KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-1435 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend V

§ 76lg-s 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast lühem.

Menetluskulud palub kaitsja jätta Eesti Vabariigi kanda. 4.

1. Süüdimõistetu arvates on maakohus distsiplinaarkaristusega seonduvaid asjaolusid üle tähtsustanud. Lisaks on maakohtu seisukoht ekslik, et esmakordse rikkumise eest määrataksegi kergem karistus, kuivõrd vanglas võetakse karistuse liigi ja määra otsustamisel arvesse eeskätt rikkumise asjaolusid ja süüd, mitte korduvust. Ka ei saa ainsast ja mitteolulisest üleastumisest teha järeldust, et ta ei suuda täiesti õiguskuulekalt käituda ja hoiduda rikkumiste toimepanemisest ka vanglas. Seonduvalt eluasemega, märkis süüdimõistetu, et ta ei hoidnud kunagi narkootikume ega tarvitanud neid kasuisale kuuluvas korteris, ta elas siis vanematest eraldi. Süüdimõistetu soovib elada ja elab õiguskuulekalt elu ning tal ei ole kontakte narkootikumide käitlemisega tegelemiseks. Selle riski välistaks KarS § 75 lg 2 p 7 kohaldamine. Elukaaslasega läksid nad lahku, nad ei suhtle omavahel ning viimane vabanes vanglast ennetähtaegselt, elab Pärnus ja tal on uus pere. Kuritegude toimepanemine grupis ei tähenda tingimata seda, et ta on teiste poolt mõjutatav, kuivõrd nt organisaator võib olla just teiste mõjutaja. Süüdimõistetu süü suurusele andis kohus hinnangu karistuse mõistmisel. 4.
2. Süüdimõistetul on kaks tugiisikut SÜTIK programmi, millega liitus vabatahtlikult, ja MTÜ LUNEST programmide raames, kes aitavad teda nii vanglas kui ka vanglast vabanemise korral. Kuivõrd varem oli süüdimõistetu allutatud KarS § 871 alusel karistusjärgsele käitumiskontrollile, ei tundunud see talle õiglane, kuna oli karistuse täielikult ära kandnud ning nõuete täitmine oli sunniviisiline. Ennetähtaegse vabanemise korral on käitumiskontrolli nõuete 3 täitmine vabatahtlik ja õiglane meede. Vastasel juhul oleks ta saanud paluda enda vangistusest vabastamata jätmist. Seega ei ole need kaks asja võrreldavad ning varasemat nõuete rikkumist ei saa talle ette heita. Süüdimõistetu väljendas kohutuistungil sõnaga „püüdma“ veendumust, et kontrollnõuete täitmisega temal probleeme ei teki. Süüdimõistetu on veendunud, et ei riku kontrollnõudeid. 4.
3. Võrreldes Tartu Ringkonnakohtu 08.05.
4. a määruse tegemise ajaga on süüdimõistetul kindel töökoht, mis koos keevitaja elukutse omandamisega tagab kõrgema sissetuleku, vähendab uute kuritegude toimepanemise riski ja aitab kaasa võlgade kiiremale tagasimaksmisele. Ka on süüdimõistetul nüüd tugiisikud, kes aitavad teda nii vanglas kui ka vabanemisel tegeleda sõltuvusprobleemidega. Samuti peaks tema suhtes kohalduma KarS § 75 lg 2 p-des 21, 5, 7-8 ettenähtud abinõusid. Süüdimõistetu on seisukohal, et antud juhul on tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ühes käitumiskontrolli abinõude ja elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. Otsustamisel tehti diskretsiooniviga ning lähtuti ebaõigetest andmetest elukaaslase, programmi SÜTIK, eluasemega seonduva ja kuritegelike kontaktide osas, mida samuti loetakse kaalutlusveaks. 4.
5. Alternatiivselt palub süüdimõistetu ringkonnakohtul kaaluda KrMS § 426 lg 2 p 2 kohaldamist ning määrata tema vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks tähtaeg,

§ 76lg-s 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast lühem.

Arvestamata ei saa jätta seda, et viimase vangistuse ajal on süüdimõistetu teinud märkimisväärseid ja arvestatavaid püüdlusi edasiseks õiguskuulekaks eluks ning on täielikult muutnud suhtumist elusse ja vastutusse oma tegevuste eest. Kui varasemalt ta keeldus tööst, siis nüüd on vastu võtnud kõik töökohad ja teinud tööd kohusetundlikult. Samuti rikkus ta varasemalt vanglas kehtivat korda pidevalt, kuid nüüd on vaid üks väheoluline rikkumine. Samas ei tohi märkimata jätta ka seda, et süüdimõistetu lühi- ja pikaajalised plaanid on läbi mõeldud ja realistlikud.

1. Tartu Ringkonnakohtu 01.03.
2. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 08.03.
3. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda Andrei Burdakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
5. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
6. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
7. Ringkonnakohus möönab, et maakohus on tuginenud ebaõigetele andmetele nii elukaaslase olemasolu kui ka eluasemega seonduva osas. Kinnipeetava iseloomustuse järgi on tal endise elukaaslasega suhted head, kuid ta ei soovi jätkata temaga suhet. Ka kohtuistungil kinnitas ta, et elukaaslasega läksid nad lahku. Vastupidiseid andmeid asjas pole. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ka, et Andrei Burdakov oleks kuritegusid toime pannud vabanemisjärgses elukohas. Seega ei saa see olla argumendiks, miks kinnipeetavat mitte vabastada. Küll aga ei ole eeltoodu endaga kaasa toonud isiku ebaõigesti karistuse kandmiselt vabastamata jätmist, 4 kuivõrd Andrei Burdakovi varasem elukäik, käitumine nii vabaduses kui ka käesolevalt vangistuses, ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist.
8. Määruskaebuse kohaselt puuduvad Andrei Burdakovil kontaktid narkootiliste ainete käitlemiseks. Selline väide ei ole eluliselt usutav. On tõenäoline, et isik, kes tegeles narkootiliste ainete käitlemisega, ainete omandamise ja ainete müügi organiseerimisega (sh isikute värbamisega müügiks, ainete hankimisega, pakendamisega jms) samas piirkonnas, kuhu ta vabaneks, teab kellelt ja kust kohast narkootilist ainet saada. See tähendab, et Andrei Burdakovil on võimalik vabaduses jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist. Sellistest kontaktidest ja suhtlusest on raske hoiduda isegi tugeva iseloomuga inimesel ning kiusatus vana eluviisi naasta on sellises keskkonnas kerge tekkima. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et ainuüksi grupis kuritegude toimepanemine ei tähenda, et isik on teiste poolt mõjutatav. Selle vastu räägib tõepoolest ka Andrei Burdakovi roll narkootiliste ainete käitlemisel. Teisalt kinnitab see, et tal on arvukaid kontakte narkootiliste ainete käitlemisega tegelevate isikute hulgas. Kaitsja on viidanud, et KarS § 75 lg 2 p 7 alusel on võimalik Andrei Burdakovile määrata kohustus, et ta ei või suhelda nende isikutega, kuid on ilmne, et ainuüksi kohustuse määramine ei hoia reaalselt seda ära, kui kinnipeetav ise seda väga tõsiselt ei soovi.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne see, et Andrei Burdakov on täitnud peaaegu kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning temaga on läbi viidud vestlused seoses toimepandud kuriteoga ja selle tagajärgedega. Samuti on ta osalenud korduvalt tööhõives, alates 11.08.2020 töötab majandustöödel. Lisaks on ta läbinud programmi „Arvuti algkursus“. Pooleli on vaid keevitaja elukutse omandamine, mille kohta on kaitsja esitanud e-kirja väljavõtte, kust on näha, et kinnipeetaval on võimalik vabaduses jätkata Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses selle omandamist.
10. Samuti on hea, et vabaduses on Andrei Burdakovil olemas tugiisikud ning võrreldes eelmise ennetähtaegse vabastamise menetluse ajaga, on tal olemas ka kindel töökoht. Kuna Andrei Burdakov on kuritegusid toime pannud mh ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, on väga oluline, et sellest tulenevad riskid oleksid maandatud. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et süüdimõistetu on varasemalt olnud tööga hõivatud, kuid see ei ole hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Riski suurendavaks teguriks on narkootiliste ainete sõltuvus. Elukoht ja toetavad lähedased olid Andrei Burdakovil olemas ka varem, kuid see ei olnud kuritegude toimepanemisel takistuseks, mis tähendab, et need asjaolud ei vähenda kuidagi riski, et ta jätkab samasugust eluviisi.
11. Andrei Burdakovi vabastamise kasuks ei räägi ka asjaolu, et temal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ringkonnakohus ei nõustu siinkohal kaitsja seisukohaga, et tegemist on väheolulise karistusega ning kohus on liialt sellele tähelepanu pööranud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Seega on ka riigikohus leidnud, et üheks isiku õiguskuulekuse hindamise teguriks on see, kuidas kinnipeetav on ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud. Ringkonnakohus rõhutab, et kui süüdimõistetu ei suuda järgida vanglas kõiki nõudeid korrektselt, siis tekib kahtlus, et ta suudab seda teha vabaduses. Lisaks on Andrei Burdakov viibinud kriminaalhooldusel, kui kohus mõistis talle tingimisi vangistuse 19.04.
12. a otsusega. Kuivõrd Andrei Burdakov ei täitnud kontrollnõudeid ega kohustusi korrektselt, esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. 5 Maakohus jättis selle küll läbi vaatamata, kuid põhjusel, et Andrei Burdakov pani katseajal toime uued kuriteod ning tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele uue otsusega.
13. Andrei Burdakov rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ka siis, kui tema suhtes kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel on käitumiskontrolli nõuete järgimine oma olemuselt väga erinev sellest, kui isik vabaneb tingimisi enne tähtaega vangistusest. Õiguskuulekal inimesel ei ole probleeme nõuete järgimisega kummalgi juhul. Küll aga näitab Andrei Burdakovi suhtumine, et tema otsustab milliseid reegleid järgida ja milliseid mitte tulenevalt tema subjektiivsest hinnangust, kas need on tema arvates õiglased või mitte. See ei anna mingitki kindlust, et Andrei Burdakovi seekordne kriminaalhooldus võiks kulgeda paremini kui eelmised. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et tegemist on isikuga, kelle puhul ei ole varasem kriminaalhooldus mõju avaldanud. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et ei saa üle tähtsustada ka süüdimõistetu poolt maakohtu istungil öeldut, et ta püüab teha kõik, et mitte rikkuda käitumiskontrolli nõudeid. Eelneva valguses jääb see paljasõnaliseks lubaduseks.
14. Andrei Burdakovil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevalt kannab ta kahe kohtuotsuse alusel mõistetud vangistust suures koguses narkootilise aine fentanüül ebaseaduslikus omandamises ja valdamises, inimkaubanduses (sundis teist isikut vägivalla ja ähvarduse mõjul narkootilisi aineid müüma) ja karistusjärgse käitumiskontrolli nõuete tahtliku rikkumise eest. Sealjuures oli süüdimõistetul narkootilise aine omandamise, nende pakendamise ja müügiks valmispaneku ning müüjate värbamise roll. Seega oli Andrei Burdakov organiseerija rollis. Väheoluline ei ole ka see, et ta sundis vägivalla ja ähvardustega teist isikut narkootilist ainet müüma. Varasemalt on teda karistatud kahel korral röövimise, kelmuse, varguse katse ja kehalise väärkohtlemise eest. Toimepandud kuriteod näitavad, et Andrei Burdakov ohustab teiste isikute elu, tervist ja vara. Varasemate kuritegude raskusaste on olnud kõrge, millest tulenevalt peab süüdimõistetu vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise risk äärmiselt madal. Andrei Burdakovi puhul see aga nii ei ole. Ringkonnakohtule ei nähtu, milles tulenevalt, võrreldes varasemate karistustega, sh vangistuses viibimisega, on käesolev vangistus avaldanud kinnipeetavale rohkem mõju kui eelnevad karistused. Kõik praegu esinevad positiivsed asjaolud olid olemas ka varasemalt.
15. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Andrei Burdakovi puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Olemasolevad positiivsed aspektid ei maanda seda riski piisavalt. Kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega on võimalik mingil määral kontrollida isiku käitumist ja suunata teda õiguskuulekusele, kuid see ei takista uute kuritegude toimepanemist. Ka ei ole varasemad kriminaalhooldused ega määratud kohustused mõjutanud Andrei Burdakovi, ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riski suurendab ka narkootiliste ainete sõltuvus, mille rahuldamiseks vajab ta rahalisi vahendeid ja mis võib viia taas narkootiliste ainete müügini.
16. Alternatiivselt esitas kaitsja taotluse kaaluda KrMS § 426 lg 2 p 2 kohaldamist ning määrata Andrei Burdakovi vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks tähtaeg,

§ 76lg-s 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast lühem.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tegemist on süüdimõistetuga, kelle puhul ei ole alust arvata, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamine maandaks piisavalt temast tulenevat riski. Ükski positiivsetest teguritest ei ole varasemalt ära hoidnud uute raskete kuritegude toimepanemist, seda ei ole mõjutanud ka varasem kriminaalhooldus. Kui süüdimõistetu 6 käitumine vanglas oleks senini olnud laitmatu, siis oleks põhjust seda kaaluda. A. Burdakovil on aga kehtiv distsiplinaarkaristus kuni 21.10.
2. Eirav suhtumine kriminaalhooldusnõuetesse ja soov järgida vaid tema enda arvates sobivaid reegleid, näitab, et karistuse kandmise ajal on veel vaja teha tööd mõtteviisi muutmisega.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ning kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
6. Viru Maakohus rahuldas 26.01.
7. a määrusega kaitsja riigi õigusabi tasutaotluse 253,20 eurot ning mõistis selle välja Andrei Burdakovilt, kohustades teda tasuma vastava summa 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 19.
8. Andrei Burdakovi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Ringkonnakohus nendib, et Andrei Burdakov on süüdimõistetu, kes kannab vanglas karistust. Samas ei ole ainuüksi vanglakaristuse kandmine ja seetõttu sissetulekute puudumine menetluskulude tasumisest vabastamise aluseks. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid ega põhjendusi, millest tulenevalt oleks põhjendatud menetluskulu riigi kanda jätmine. Tegemist on taotluse esitaja tõendamiskohustusega. Seetõttu jätab ringkonnakohus Andrei Burdakovi kaitsja taotluse Viru Maakohtu 26.01.
9. a määrusega väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata.
10. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kliendiga konsulteerimiseks Viru Vanglas 30 minutit, määruskaebuse koostamiseks, sh maakohtu määrusega tutvumiseks, 60 minutit, millele lisandub tasu sõidule kulunud aja eest Narva – Viru Vangla – Narva (48 km) (jagatud kahega). Riigi õigusabi tasu on kokku 106,20 eurot, sh käibemaks 17,70 eurot. Lisaks esitas ta taotluse sõidukulude hüvitamiseks marsruudil Narva – Viru Vangla – Narva kokku 96 km (jagatud kahega), kulud kokku 8,64 eurot, sh käibemaks 1,44 eurot. Seega taotleb kaitsja kogusummas 114,84 euro, sh käibemaks 19,14 eurot, hüvitamist. 20.
11. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Arvestades maakohtu määruse pikkust, selles sisalduvaid põhjendusi ning määruskaebuses märgitut, vastab kaitsja poolt tehtud töö selleks kulunud ajale. Samuti on sõidule kulunud ajakulu ja sõidukulu vastavuses kehtiva korraga. Seega mõistab ringkonnakohus kaitsjale välja 114,84 eurot, sh käibemaks 19,14 eurot. 20.
12. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 114,84 eurot hüvitada süüdimõistetul.
13. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva määruse punktis 19.
14. märgitud põhjendustel kuuluvad Andrei Burdakovilt väljamõistmisele Tartu Ringkonnakohtus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud. Aluseid menetluskulude riigi kanda jätmiseks ei ole ning Andrei Burdakovi kaitsja sellekohane taotlus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 7