2-19-17645/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-134177 Tsiviilasi K. D.i hagi A. D.i vastu elatise nõudes 2 430 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. D. (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja (ema) V. R. (isikukood xxx) Kostja: A. D. (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja J. K. 06.11.2020 Kohtuistungi kuupäev RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista kostjalt A. D.ilt hageja K. D.i kasuks välja 1 547 eurot.
3. Mõista kostjalt A. D.ilt hageja K. D.i kasuks välja elatis 257 eurot kuus alates 01.12.2020, kuid mitte vähem kui 88% seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni xxx).
4. A. D. on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu
5. kuupäeval V. R. kontole EEXXX või muule V. R. poolt teatatud kontole. Samale kontole tuleb tasuda ka eespool punktis 2 väljamõistetud summa.
6. Jätta hagi rahuldamata eelnimetatut ületavate nõuete osas.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
8. Hageja K. D. esitas 12.11.2019 Harju Maakohtule hagi oma isa A. D.i (kostja) vastu. Hageja elab koos emaga. Isa maksab elatist 100 eurot kuus. Hageja nõuab elatist vastavalt kehtivale miinimummäärale.
9. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 14.11.2019 määrusega.
10. Kohus rahuldas hagi 27.02.2020 tagaseljaotsusega, kuna kostja hagile ei vastanud. Kostja esitas 28.04.2020 kaja. Kohus taastas menetluse 29.04.2020 määrusega, kuna hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ei olnud toimetatud kostjale isiklikult kätte toimetatud.
11. Koos kajaga vastas kostja ka hagile, paludes jätta see rahuldamata. Kostja maksab hagejale igakuiselt elatist 100 eurot. Kostja on töövõimetu. Tema sissetulek on 470 eurot kuus. Üle 100 euro kuus kostja elatist maksta ei saa. Kostja vanemad osalevad hageja ülalpidamiskulude kandmises, ostes talle riideid ja kooliasju ning veetes temaga aega. Hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud on tõendamata (digitoimiku lk [dtl] 62).
12. Kohus selgitas pooltele 26.08.2020 määruses menetluse seisu ja tõendamiskoormise jaotust (dtl 104). Kohus selgitas, et ülalpidamiskulude vahetut kandmist vanavanemate poolt peab tõendama kostja. Kohus selgitas, et miinimumelatise piiresse jäävate ülalpidamiskulude tegelikkusele mittevastavuse väidet peab tõendama kostja. Kohus selgitas, et esitatud andmete põhjal pole mõistetav, miks peab kostja õigeks jätta oma sissetulekust iseenda kulude katteks palju suurema osa kui lapsele.
13. 29.09.2020 esitas kostja täiendavad põhjendused ja tõendid. Kostja teatas, et elab oma vanemate juures (dtl 120). Kostja esitas andmeid temale vajalike igakuiste kulude kohta. 2
14. 30.09.2020 määruses selgitas kohus täiendavalt tõendamiskoormise jaotust (dtl 217). Kohus selgitas, et olukorras, kus kostja elab oma vanemate juures, võiks ta anda temale kuuluva korteri xxx üürile või selle müüa iseenda ja lapse ülalpidamiskulude kandmiseks. Kohus selgitas, et seni menetluses esitatu ei tõenda hageja ülalpidamiskulude kandmist kostja vanemate poolt.
15. Kohus arutas asja 05.10.2020 eelistungil. Kohus uuris koos kostjaga tõendeid. Kohus kordas, et seni esitatu ei tõenda ülalpidamiskulude kandmist (dtl 204). Kohus selgitas, et esitatu ei õigusta kostja poolt faktiliselt makstava elatise suurust.
16. Kohus arutas asja lõpuni 06.11.2020 istungil. Kostja kinnitas oma teadlikkust sellest, et vahetu ülalpidamise andmine tema vanemate poolt on tõendamata (dtl 225). Hageja võttis omaks, et viibib igas kuus 6 päeva koos kostja vanematega (dtl 225). Hageja võttis omaks, et kostja vanemate igakuine kulu tema toitmisele on 35 eurot kuus. Hageja võttis omaks, et kostja vanemad on teinud hagi esitamisele järgnenud aasta jooksul muid ülalpidamiskulutusi veel 450 eurot (dtl 227). Hageja võttis omaks, et kostja on maksnud igakuiselt elatist 100 eurot, viimati november 2020 eest (dtl 226). Kohus tegi ettepaneku sõlmida kompromissi, millega kostja kohustub maksma elatist 250 eurot kuus. Hageja oli sellega nõus, kostja mitte (dtl 226). Otsuse põhjendused
17. Kohus rahuldab hagi osaliselt, põhjendades seda alljärgnevaga.
18. Hageja nõuab elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019.a oli vastavalt arvestatud miinimumelatise summaks 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 ja 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt PKS § 96 ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine. PKS § 108 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
19. Pole vaidlust, et hageja elab koos emaga ning et kostja temale vahetult ülalpidamist ei anna. Hageja omaksvõtu kaudu loeb kohus tõendatuks, et kostja on maksnud elatist 100 eurot kuus ning et vastavas summas on elatist viimati makstud käesoleva aasta novembri eest. Hageja omaksvõtu kaudu loeb kohus samuti tõendatuks, et ta viibib igakuiselt 6 päeva kostja vanemate juures, kes kulutavad hageja toitmisele seega 35 eurot kuus. Hageja omaksvõtu kaudu loeb kohus samuti tõendatuks, et kostja vanemad on teinud hagi esitamisele järgneva aasta jooksul tema ülalpidamiseks kulutusi veel summas 450 eurot.
20. Kostja väitel on tema sissetulek 470 eurot kuus (dtl 120). Kostja väitel elab ta koos oma vanematega. Kostjale kuulub korter xxx, kus kostja viibib infektsiooni kartuses ajal, mil 3 hageja viibib kostja vanemate juures (dtl 212). Kostja väitel teevad tema vanemad kulutusi kostja ülalpidamiseks (dtl 121).
21. Tulenevalt PKS 101 lg 2 kohaldamise kohtupraktikast ei pea hageja tõendama elatise miinimummäära ja riikliku lapsetoetuse summa piiresse jäävaid ülalpidamiskulusid. Eeldatakse, et lapse ülalpidamiskulud on vähemalt nii suured. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid hageja ülalpidamiseks tegelikult vajalike kulude suuruse kohta. Seega lähtub kohus otsuse tegemisel eeldusest, et hageja tegelikud ülalpidamiskulud pole väiksemad elatise kahekordse miinimummäära ja riikliku lapsetoetuse summast.
22. Tulenevalt PKS §-dest 96 ja 102 lg 2 on kummalgi vanemal üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole tõendanud, et esinevad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud ajaolud, mis võimaldaksid kostja osalist vabanemisest oma kohustustest hageja ülalpidamisel. Kostja isiklik sissetulek on 470 eurot kuus. Kostja jätab oma sissetulekutest iseenda tarbeks 370 eurot ja maksab sellest hagejale ainult 100 eurot, kusjuures kostja on osaliselt oma vanemate ülalpidamisel (otsuse p 13). Kostjale kuulub korter, mille võõrandamise või üürile andmise kaudu oleks tal võimalik vältida vajadust selle korteriga seotud kulude jooksvaks kandmiseks ning saada tulu iseenda ja hageja ülalpidamiseks. Väidetav vajadus kasutada korterit kuuel päeval kuus hagejalt võimalikult saadava infektsiooni vältimiseks ei saa õigustada lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Kui infektsioonirisk on tõesti nii suur, peaksid kostja ja tema vanemad leidma muu sobiva lahenduse hagejaga viibimiseks. Vanavanemate suhe lapselapsega on kahtlemata oluline ja tähtis, kuid alaealise lapse ülalpidamine on prioriteetsem.
23. Kostja poolt tema sissetulekute ja väljaminekute kohta esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei esine PKS § 102 lg-s 2 ettenähtud alust kostjale langeva ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Puuduvad põhjendused ja tõendid selle kohta, et hageja poolt nõutud elatise maksmisega võiks kostja ise sattuda hagejaga võrreldes raskemasse olukorda.
24. Eelnimetatut arvestades on kostjale hagi esitamise kuu algusest (elatise arvestus on kuupõhine) kuni 30.11.2020 langeva ülalpidamiskohustuse osa 1 547 eurot (perioodi 01.11-31.12.2019 eest 2 x 270 eurot + perioodi 01.01-30.11.2020 eest 11 x 292 eurot – 13 x 100 eurot – 13 x 35 eurot – 450 eurot). Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja
25. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 257 eurot (292 – 35) alates 01.12.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus lähtub seejuures eeldusest, et hageja viibib kuuel päeval kuus kostja vanemate juures ning et kostja vanemad kulutavad hageja toidule 35 eurot kuus. 01.05.2020 algava perioodi eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 262 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 88% (257 eurot moodustab vastava protsendi praegu kehtivast miinimumelatisest 292 eurot) seadusega sätestatud elatise miinimummäärast. Kui elatise miinimummäär kasvab, suureneb vastavalt ka käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus elatise määrata kindlaks muutuva suurusena.
26. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded elatise saamiseks eelnimetatut ületavas ulatuses. 4
27. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotluse (dtl 4) alusel ja juhindudes eelnimetatud sättest ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-st 1, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb maksta hagejate ema V. R. kontole EEXXX või muule tema poolt teatatud kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu
28. kuupäevaks.
29. Juhindudes TsMS §-st 164 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 5