda käesolevas asjas hooldusõiguse teostamise ega lapsega suhtlemise korra vaidlust, kuid kokkuleppele mittejõudmisel on kummalgi vanemal õigus taotleda nimetatu lahendamist kohtus.
  2. Hageja väitel oma tema igakuised ülalpidamiskulud 548 eurot kuus (dtl 5 ja 277). Puudub vaidlus, et kostja kannab pidevalt ka selliseid kulusid hageja ülalpidamiseks, 3 mille tegelik kasutamine on jooksev, s.o. mitte ainult hageja ja kostja koosviibimisega seotud. Sellised kulutused on muuhulgas sidekulud, trenni- ja huvialakulud, kulutused koolitarvetele ja riietele, taskuraha. Pooled ei ole üksmeelel nende kulutuste suuruse ja vajalikkuse osas (vt hageja 24.04.2020 avalduse p 8, dtl 265jj), kuid mingil määral tuleb nende kuludega arvestada. Samas on hageja enda väitel tema ülalpidamiskulud väiksemad hetkel kehtivast töötasu miinimumist ning osa nendest kuludest on kaetavad hageja emale laekuva riikliku lapsetoetuse kaudu. Lapsevanemate panus ülalpidamiskulude kandmises peab üldjuhul olema võrdne. Kumbki pool ei ole käesolevas asjas tuginenud

§ 102lg-s 2 ettenähtud erandile selles üldreeglis.

Selles olukorras ei pea kohus vajalikuks püüda täpselt tuvastada hageja igakuise vajaliku ülalpidamiskulu suurust ega kumbagi lapsevanema täpset osalust nende kandmises, vaid peab õigeks määrata elatise kindlaks hinnanguliselt. 13.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohtuotsuse tegemise hetkeks on sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 01.11.2019 – 31.05.2020 eest. Kohus mõistab selle perioodi eest elatise välja lähtudes hinnangulistest eeldustest, et:

  1. a)hageja on viibinud 1/5 ajast kostjaga ning et kostja on sellel ajal andnud hagejale vahetult ülalpidamist;
  2. b)lisaks eelmises alapunktis (
  3. a)nimetatud ülalpidamiskuludele on kostja kandnud hageja trenni- ja huvialaringide, koolitarvete, jalanõude, riiete, sideteenuste ja vaba aja veetmise kulusid ulatuses, mis moodustab 1/5 hageja poolt nimetatud ülalpidamiskuludest (548 eurot kuus);
  4. c)kohus ei arvesta sissenõutavaks muutunud elatise arvestamisel hageja emale makstud riikliku toetusega 60 eurot kuus, mis muudab arvestuse hagejale soodsamaks. See kompenseerib hageja seisukohalt võimalikku ebaõiglust, mis tuleneb tagasiulatuva elatise kindlaksmääramisest hinnanguliselt, täpseid asjaolusid tuvastamata. Perioodil 01.11-31.12.2019 oli miinimumelatis 270 eurot kuus (vt p 10 eespool). Sellest tuleb lahutada 1/5 ehk 54 eurot (alapunkt
  5. a)ning 1/5 hageja väidetud ülalpidamiskuludest ehk 109,6 eurot (548 / 5, alapunkt b), mis annab tulemuseks 106,4 eurot kuus. Perioodi 01.11-31.12.2019 eest mõistab kohus vastavalt välja 212,8 eurot (2 x 106,4). Perioodil 01.01-31.05.2020 on miinimumelatis 292 eurot kuus (vt p 10 eespool). Sellest tuleb lahutada 1/5 ehk eurot (alapunkt
  6. a)ning 1/5 hageja väidetud ülalpidamiskuludest ehk 109,6 eurot (548 / 5, alapunkt b), mis annab tulemuseks 124 eurot kuus. Perioodi 01.01-31.05.2020 eest mõistab kohus vastavalt välja 620 eurot (5 x 124). Kokku mõistab kohus otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise välja summas 832,8 eurot (212,8 + 620). 14. Edaspidi sissenõutavaks muutuva elatise mõistab kohus välja lähtudes eeldusest, et hageja viibib ¼ ajast kostjaga. Seda on pisut rohkem kui tagasiulatuva nõude 4 arvestamisel aluseks võetud, kuid kostja on selgelt avaldanud soovi olla hagejaga rohkem (vt p 11 eespool) ning viimastel kuudel ongi lapse ja isa koosviibimise aeg faktiliselt suurenenud (dtl 132-134). Kohus mõistab elatise välja lähtuvalt hageja poolt väidetud ülalpidamiskuludest (548 eurot kuus), kuna see on väiksem kehtivast kahekordsest miinimumist (2 x 292 = 584 eurot). Kumbki lapsevanem peab kandma võrdse osa lapsele vajalikest ülalpidamiskuludest. Enne ülalpidamiskulu jaotamist lapsevanemate vahel tuleb sellest lahutada riikliku lapsetoetusega kaetud kulu 60 eurot kuus. Lapsevanemate kanda jääv osa on vastavalt 488 eurot kuus. Elatise miinimummäär on küll eelduslikult määratud seadusandja poolt kindlaks riiklikke toetusi arvestades, kuid käesoleval juhul on hageja ise teatanud oma ülalpidamiskulude suuruse ega ole väitnud, et tegelikud igakuised ülalpidamiskulud on kohtule teatatud kuludest 60 eurot suuremad. 60 euro ulatuses on hageja igakuised ülalpidamiskulud järelikult kaetud riikliku toetuse arvel. Kostjaga koosviibimise ajal vahetu ülalpidamise andmise kaudu kaetav kulu on 122 eurot (488/4). Kohus mõistab kostjalt edaspidi sissenõutavaks muutuva elatise vastavalt välja summas 122 eurot (488/2 – 122) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 16.05.2028. Kõik hageja kostja juures viibimisega mittekaetavad ülalpidamiskulud peab edaspidi kandma hageja ema, kasutades selleks ära ka kostja poolt makstava elatise. 15. Kui elatise suuruse kindlaksmääramise aluseks olevad eeldused (ülalpidamiskulud 548 eurot kuus, riiklik toetus hageja emale 60 eurot kuus, hageja viibimine kostjaga ¼ ajast, lapsevanema võimalused ülalpidamiskohustusi täita) erinevad faktilisest olukorrast või kui hageja ülalpidamist puudutavad asjaolud muutuvad muul viisil oluliselt, on kummalgi poolel õigus nõuda elatise muutmist (

§ 99ja Ts

MS § 459). 16. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded elatise saamiseks eelnimetatut (p 13 ja 14) ületavas ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud nõue jääb rahuldamata summas 1 167,2 eurot (270 x 2 + 292 x 5 – 832,8) ja edasiulatuvalt esitatud nõue summas 170 eurot (292 – 122). 17.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on taotlenud elatise väljamaksmist hiljemalt arvestuse aluseks oleva kuu

  1. kuupäevaks. Hageja taotluse (dtl 6 ja 278) alusel ja juhindudes eelnimetatud sättest ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-st 1, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb maksta hageja ema K K kontole EE27 1010 0108 3055 5019 või muule tema poolt teatatud kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu
  2. kuupäevaks.
  3. Juhindudes TsMS §-st 164 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse osaliselt. Kostja pakkus hagejale kokkulepet käesolevast otsusest soodsamatel tingimustel elatise suurust puudutavas osas. Kostja ja hageja koosviibimise tingimusi käesolevas tsiviilasjas ei lahendata, kuid ka nende osas ei ole kostja poolt soovitu teadaolevate andmete põhjal otsustades ebamõistlik (vt otsuse p 11). (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend 5 kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.