KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja)

tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Võru Kriminaalasja number 1-17-7137 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Amiran Tsetshladzele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Ingrid Kullerkann Istungisekretär Marve Alaver Süüdimõistetu Amiran Tsetshladze isikukood 37012016521; xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Amiran Tsetshladzele Tartu Maakohtu
3. augusti
4. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja saata ta vanglasse karistust kandma 2 aastaks 11 kuuks ja 4 päevaks.
5. Kohustada Amiran Tsetshladzet ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Arvestada Amiran Tsetshladze karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglassse karistust kandma.
6. Saata Lõuna ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebus Larissa Tsetshladze suhtes seoses valeütluste andmisega
7. detsembril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajas toimunud kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-17-
8. Edasikaebamise kord

peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Võru, Vabaduse tn 13) 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a otsusega tunnistati Amiran Tsetshladze süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
4. mai
5. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 aastat ja 7 kuud vangistust võrra ja mõisteti A. Tsetshladze liitkaristuseks 6 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust A. Tsetshladze kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
6. märtsist
8. Tartu Maakohtu
9. aprilli
10. a

ga vabastati A. Tsetshladze Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
3. aprillini
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutati A. Tsetshladze käitumiskontrollile 24 kuuks ja teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest, otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas ühe nädala jooksul vanglast vabanemisest, hoiduma teadvast suhtlemisest kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ja rehabiliteerivates programmides osalejad) ja alluma elektroonilisele valvele kuue kuu jooksul elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. Katseaja algust tuli arvata

jõustumisest, s.o alates 6.05.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas
3. oktoobril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale A. Tsetshladze suhtes erakorralise ettekande, kuna ta eiras elektroonilise valve ajakava 7., 8., 9., 10.,
4. ja
5. septembril 2020 autokoolis käies ja
6. augustil ning
7. septembril 2020 Töötukassas käies.
8. Erakorralisest ettekandest nähtub, et A. Tsetshladze on täitnud registreerimiskohustust korrektselt. A. Tsetshladze on samuti täitnud talle määratud lisakohustusi. Ta võttis ennast Töötukassas ettenähtud tähtaja jooksul, s.o
9. mail 2020 arvele. Narkootiliste ainete tarvitamist on katseajal kontrollitud kolmel korral ning tarvitamist pole tuvastatud. Kriminaalhooldusametnikul puuduvad piisavad tõendid, mis kinnitaks suhtlemiskeelu rikkumist. Elektroonilist valvet kohaldatakse A. Tsetshladze suhtes alates
10. maist 2020 ning A. Tsetshladzele on selgitatud elektroonilise valve kohaldamise tingimusi ja sellega kaasnevaid nõudeid nii kriminaalhoolduse alguses kui ka 7.07.2020 registreerimisel seoses 2.07.2020 aset leidnud eksimusega ja ka 21.07.2020 registreerimisel.
11. Töötukassa võimaldas A. Tsetshladzele xx-xxxxxxxxxxx omandamiseks koolituse xxxxxxxxxxxxxxx-xxx abikaasa saatis kriminaalhooldusametnikule info koolituse alustamise kohta ning info sõiduõppe kuupäevade ja alguskellaaegade kohta. Autokooli õppeväljakule ja tagasi sõitmiseks vajalik aeg ning koolitusel viibimise aeg lepiti A. Tsetshladzega kokku suuliselt. Ajakavad koostati järgmisteks koolituspäevadeks: 7.09., 8.09., 9.09., 10.09., 14.
12. ja 17.09.
14. Et kontrollida A. Tsetshladze esitatud andmete õigsust autokoolis käimise kohta, helistas kriminaalhooldusametnik
15. septembril 2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Õpetaja kinnitas süüdimõistetu poolt ametniku antud kuupäevade õigsust, kuid teavitas, et
16. septembril 2020 jäi sõidutund ära ja sellest teavitas ta süüdimõistetut päev varem. Samuti selgitas õpetaja ametnikule, et sõidutund kestab kokku 1,5 tundi, kuid mitte üle 2 tunni. Seega vestlusest sõiduõpetajaga selgus, et süüdimõistetu on küsinud ametnikult sõidutunni jaoks rohkem aega, kui tal oli selleks vaja - ta ei naasnud kohe peale lubatud liikumist koju, vaid 2 viibis mujal. Peale esimest sõidutundi
17. septembril 2020 pidi süüdimõistetule olema selge, kui palju aega tal tegelikult õppeväljakul kulub ja millal ta saaks koju jõuda. Selle asemel viibis ta kodust väljas pool tundi kauem, kui algselt planeeritud, ja ta soovis pikendada ajakavas lubatud väljas oleku aega. Samuti kasutas süüdimõistetu
18. septembril 2020 ära asjaolu, et tal oli lubatud kodust väljuda. Samas oli ta teadlik, et ajakavas ettenähtud tegevus, s.o sõidutund jääb ära.
19. Kriminaalhooldusametnik helistas
20. septembril 2020 A. Tsetshladzele ja teavitas teda sõiduõpetaja käest saadud infost ja selgitas talle, et rikkumiste tõttu ei saa ta edaspidi vaba aega ja edaspidi koostab ametnik ajakavad autokoolis käimiseks vastavalt sõiduõpetajalt saadud infole. Pärast süüdimõistetu teavitamist sellest, et ametnik on fikseerinud rikkumised, õnnestus tal jõuda koju planeeritust varem:
21. septembril 2020 autokoolist tulles jõudis ta koju 12 minutit varem,
22. septembril 2020 kriminaalhooldusest tulles jõudis ta koju 17 minutit varem,
23. septembril 2020 Tartust arsti juurest tulles jõudis koju 1 tund ja 13 minutit varem ja
24. oktoobril 2020 autokoolist tulles jõudis ta koju 42 minutit varem.
25. Süüdimõistetu rikkumisi arvestades küsis kriminaalhooldusametnik Töötukassa juhtumikorraldajalt
26. septembril 2020 e-kirja teel, kui pikalt on kestnud nende vestlused süüdimõistetuga. Töötukassa juhtumikorraldaja andmetel toimusid nende vestlused süüdimõistetuga
27. juunil,
28. ja
29. juulil ja
30. augustil
31. Tavapärased pool tundi on tal kulunud
32. juunil 2020, mil toimus eriolukorra tõttu vestlus telefoni teel, ja
33. augustil
34. Umbes tund aega on nad rääkinud
35. ja
36. juulil
37. Elektroonilise valve programmi järgi jõudis ta
38. augustil 2020 koju ajakavas ettenähtud ajal, kusjuures ajakavasse oli planeeritud võimalus viibida Töötukassas tund aega. Seega viibis süüdimõistetu
39. augustis 2020 ajakavas mitte ettenähtud kohas umbes pool tundi. Lisaks selgus, et ta viibis
40. septembril 2020 Töötukassas kella 09.00-st kella 09.13-ni. Ajakava järgi oli talle antud aega juhtumiskorraldaja juures viibimiseks kella 09-00-st kella 10.00-ni ja koos liikumistega Töötukassasse ja tagasi oli talle antud aeg kodust väljumiseks kell 08.50 ja koju jõudmiseks kell 10.
41. Elektroonilise valve programmi järgi jõudis ta koju kell 10.
42. Seega kasutas ta ära kogu väljas viibimiseks võimaldatud aja, kuigi peale Töötukassast tulekut oleks ta jõudnud koju kõige rohkem 10 minutiga. Seega vaatamata mõned päevad varem peetud tõsisele vestlusele eiras A. Tsetshladze
43. septembril 2020 ametniku märkusi ja viibis ajakavas mitte ettenähtud kohas üle poole tunni. Eeltoodu põhjal on ilmne, et A. Tsetshladze on teadlikult toime pannud korduvaid elektroonilise valve ajakava rikkumisi.
44. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele A. Tsetshladzele Tartu Maakohtu
45. augusti
46. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, sest tema korduvad rikkumised annavad tunnistust sügavalt juurdunud kuritegelikest hoiakutest. Praegu on juba tarvitusele võetud asjakohased meetmed tema seaduskuulekale käitumisele suunamiseks, kuid need pole saavutanud soovitud eesmärki, sest süüdimõistetu eirab igal võimalusel reegleid.
48. novembril 2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande lisa. Sellest nähtub, et A. Tsetshladze on ajavahemikul
49. juuli –
50. oktoober 2020 teadlikult suhelnud Tallinna ja Tartu Vanglas paiknevate kinnipeetavatega telefoni teel. Tallinna Vangla Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist teavitas kriminaalhooldusametnikku, et mitu Tallinna Vangla kinnipeetavat on perioodil
51. juuli 2020 –
52. september 2020 helistanud vanglast telefoninumbrile xxxxxxxx, mis Teabe- ja uurimisosakonnale teadaolevalt on A. Tsetshladze kasutuses. Samas pole kinnipeetavate registris seda numbrit temaga seotud. Kokku helistas A. Tsetshladzele Tallinna Vanglast 4 kinnipeetavat ja Tartu Vanglast 7 kinnipeetavat. Sealhulgas 3 helistasid A. Tsetshladzele S. Perepeljakov ja E. Mironchenko, kes olid A. Tsetshladze kambrikaaslased Tartu Vanglas. A. Tsetshladze väitis
53. novembri 2020 kodukülastusel, et tema abikaasa teab hästi S. Perepeljakovi ja on temaga telefoni teel suhelnud ka siis, kui süüdimõistetu kandis vangistust. Kriminaalhooldusametnik aga ei pea eluliselt usutavaks, et süüdimõistetu abikaasa omab kahte telefoni, et ta saaks suhelda süüdimõistetu kunagiste vanglakaaslastega telefoni abil, mis on süüdimõistetu käes.
54. Kriminaalhooldusametnikule oli A. Tsetshladze andnud oma kontaktnumbriks 58976191 ja abikaasa Larissa Tsetshladze numbriks
55. Et kontrollida Tallinna Vangla Teabe- ja uurimisosakonna käest saadud teavet, helistas kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde
56. oktoobril 2020 ajal, mil süüdimõistetu oli ametniku A. Madissooni vastuvõtul, Teabe- ja uurimisosakonna antud numbril. Helises telefon, mis oli süüdimõistetul vastuvõtul kaasas olnud kotis. Ta võttis telefoni vastu ja kinnitas, et A. Tsetshladze kuuleb. Küsimusele, kas telefoninumber kuulub talle, vastas ta jaatavalt. Kui kriminaalhooldusametnik A. Madissoon küsis temalt kõne ja telefoni kohta täpsemalt, väitis ta, et tegemist on abikaasa telefoniga, mis oli jäänud pärast abikaasaga silmaarsti juures käimist tema kätte. Oli ilmne, et A. Tsetshladze andis oma ametnikule valesid ütlusi ja telefoni teel vastas spontaanselt õigesti.
57. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A. Tsetshladze on pikema perioodi vältel suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Selle tegevuse on aga kohus

ga keelanud. Keelatud tegevuse varjamiseks on süüdimõistetul eraldi telefon, mille number võib olla abikaasa nimel. Samas on A. Tsetshladze kriminaalhooldusametnikule väitnud, et ta hoidub kontaktidest varasema kriminaalse tutvusringkonnaga. Kriminaalhooldaja hinnangul ei vasta süüdimõistetu väidetu tõele. Kohtumääruse põhjendused

1. KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Esmalt käsitleb kohus A. Tsetshladzele tehtud etteheidet elektroonilisele valvele mitteallumises (I), suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega (II) ning kriminaalhooldaja vastuvõtule mitteilmumist (III). Seejärel võtab kohus seisukoha kohaldatava meetme osas (IV). I
2. KrMS § 4191 lg 5 kohaselt elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

ga. Justiitsministri 22.02.2007. a

ga kehtestatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra (edaspidi määrus) § 7 lg 1 p 3 kohaselt koostavad kriminaalhooldusametnik ja kriminaalhooldusalune elektroonilise valve kohaldamise ajakava.

§ 8lg 3 nimetab nõuded ajakavale.

Mh peab minutilise täpsusega olema fikseeritud töö, õppimise või muu regulaarse tegevuse algus ja lõpp ning lõunavaheaeg, aeg igapäevaseks elukohast lahkumiseks ja elukohta saabumiseks (§ 8 lg 3 p 1, 2).

§ 14

lg 2 kohaselt loetakse elektroonilise valve nõuete rikkumiseks mh elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumine, sealhulgas ka ilma mõjuva põhjuseta varasem elukohta jõudmine. Eelviidatud normidest nähtub üheselt, et võttes vastu võimaluse kanda 4 karistust elektroonilise valve all, võtab süüdimõistetu endale kohustuse väljas liikuda ainult selleks ette nähtud kohtades ja väga täpselt kella jälgides.

1. A. Tsetshladzele kui elektroonilisele valvele allutatud isikule heidetakse ette ajakavast mitte kinni pidamist 7., 8., 9., 10.,
2. ja
3. septembril 2020 autokoolis käies ning
4. augustil ja
5. septembril 2020 Töötukassas käies.
6. Kohus ei asu käesolevalt tuvastama konkreetsete kuupäevade ajakavade täitmisega seonduvaid üksikasju, kuivõrd formaalselt on ajakavast kinni peetud. Esines küll hilinemisi koju jõudmisel (
7. ja
8. septembril 2020), kuid A. Tsetshladze teavitas sellest valvekeskust ette.

§ 14

lg 3 p 1 kohaselt elektroonilise valve nõuete rikkumiseks ei loeta juhtumeid, kui kriminaalhooldusalune informeerib varasemast saabumisest või hilinemisest eelnevalt valveametnikku ja kriminaalhooldusametnik nõustub varasema saabumise või hilinemisega.

1. Kriminaalhooldusametnik asus kontrollima kriminaalhooldusaluse autokoolis käimise kohta antud andmete õigsust. Selle tõenduseks on erakorralisele ettekandele lisatud kriminaalhooldusametniku e-mail autokoolile ja sellele saabunud vastus (tlk 17), kus edastatakse A. Tsetshladze sõiduõpetaja nimi ja telefoninumber. Erakorralise ettekande kohaselt vestles kriminaalhooldusametnik telefoni teel sõiduõpetaja T. Ratnikuga, kes selgitas, et sõidutund kestab kaks järjestikust akadeemilist tundi ehk kokku 1, 5 tundi. Isegi juhul kui eelmise õpilase tund viibib, ei tohiks õpilasel üle 2 tunni harjutusväljakul aega kuluda. Samuti selgus, et 14.09.2020 jäi sõidutund üldse ära. Erakorralisele ettekandele lisatud ajakavade kohaselt planeeriti sõidutundidele aega 2,5 tundi korraga.
2. Sisuliselt heidetakse isikule ette seda, et ta ajakava koostamisel esitas lubatud tegevusteks kuluva aja prognoosi paisutatult. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et A. Tsetshladzel ei kulunud autokoolis käimiseks nii palju aega, nagu ta on oma tegevusega näidanud (st ei ole pärast tunni lõppu või ära jäämist koju tulnud) ja seetõttu viibis süüdimõistetu kuskil mujal. Kui sõidutund kestis ajakavas ettenähtust lühemat aega, pidanuks kriminaalhooldusalune teavitama valvekeskust varasemast koju jõudmisest ja minema koju.

§ 8

lg 2 kohaselt ajal, kui kriminaalhooldusalune ei viibi tööl või koolis või mujal ajakavas ettenähtud kohas, peab ta viibima oma elukohas.

1. Kohtu hinnangul ei saa erakorralise ettekande lisade põhjal tuvastada, et sõidutunnile kulus ajakavas ettenähtust vähem aega. Selle kohta on esitatud kriminaalhooldusametniku väide, kuid tõendid puuduvad. KrMS ei sisalda erakorralise ettekande menetlemisel ette heidetavate rikkumiste tuvastamise korda. Kohus ei pea õiguslikult lubatavaks tuvastada vaidlusalust asjaolu vaid kriminaalhooldaja (s.o rikkumisele reageeriva ja karistuse täitmisele pööramist taotleva isiku) kokkuvõtte alusel teise isikuga toimunud telefonivestlusest. Praegusel juhul ei ole tegemist isegi kriminaalhooldaja enda poolt tajutud asjaoluga, vaid ümberjutustusega teiselt isikult kuuldust. KrMS § 66 lg 21 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole üldjuhul käsitatav tõendina.
2. Töötukassas käimisele kulunud aja kohta on erakorralisele ettekandele lisatud Eesti Töötukassa Põlvamaa osakonna juhtumikorraldaja e-mail (tlk 18), kus ta meenutab kriminaalhooldusametniku palvel A. Tsetshladzega kohtumistele kulunud aega. Kirjast võib järeldada, et
3. augustil 2020 kulus kohtumisele tavapäraselt planeeritav 30 minutit. Elektroonilise valve ajakava kohaselt (tlk 19) oli selleks planeeritud tund aega.
4. septembril 2020 viibis süüdimõistetu ametniku e-maili kohaselt vastuvõtul kella 09.00-9.13 (tlk 20). Ajakava (tlk 16) kohaselt pidi A. T. seal viibima tund aega. Seega viibis A. Tsetshladze
5. 5 augustil 2020 ajakavas ette nähtud kohas ligikaudu pool tundi vähem kui ajakavas oli selleks aega kokku lepitud ning
6. septembril 2020 47 minutit ajakavas kokkulepitud ajast vähem.
7. A. Tsetshladze ütluste kohaselt ei ole ta ajakava nõudeid rikkunud. Autokoolis käimiseks ette nähtud aja kasutas ta ära sõiduõppe platsil. Mõnikord viibis tunni algus, samuti kasutas ta aega teiste õppijate tegemiste jälgimiseks, et asju endale selgeks teha - õppeks ette nähtud aeg oli liiga lühike, et kõike mõista. Kohtuistungil möönis A. T. tee peale ette jäänud ehitusmaterjalide poes käimist. 22.

§ 8

lg-st 3 nähtuvalt fikseeritakse ajakavas süüdimõistetule lubatavad tegevused ja nendeks kuluv aeg. Sama sätte lg 2 kohaselt ajal, kui kriminaalhooldusalune ei viibi tööl või koolis või mujal ajakavas ettenähtud kohas, peab ta viibima oma elukohas. Nende sätete koosmõjus nähtub selgelt, et kriminaalhooldusalune on õigustatud kodust eemal viibima vaid ajakavas ette nähtud tegevusteks ajakavas nimetatud ajal.

§ 14

lg 2 kohaselt elektroonilise valve nõuete rikkumiseks loetakse elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumine. Siinkohal tulebki kohtu hinnangul ajakavast kõrvalekaldumiseks lugeda muuhulgas ajakavas näidatud tegevuste lõppemisel või ära jäämisel ajakavas kokku leppimata asendustegevuste tegemist, selle asemel, et koju pöörduda.

1. Väljaspool kahtlusi on tuvastatav ajakavast kõrvale kaldumine ehitusmaterjalide poes käimise ja töötukassa ametniku vastuvõtult varem lahkumise näol.
2. Kriminaalhooldusametniku järelkontrolli põhjal selgus, et
3. septembril 2020 jäi tund üldse ära, aga kriminaalhooldusalune väljus ikkagi kodust. A. Tsetshladze selgitas, et ta sai valesti aru, et sõidutund on edasi lükatud 2 tunni võrra. Autokool möönab kriminaalhooldajale saadetud e-kirjas (tlk 51), et kriminaalhooldusalune võis sõiduõpetaja kõnest valesti aru saada ja A. Tsetshladze oli sellel päeval õppeväljakul kohal. Arvestades, et kriminaalhooldusalune eesti keelt ei valda ning sõidutundi ikkagi kohale läks, on selline vääriti mõistmine eluliselt usutav ning kohus ei loe
4. septembril 2020 kodust väljumist rikkumiseks. II
5. Kriminaalhooldusametnik esitas
6. novembril 2020 erakorralisele ettekandele lisa, mille kohaselt on A. Tsetshladze perioodil
7. juuli -
8. oktoober teadlikult suhelnud Tallinna ja Tartu vanglates viibivate isikutega. Tartu Maakohtu
9. aprilli 2020 aasta

, millega A. Tsetshladze ennetähtaegselt vangistusest vabastati, järgi on tal keelatud teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning rehabiliteerivates programmides osalejad).

1. Informatsiooni võimalikust suhtlemiskeelu rikkumisest andis kriminaalhooldajale Tallinna Vangla uurimisosakonna spetsialist. Mitu kinnipeetavat on helistanud numbrile xxxxxxxxxx vangla andmetel on see number A. Tsetshladze kasutuses. Kinnipeetavate registris selle numbriga süüdimõistetu seotud ei ole. Samuti ei andnud ta seda numbrit kriminaalhooldajale enda või oma abikaasa kontaktnumbrina. Vaidlus puudub selle üle, et teine kriminaalhooldusametnik helistas sellele numbrile ajal, mil A. Tsetshladze oli enda kriminaalhooldaja vastuvõtul. Telefon oli A. Tsetshladze kotis ja ta vastas sellele ning kinnitas, et number kuulub temale. 6
2. Hiljem aga väitis A. Tsetshladze kriminaalhooldusametnikule, et tegemist on hoopis tema abikaasa telefoniga. Abikaasal on kaks telefoni ning üks nendest jäi kogemata kriminaalhooldusaluse kätte. Sama kinnitas kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Larissa Tsetshladze. Tema esitles end inimesena, kes vestleb kinnipeetavatega, keda ta ei tunne ning kannab sugulaste palvel neile üle vangla kontole raha.
3. Kohtu hinnangul kummutavad L. T. väite ainuüksi kõnede väljavõtte logid. Kriminaalhooldaja saatis logide väljavõtted elektrooniliselt nii kohtule kui ka kaitsjale. Failid on salvestatud kohtute infosüsteemis ja elektroonilisel kujul toimikus olevast väljatrükist oluliselt ülevaatlikumad. Väljavõtetest nähtub, et sellel telefonil helistatakse igapäevaselt mitmeid kordi päevas, kõned kestavad arvestatavalt pikka aega. L. T. tunneb ta helistajatest ainult S. P. . Mõned inimesed helistavad enam kui 100 korral ning kõnede kestus on väga sageli ligikaudu pool tundi pikad. Selline helistamissagedus ja kõnede pikkus ei viita vähimalgi määral sellele, et tegemist oleks vaid helistaja palvega raha üle kanda, huvi tundmisega A. Tsetshladze tervise vastu või kõne vastuvõtja selgitusega, et siia telefonile ei ole vaja helistada, nagu süüdimõistetu ja L. T. kohtuistungil väitsid. Arvestades, et nimetatud numbrit ei kasutanud kriminaalhooldusalune ega tema abikaasa oma igapäevasuhtluseks ja ilmselgelt oli tegemist kinnipeetavate seas populaarse telefoninumbriga, oleks suhtlemiskeelu järgimise soovi korral see telefon välja lülitatud. Kohtu arvates nii telefoni kriminaalhooldusaluse valduses olemine kui ka sellele tehtud kõnede sagedus ja pikkus viitavad üheselt sellele, et kinnipeetavatega suhtles just A. Tsetshladze. Vanglas viibivad kriminaalkorras karistatud isikud. Kohtumäärusega keelatud suhtlemine nendega sai leida aset ainult tahtlikult ja eesmärgipäraselt. Järelikult on süüdimõistetu rikkunud KarS §-s 75 lg 2 p 7 sätestatud kohustust mitte suhelda kohtu poolt määratud (mh kriminaalkorras karistatud) isikutega. III
4. Erakorralise ettekande läbivaatamine lükkus kahel korral edasi. Menetluse kestel ei täitnud A. Tsetshladze registreerimiskohustust. Ta jättis kriminaalhooldaja vastuvõtule õigel päeval minemata ja kriminaalhooldusametnik esitas sellekohased dokumendid kohtule.
5. Kriminaalhoolduse käigu kohta peetavast päevikust ilmneb, et A. Tsetshladze
6. novembril 2020 vastuvõtule ei ilmunud ning mitteilmumise põhjustest ametnikku ei teatanud. Päevikus on sissekanne ka selle kohta, et kriminaalhooldusalune ilmus esindusse
7. novembril 2020 ja otsis rahakotist välja meeldetuletuslehe, millele on märgitud vastuvõtuajana
8. oktoober
9. A. Tsetshladze selgitas kohtuistungil, et ta ajad läksid segamini - ta vaatas kellaaega ja kuupäeva, kuid mitte kuud. Nähes, et ta vastuvõtule ei ilmu, oleks kriminaalhooldusametnik võinud ju talle helistada.
10. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldaja vastuvõtule mitteilmumine leidnud tuvastamist ning kriminaalhooldusalune ei ole registreerimiskohustuse täitmise osas näidanud üles kohast hoolsusust. Järelikult on A. Tsetshladze rikkunud KarS §-s 75 lg 1 p 2 sätestatud kohustust. Rikkumise fakti tuvastamisel iseenesest ei oma tähtsust, kas see on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest, küll aga mängib subjektiivne külg rolli rikkumiste suhtes kohaldatavate abinõude osas. IV 7
11. Rikkumised on tuvastatud ja otsustada tuleb neile reageerimise kohane viis. Isegi kui asuda seisukohale, et viibimised elektroonilise valve ajakavas mittelubatud kohtades ja registreerimiskohustuse rikkumise pani süüdimõistetu toime ettevaatamatusest, siis mitmel korral kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelu rikkumine leidis aset tahtlikult. Nimetatud keeld oli üheks tingimisi ennetähtaegse vabastamise olulistest eeldustest.
12. Kohtu hinnangul ei ole A. Tsetshladze puhul põhjust karistuse vabaduses kandmist edasi võimaldada. Tema suhtumine seatud keeldudesse ja kohustustesse on selleks liiga lugupidamatu. Nii on suhtlemiskeelu rikkumine laiaulatuslik ja süsteemne. Elektroonilise valve ajal kasutas ta ära võimalused viibida ajakavas mitteettenähtud kohas kui see kellaajaliselt vähegi tundus välja mängivat. Kriminaalhooldaja juurde mineku aega ta täpselt vaatama ei vaevu. Kuigi kriminaalhooldusalusel oli iga asja kohta seletus, ei ole rikkumised vabandatavad. A. Tsetshladze oma teguviisi ebaõigsust ei mõista ega kahetse, tema hinnangul oleksid alati teised võinud teha midagi enamat – paremini selgitada, meelde tuletada, aidata.
13. Alati mõõdukate seisukohtade poolest tuntud kriminaalhooldusametnik on sellel korral erakorralises ettekandes märkinud, et ta ei näe võimalust kriminaalhooldusega jätkata, sest isik kasutab iga võimalust reegleid eirata. Korduvad teadlikud rikkumised annavad tunnistust sügavalt juurdunud kuritegelikest hoiakutest. Kohtuistungi käigus kujunes kohtul samasugune arusaam. A. Tsetshladze üldise madala õiguskuulekuse kohta annab tunnistust karistusregistri väljavõte, kus nähtuvad kolm kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude eest ja hulgalised väärteokaristused. Mitmekesine kohustuste eiramine nähtub ka kriminaalhoolduse käigust.
14. Kaitsja on esitanud tõendi, mille kohaselt on A. Tsetshladzel
15. novembril 2020 diagnoositud II tüübi diabeet. Selline haigus karistuse täitmisele pööramist ei takista – vanglas on meditsiiniabi tagatud. Kohus pöörab täitmisele A. Tsetshladzele Tartu Maakohtu
16. augusti
17. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja saadab ta vanglasse karistust kandma 2 aastaks 11 kuuks ja 4 päevaks.
18. A. Tsetshladze abikaasa L. T.
19. detsembril 2020 toimunud kohtuistungil valeütlusi selle kohta, et telefoninumber xxxxxxxxxx talle ning erinevate vanglate kinnipeetavatega suhtles tema. Kohus edastab sellekohase kuriteokaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) 8