Obsah (9)

§ 430§ 53§ 663§ 667§ 431§ 428§ 432§ 59§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 5. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-135979 Tsiviilasi Tartu

) § 663 lg 6). Pärnu Maakohus rahuldas

1. mai
2. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse, tühistas
3. veebruari
4. a maksekäsu ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
5. Avaldaja esitas
6. juunil 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult välja mõista põhivõla 3409 eurot 97 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 100 eurot 58 senti, viivise põhivõlalt (3409 eurot 97 senti) alates
7. maist 2020 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, riigilõivu 98 eurot 52 senti, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulud 270 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohas X (korteriomand). Puudutatud isik ei ole alates 2016 a-st korteriomandiga seotud majandamiskulusid nõuetekohaselt tasunud. Puudutatud isikul tuleb tasuda majandamiskulud sõltumata sellest, kas ta korteriomandit kasutab või mitte. Avaldaja saadab arved puudutatud isiku poolt avaldatud e-posti aadressile (X). Puudutatud isik ei ole avaldajale teavitanud arvete kättetoimetamiseks muid viise ega kontaktandmeid.
8. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isikule jäävad arusaamatuks tema vastu esitatud nõuded (nt kuuride remont). Avaldaja ei ole puudutatud isiku nõudmisel arveid kuuride remondi eest esitanud, mistõttu ei 2 ole ta kohustatud selle eest maksma. Ebaõiged on avaldaja väited, et talle ei ole puudutatud isiku kontaktandmed teada. Lisaks on arusaamatud avalduse lisad nr ja
9. Väidetavalt on korteriühistu koosolekul keegi osalenud, kuid nimed ja allkirjad puuduvad.
11. novembril 2020 toimunud kohtuistungil saavutasid menetlusosalised kompromissi, mille tingimused palusid nad kanda kohtuistungi protokolli. MAAKOHTU MÄÄRUS
12. Tartu Maakohus kinnitas
13. novembri
14. a määrusega avaldaja ja puudutatud isiku vahel
15. novembri
16. a istungil sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustub puudutatud isik tasuma avaldajale ajavahemiku
17. jaanuar 2016 kuni
18. mai 2020 eest 3340 eurot (sh põhivõlg 3000 eurot ning avaldaja menetluskulud 340 eurot) igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates
19. detsembrist 2020 iga kuu
20. kuupäevaks 280 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Puudutatud isik kohustub ajavahemikul
21. juunist 2020 kuni
22. oktoobrini 2020 tekkinud kommunaalteenuste võlgnevuse tasuma avaldajale hiljemalt
23. novembril 2020 ühekordse maksena. Puukuuri valduse saab puudutatud isik siis, kui kompromissi punktis 1 nimetatud võlgnevusest on tasutud üheksa osamakset. Puudutatud isiku poolt ühe osamakse tasumisega viivitamise korral on avaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kompromissis näidatud summade sundtäitmiseks kogu võlgnevuse ulatuses. Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse ning tagastas avaldajale pool tasutud riigilõivust (49 eurot 26 senti). Menetlusosalised lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega kümne tööpäevani. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita (

§ 430lg 3).

Menetlusosalised on kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega on tagatud poolte menetlusõiguste ja huvide igakülgne kaitse ning asjas ei esine menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isik palub
2. novembril 2020 esitatud määruskaebuses, arvestades
3. jaanuari
4. a täpsustusi, maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sõlmis puudutatud isik teadmatusest ja kogenematusest kompromissi, millega ta tegelikult nõus ei olnud. Puudutatud isikul puudus kohtuistungil esindaja ning kohtunik survestas kompromissi sõlmima. Samas on asjas olulised faktid jäetud tähelepanuta. Avaldajal tuleb arusaadavalt selgitada nõude kujunemist ja arvestuskäiku, mida praegusel juhul tehtud ei ole. Maakohus ka ei teavitanud menetlusosalise õigusest tutvuda protokolliga ning esitada sellele vastuväiteid (

§ 53lg 2).

Protokolli ei ole puudutatud isiku e-postile edastatud.

1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevus
2. oktoobri
3. a seisuga 3984 eurot 3 senti. 3 Avaldaja on puudutatud isikule korduvalt esitanud võlaga seotud dokumente ning selgitanud nõude kujunemiskäiku (sh summade ja kuupäevade kohta). Puudutatud isik ei ole välja toonud, et avaldaja oleks võlgnevuse arvestanud ebaõigesti. Kui kohus nõustub arvesse võtma pärast
4. maid 2020 esitatud arved, on võlgnevus
5. oktoobri
6. a seisuga 3984 eurot 3 senti. Avaldaja nõustub kompromissi korras võlgnevusega 3830 eurot 17 senti. Arusaamatu ja ebausutav on puudutatud isiku väide, et ta sõlmis kompromissi kogenematusest ja teadmatusest, millega ta tegelikult nõus ei olnud. Väide on otsitud käesoleva menetluse pikendamiseks. Puudutatud isik oli teadlik avaldaja ees olevast võlgnevusest.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Maakohus on
2. novembri
3. a määrusega kinnitanud menetlusosaliste vahelise kompromissi ning menetluse lõpetanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud

§ 431

lg 1 kolmandat lauset, kui kinnitas menetlusosaliste vahelise kompromissi ega selgitanud menetlusosalistele kompromissi õiguslikke tagajärgi. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine on praegusel juhul menetlusnormi oluline rikkumine, mis annab aluse maakohtu määruse tühistamiseks. 11. Kohus võib

§ 428

lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 alusel koosmõjus § 477 lg-tega 1 ja 6 lõpetada hagita asjas menetluse sisulist otsustust tegemata, kui menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja on sõlminud asjas kompromissi. Samas peab kohus

§ 431

lg 1 kolmanda lause järgi menetlusosalisele või tema esindajale enne asja määrusega lõpetamist selgitama menetluse lõpetamise tagajärgi, kui menetlusosalist ei esinda advokaat. Muu hulgas peab kohus

§ 432

teise lause järgi selgitama, et kompromissiga menetluse lõpetamisel on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetlusosaline peab enne määruse tegemist kohtule ka kinnitama, et on selgitustest aru saanud.

§ 431

lg 1 kolmandas lauses ette nähtud selgitamiskohustus võib toimuda mis tahes vormis, sh suuliselt kohtuistungil. Sellisel juhul peaks selgitamise fakt ja selgituste sisu olema istungi protokollis või muus menetlusdokumendis fikseeritud, et seda oleks võimalik kaebemenetluses vajadusel kontrollida. Samuti peaks toimikust nähtuma menetlusosalise kinnitus, et ta on kohtu selgitustest aru saanud ning soovib menetluse lõpetamist.

1. Praeguses asjas ei esinda avaldajat ega puudutatud isikut advokaadid. Kuigi maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on menetlusosalised kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, siis
2. novembri
3. a istungi protokollist (dtl-d 176–178), istungi helisalvestisest ega muudest menetlusdokumentidest vastavaid kinnitusi ei nähtu. Samuti ei nähtu, et kohus oleks enne kompromissi kinnitamist menetlusosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi selgitanud. 4
4. Eelmärgitust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse muudele väidetele. Ringkonnakohus lisab, et kuigi tühistab maakohtu
5. novembri
6. a kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse, ei välista see iseenesest maakohtu menetluses uue kompromissi sõlmimist.
7. Puudutatud isik on
8. jaanuari
9. a kirjas palunud saata kõik menetlusdokumendid posti teel allkirja vastu (dtl 318), mida ringkonnakohus käsitles

§ 59

lg 1 alusel taotlusena ärakirjade (väljatrüki) saamiseks käesoleva asja kõikidest menetlusdokumentidest. Ringkonnakohus jättis selle taotluse

1. jaanuari
2. a määrusega käiguta ning andis puudutatud isikule tähtaja (5 päeva määruse kättesaamisest arvates) taotluse puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 42 euro tasumiseks. Riigilõivu tasumise kohta pidi puudutatud isik ringkonnakohtule edastama maksekorralduse või muu riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Määruses on ringkonnakohus hoiatanud, et riigilõivu tasumata jätmisel jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata. Puudutatud isik sai ringkonnakohtu määruse kätte
3. jaanuaril
4. Seega tuli puudutatud isikul tasuda riigilõiv hiljemalt
5. jaanuariks
6. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik riigilõivu tasunud ega selle tasumisest ringkonnakohut teavitanud. Seega jätab ringkonnakohus puudutatud isiku taotluse käesoleva asja kõikidest menetlusdokumentidest ärakirjade saamiseks rahuldamata.
7. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis (

§ 173lg 3 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 5 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest