KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-14386 Tsiviilasi I. A.i hagi Eesti Vabariigi (Tallin

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

1. Kostja teatas 25.02.2021.a kohtule, et nõustub hageja avaldusega.
2. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.
3. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 6.

§ 168

lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 7. 16.02.2021.a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja ei ole esile toonud, et ta esitab hagist loobumise avalduse põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kostja ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, tuleb menetluskulud

§ 168lg 4 järgi jätta hageja kanda.

8.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
2. Hageja sai 09.10.2020.a määrusega menetlusabi. Kohus vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 euro tasumisest ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. Kohus selgitas hagejale, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (

§ 190lg 2).

See tähendab, et nimetatud määrusega andis kohus menetlusabi kohustusega see hagi rahuldamata jätmisel riigile hüvitada.

§ 190

lg-s 7 on sätestatud, et § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas hagi enda tervise huvides ja tema võimalused meditsiinilist abi saada ja valida selle osutajat, on piiratud (ta viibib vangistuses), oleks ebaõiglane jätta riigilõivu tasumise kohustus hageja kanda. Kohus vabastab hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 11.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

12.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 2

§ 179

lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3