lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 kohus määraks tagastada avaldajale pool tasutud riigilõivust ja kanda 22,50 eurot K. V.´i arveldusarvele nr EExxx. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus 1 (ühe) tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lõikest 1 ja 2 ning § 428 lõike 1 punktist 4 paluvad pooled Pärnu Maakohtul kompromiss kinnitada, kajastada määruses kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-21-102745 menetlus. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3. K. V. avaldus on alles menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, mistõttu ei saa kohus selles asjas menetlust lõpetada kompromissi sõlmimise tõttu. Samas kohus leiab, et kuigi avaldus ei ole kohtu poolt menetlusse võetud, ei takista see asjaolu pooltel kompromissi sõlmida. Menetlusosaliste tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus 2
) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt
Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatavad kokkulepped on punktid 1.2.1, kuni 1.2.7, 1.2.9 ja 1.2.11, millised kohus kinnitab. Punktides 1.2.8 ja 1.4 sätestatud kokkulepe on menetluslikud kinnitused ning punktides 1.2.10 ja 1.3 menetluslikud taotlused, millised ei ole seotud nõudega ega ole seetõttu ka kompromissitingimusteks. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on
Kohus selgitab, et
lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 5.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 6.
lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kompromissi punktis 1.2.11 saab kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse poolte poolt kättesaamisest. 7. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 22,50 euro tagastamist avaldaja arveldusarvele seoses kompromissi sõlmimisega.
lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45,00 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb avaldajale tagastada tasutud riigilõivust pool ehk 22,50 eurot ning see kanda avaldaja poolt näidatud pangakontole. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.