RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 256lg 1 ja § 1332 lg 2 p 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 4.

septembri

1. a otsus Priit Undi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eneli Laurits
2. märts 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a ja Harju Maakohtu
6. juuni
7. a otsus osas, millega: 1.
8. Priit Unt tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255lg 1 järgi; 1.2.

Priit Undile mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristus; 1.3.

Priit Undilt mõisteti välja sundraha; 1.

1. lahendati kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulude küsimus.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
3. mõista Priit Unt õigeks

§ 255lg 1 järgi; 2.2.

mõista Priit Undilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 eurot sundraha; 2.

1. jätta kohtueelses menetluses ja maakohtus Priit Undile osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasust 2644 eurot ja 20 senti (sh käibemaks) riigi kanda; 2.
2. mõista Priit Undilt Eesti Vabariigi kasuks välja 2644 eurot ja 20 senti kaitsjale enne apellatsioonimenetlust määratud riigi õigusabi tasu katteks.
3. Täpsustada Harju Maakohtu
4. juuni
5. a otsust, asendades selle resolutiivosas sisalduv viide

§ 255

lg 2 p-le 2 viitega

§ 1332lg-le 4.

1-18-10100

1. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada.
3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sven Sillar Priit Undile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 64 eurot 80 senti) ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
4. Priit Unt anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 256 lg 1 ja § 1332 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 1.1.

§ 256lg 1 järgi süüdistati P.

Unti selles, et ta lõi 2009. aastal varalise kasu saamise eesmärgil koos T. A-ga kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele Tallinnas Ristiku põik 8 ning Liivalaia 32 asunud bordellis. P. Unt juhtis ja kontrollis vahetult bordelli tegevust, osales olulisemate juhtimisotsuste tegemisel ja konspiratsioonireeglite kehtestamisel. Seejuures andis ta väljakujunenud käsuliini kohaselt kuritegeliku ühenduse liikmetele korraldusi ning käitumisjuhiseid kuritegude organiseerimiseks, toimepanemiseks, kuritegude toimepanemisest saadud varalise kasu jaotamiseks ja ühendusse uute liikmete värbamiseks. 1.2.

§ 1332lg 2 p 2 järgi süüdistati P.

Unti selles, et aastatel 2009 kuni 2016 vahendas ta suure varalise kasu saamise eesmärgil prostitutsiooni ja aitas prostitutsioonile muul viisil kaasa. Maakohtu otsus 2. Harju Maakohtu 3. juuni 2020. a otsusega mõisteti P. Unt süüdistuses

§ 256lg 1 järgi õigeks.

Ta tunnistati süüdi

§ 255lg 1 järgi ja teda karistati viieaastase vangistusega.

Samuti tunnistati P. Unt süüdi

§ 1332lg 1 järgi ja teda karistati kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

Liitkaristuseks mõisteti talle

§ 64

lg 1 alusel viis aastat vangistust, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt täielikult täitmisele pööramata nelja aasta ja kaheksa kuu pikkuse katseajaga.

§ 84, § 832 lg 1 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõisteti P.

Undilt konfiskeerimise asendamise korras välja 27 515,61 eurot. Menetluskulud 6748,40 eurot, sh sundraha 1460 eurot, jäeti süüdistatava kanda. 2.1. Maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist kuritegeliku ühenduse olemasolu süüdistuses kirjeldatud kujul. Enamik süüdistuses loetletud kuritegeliku ühenduse väidetavaid liikmeid tegelikult sinna ei kuulunud. Seega ei saa P. Unti süüdistada

§ 256lg 1 järgi ka nende juhtimises ja värbamises.

Küll aga täidab P. Undi käitumine

§ 255lg-s 1 kirjeldatud kuriteokoosseisu.

P. Unt, T. A. ja R. Z. moodustasid isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud vähemalt teise astme kuritegude toimepanemisele. P. Unt tegutses kavatsetult ning maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 2.2. Kohus tegi kindlaks, et nii Ristiku põik 8 asunud baar ja hostel kui ka Liivalaia 32 asunud baar olid bordellid, mida juhtis P. Unt, ning neis aidati kaasa prostitutsioonile. Bordellid prostituutide 2

§ 1332lg 1 alusel.

1. detsembrist 2009 kuni
2. aprillini 2012 oli P. Undi käitumine karistatav prostitutsioonile kaasaaitamisena

§ 2681järgi.

2.3.

§ 255

lg 2 p 2 ja § 1332 lg 4 näevad ette kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise võimaluse

§ 832järgi.

P. Unt ei ole tõendanud 27 515,61 euro legaalset päritolu ja seega tuleb see rahasumma temalt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja mõista. Apellatsioon 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes taotles süüdistatava õigeksmõistmist

§ 255

lg 1 järgi ning

§ 1332lg 1 järgi kergema karistuse mõistmist ja selle tingimisi kohaldamata jätmist.

Ringkonnakohtu otsus

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas ja ringkonnakohtu otsusega mõisteti P. Undilt Eesti Vabariigi kasuks välja 6248,40 eurot, riigi kanda jäeti 500 eurot. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata, apellatsioonimenetluse kulu 421,20 eurot jäeti riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus piisavalt kuritegeliku ühenduse koosseisu täidetust ja kohaldas

§ 1332lg 1 järgi karistuse mõistmisel õigesti materiaal- ja menetlusõigust.

Küll aga leidis ringkonnakohus, et

§ 256

lg 1 osas õigeksmõistva otsuse tõttu tuli menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. P. Undi kaitsja taotleb kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kaitsja märgib, et P. Undi käitumine ei täida

§-s 255 kirjeldatud kuriteo koosseisu. Võrreldes teiste samas kriminaalasjas kohtu all olnud isikutega eristub selgelt T. A. ja P. Undi side ning nende roll bordellide toimimises. Kuritegelikku ühendusse peab aga kuuluma vähemalt kolm liiget. R. Z-i ei ole võimalik käsitada kuritegeliku ühenduse kolmanda liikmena, sest tema roll ei erinenud bordelli turvameeste ja administraatorite omast. Viimased aga väidetava kuritegeliku ühenduse liikmete hulka ei kuulunud. Samuti ei ole tõendatud, et P. Unt oleks tegutsenud varalise kasu saamise eesmärgil.

1. Prokuratuur leiab kassatsioonivastuses, et kassatori väited on alusetud ega anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Taotledes P. Undi õigeksmõistmist kuritegelikku ühendusse kuulumises, tugineb kaitsja kuritegelikule ühendusele iseloomulike tunnuste sisustamisel kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele, mis on põhjalikumalt kokku võetud eeskätt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a otsuses nr 1-16-6452/
5. Kaitsja leiab, et maa- ja ringkonnakohtu tuvastatu kuritegelikule ühendusele omaseid tunnuseid ei täida. Kriminaalkolleegium märgib kassaatori selle väitega nõustudes järgmist. 3

§ 255

lg-s 1 kriminaliseeritud kuritegeliku ühenduse tunnuseid käsitledes seda, et kuritegelikku ühendust ei saa ega tohi mõtestada kui lihtsalt mõnevõrra paremini organiseerunud kuritegude toimepanemiseks koondunud kaastäideviijate gruppi.

§ 255

hõlmab ainult spetsiifilistele tingimustele vastavaid ühendusi, mille kuritegelik potentsiaal ja selle võimalik vallandumine on juba eraldivõetult ohtlik ning avalikku julgeolekut ohustav. Kuritegelikku ühendust iseloomustavad selle püsivus, kindel struktuur ja eesmärk, nagu ka see, et sellisesse ühendusse kuuluv isik allub organisatsiooni osana ühenduse tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seepärast rõhutas kolleegium, et oluline on väga selgepiiriliselt eristada kuritegelikku ühendust kaastäideviijate gruppidest, mis võivad olla isegi püsivama liikmeskonnaga ja tegutseda pikema aja vältel, kuid mis ei lähe kaugemale teadlikust ja tahtlikust koostegutsemisest üksikkuritegude toimepanemisel. (Vt viidatud otsuse p-d 37–45.) Kolleegium jääb viidatud otsuses märgitud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid üksikasjalikumalt korrata. 9. Praegusel juhul ei anna kohtute tuvastatu alust rääkida kuritegelikust ühendusest

§ 255lg 1 tähenduses, vaid viitab pikka aega tegutsenud kaastäideviijate grupile.

Tunnistades P. Undi süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises, kohaldasid kohtud seega ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb kohtute otsused selles osas tühistada ja P. Unt

§ 255lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

10. Tühistades maa- ja ringkonnakohtu otsuse P. Undi süüditunnistamises ja karistamises

§ 255

lg 1 järgi ning talle mõistetud liitkaristuse osas, jätab kolleegium süüdistatavale määratud nelja aasta ja kaheksa kuu pikkuse katseaja muutmata. Samas on kolleegium sunnitud kordama, et kohtupraktikas maksvusele pääsenud põhimõtte järgi peab tingimisi vabastatu katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem (vt viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus nr 1-20-1301/35, p 17). Seega kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kui jättis P. Undi viie aasta pikkuse vangistuse täielikult täitmisele pööramata nelja aasta ja kaheksa kuu pikkuse katseajaga. See rikkumine ei tingi aga maakohtu otsuse tühistamist, kuivõrd

§ 1332

lg 1 järgi mõistetud kaks aastat ja kuus kuud vangistust on kõnealusest katseajast lühem. 11. Maakohtu otsusega mõisteti P. Undilt Eesti Vabariigi kasuks välja 5288,40 eurot talle kohtueelses menetluses ja maakohtus osutatud riigi õigusabi tasu katteks ning 1460 eurot sundraha. Ringkonnakohus tühistas maakohtu selle otsuse ja mõistis P. Undilt talle osutatud riigi õigusabi eest riigi kasuks välja 4788,40 eurot ja 1460 eurot sundraha. 500 eurot õigusabi tasu jättis ringkonnakohus P. Undi

§ 256lg 1 järgi õigeksmõistmise tõttu riigi kanda.

Riigi kanda jäeti ka 421,20 eurot apellatsioonimenetluse kulu. Et aga P. Unt mõistetakse Riigikohtu käesoleva otsusega õigeks

§ 255lg-s 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemises, hüvitab kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 181 lg 1 kohaselt kõnealuse menetluskulu riik. Kohtupraktika kohaselt kohaldub viimati nimetatud norm ka osaliselt õigeksmõistva lahendi tegemisel. Sel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 2020. a otsus nr 1-18-7408/62, p 25). Käesolevas asjas jätab kriminaalkolleegium Eesti Vabariigi kanda kohtueelses menetluses ja maakohtus P. Undile osutatud riigi õigusabi eest määratud tasust poole, s.o 2644,20 eurot. Teine pool tuleb P. Undilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. 12. P. Undi esimese astme kuriteos (

§ 255lg 1) õigeksmõistmise tõttu tuleb muuta ka süüdistatavalt väljamõistetud sundraha suurust. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva 4

§ 84, § 832 lg 1 ja § 255 lg 2 p 2 alusel välja 27 515,61 eurot.

Kuigi maakohus viitas otsuse resolutsioonis

§ 255

lg 2 p-le 2, nähtub otsuse põhiosast, et kohus tugines süüdistatavalt selle summa väljamõistmisel nii

§ 255lg 2 p-le 2 kui ka § 1332 lg-le 4.

Kolleegiumi hinnangul mõistis maakohus süüdistatavalt

§ 84ja § 832 lg 1 alusel õigustatult välja 27 515,61 eurot.

Jättes konfiskeerimise asendamise otsustuse muutmata, täpsustab kriminaalkolleegium KrMS § 361 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse resolutiivosa, asendades selles tehtud viite

§ 255

lg 2 p-le 2 viitega

§ 1332lg-le 4. 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a ja Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsuse P. Undi süüditunnistamises ja karistamises

§ 255lg 1 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises.

Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab P. Undi

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Samuti tühistab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsustused kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulu hüvitamise kohta, mõistab P. Undilt Eesti Vabariigi kasuks välja 2644,20 eurot kaitsjale määratud tasust ja 876 eurot sundraha ning jätab 2644,20 eurot kaitsjale määratud tasust riigi kanda. Ühtlasi täpsustab kolleegium maakohtu otsuse resolutiivosa P. Undilt konfiskeerimise asendamiseks 27 515,61 euro väljamõistmise kohta, asendades selles sisalduva viite

§ 255

lg 2 p-le 2 viitega

§ 1332lg-le 4.

Kassatsioon tuleb rahuldada.

1. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
2. juuli
3. aasta määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg 3 alusel rahuldab kolleegium P. Undi kaitsja taotluse määrata kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388,80 eurot (sh käibemaks 64,80 eurot). KrMS § 186 lg 1 alusel jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5