Obsah (4)

§ 76§ 199§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-492 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Valentina Michelso

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VJATŠESLAV MOLTŠANOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Vjatšeslav Moltšanovilt menetluskuluna kaitsjatasu 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot 60 senti) eurot v.adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99921700007561. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vjatšeslav Moltšanovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.12.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Moltšanovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 22.01.2019 otsusega tunnistati Vjatšeslav Moltšanov süüdi

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 11.08.2017 otsuse nr 1-16-4268 alusel mõistetud karistusega 4 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 11.08.2017 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 9 kuud 11 päeva vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuulus 3 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust. Vjatšeslav Moltšanov tunnistati süüdi ka

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.08.2017 otsusega nr 1-164268 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikult kandmisele kuulus 3 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.01.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Vjatšeslav Moltšanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Vjatšeslav Moltšanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Vjatšeslav Moltšanovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et on vanglas järele mõelnud ja soovib oma sõltuvusega võidelda ning sellest vabaneda. Ta on käinud rehabilitatsioonikeskuses, kuid ei ole seda läbinud. Soovib minna programmi „Sütik“, psühholoogide vastuvõtule ja programmi „Uus põlvkond“. Perekond toetab teda samuti. Alkoholiga tal probleeme ei ole. Vabanemisel asub tööle xxxx ja elama hakkab xxxx. Hiljem, kui leiab ametliku töökoha xxxx, siis hakkab tööle seal, töötas ka enne vangistust xxxx. Praegu töötab xxxx, ta on kustutanud võlgnevusi umbes 4000 eurot ning on motivatsioon võlgnevuste kustutamist jätkata. Kaitsja leiab, et ei saa võtta aluseks, et kinnipeetav on karistatud 10-l korral, nagu välistaks see koheselt võimaluse tema ennetähtaegseks vabastamiseks, tulenevalt sellest, et ta ei ole oma varasematest vigadest õppinud ja on jälle sattunud vanglasse. Kaitsja praktika näitab seda, et mingil ajahetkel inimesed siiski muutuvad ja nad suudavad otsustada teistsuguse eluviisi kasuks. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kinnipeetava iseloomustuses on märgitud karistusaja alguseks 22.01.2019 ja lõpuks 07.11.2022, kuid tegelikkuses kannab ta 2 karistust järjest ja reaalselt liitkaristusena alates 10.04.
2. Tervik karistus on liitkaristuste näol kokku 4,5 aastat vabadusekaotust ja sellest on ta ära kandnud 2 aastat ja 9 kuud ehk peaaegu 3 aastat. Eelmisest otsusest, mis on ka asja materjalide juures, on näha, et ta kannab vangistust alates
3. aprillist. Kaitsja palub kohtul arvestada, et kinnipeetav on karistusest ära kandnud reaalselt juba 2 aastat ja 9 kuud ning sellest tulenevalt väidab kaitsja, et selle aja jooksul on tal olnud piisavalt aega järgi mõelda, kuidas oma elu ja suhtumist parandada. Vangla poolt antud iseloomustus tervikuna on igas punktis sisuliselt positiivne. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta on vanglas töötanud erinevatel töökohtadel ja mingeid probleeme seoses sellega ei ole olnud. Tegelikult ta töötab juba alates 06.12.2019, s.o rohkem kui aasta väljaspool vanglat. Ta on ettevõttes saanud väljaõppe, tõstnud kvalifikatsiooni, ettevõttel ei ole mingeid kaebusi tema suhtes ning ettevõte on nõus võimaldama sama töökohta vabanemisel. Kinnipeetav on andnud nõusoleku osalemiseks programmis „Sütik“, kohtumine tugiisikuga on toimunud juba oktoobris
4. Iseloomustusest nähtub, et ta on korduvalt viibinud lühiajalisel väljasõidul kodus, sellega seoses probleeme ei ole olnud. Puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. On näidatud aadress, kuhu ta soovib vabaneda, seal on võimalik kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning sellega ka ei ole mingeid probleeme. Suhted perega on head, perekond toetab teda. Ta on aru saanud ka sellest, et ta peab jätkuvalt saama narkovastast ravi, aga samas ta ei ole peaaegu 3 aastat narkoaineid tarvitanud. Iseloomustuse kohaselt ei esine probleemkäitumist, ainus negatiivne on vangla hinnang tema varem sooritatud kuritegudele. Peaksime hindama praegust käitumist, mitte seda, mida ta on varem korda saatnud. See, mis puudutab protsente, siis Riigikohus on ammu võtnud seisukoha, et sellised spekulatiivsed protsendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna meil ei ole tõsikindlat alust väita, et inimene paneb või millise tõenäosusega paneb uusi kuritegusid toime. Kaitsja ei vaidle vastu kriminaalhooldaja arvamusele käitumiskontrolli pikkuse või ettepandud nõuete kohaldamise osas ning leiab, et need on asjakohased ja kinnipeetav tuleb nendega toime. Kaitsja arvamusel, tulenevalt vangla iseloomustusest, on kinnipeetav muutunud vanglas olemise jooksul ja kõik eeldused selleks, et ta kontrolli ajal kohaneks ühiskonnaga on olemas, mistõttu palus kaitsja kohtul kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada. Kohtumääruse põhjendused

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vjatšeslav Moltšanov kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 2 aasta vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 3 aasta 9 kuu 16 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama ühiselamusse aadressile xxxx. Juhatuse liige on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks ühiselamusse ning kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil on olemas. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt neli kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta lausa seitsmendat korda. Seega ei ole korduvad vanglakaristused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Enamus kuritegusid on varavastased, käesolevat karistust kannab varguste süstemaatilise toimepanemise eest, varasemalt on teda karistatud muuhulgas kelmuste ja röövimise toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud narkootiliste ainete tarvitamine ning eesmärgiks on materiaalse kasu saamine. Seega on ka käesoleval ajal just narkootikumide tarvitamine ühes majandusliku toimetulekuga uute kuritegude toimepanemise riskiks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sh läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, vestlused ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangustest, riski käitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riskivõtmise vältimisest, samuti olnud pidevalt hõivatud tööga. Alates 23.10.2019 kannatab ta karistust avavanglaosakonnas, töötab väljaspool vanglas AS-s xxxx ning on käinud korduvalt lühiajalisel väljasõidul kodus tugevdamaks suhteid lähedastega. Eeltoodu viitab sellele, et vähemalt vangistuses viibimise ajal on ta võimeline käitumise seaduskuulekalt, samuti on ta teinud pingutusi selleks, et ka edaspidi oma elu muuta. Läbitud programmide ja vestluste tulemusena on isikul olemas soov narkootikumide tarvitamine lõpetada ning oma elu seaduskuulekaks muuta. Tal on kindel elukoht xxxx ühiselamus ning garanteeritud töökoht AS-s xxxx, kus ta ka käesoleval ajal töötab. Kindel töökoht ühes igakuise sissetulekuga aitab vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Samas nähtub materjalidest, et ta on ka varem olnud hõivatud tööga, kuid raha kulutas mõtlematult hetkelise heaolu tagamiseks, muuhulgas narkootikumide ostmiseks. Seega püsib ka käesoleval ajal risk, et sissetulekuks ei piisa vajaduste rahuldamiseks ning isik võib minna kergema vastupanu teed materiaalse kasu saamiseks. Varasemalt on teda toetanud rahaliselt ka ema ja elukaaslane, kuid ka lähedaste poolne toetus ei ole olnud piisav ning ta jätkas kuritegude toimepanemist materiaalse kasu saamiseks. Kinnipeetaval on suures ulatuses tasumata nõudeid, mida ta on küll juba tasunud ning motiveeritud ka edaspidi tasuma, kuid mis samuti tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Asjaolud, et kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis ning viibinud korduvalt vanglas, viitab kriminaalse tutvusringkonna olemasolule, mida isik ise ka tunnistab, kuid väidetavalt ta kriminaalse taustaga tuttavatega enam ei suhtle. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida ta ka ise tunnistab. Narkootikumide tarvitamise tulemusena on kinnipeetav kuriteod toime pannud, mistõttu on narkootikumide tarvitamisega jätkamine ka uue kuriteo toimepanemise riskiks. Enda sõnul on ta motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma, ta tahab teha kõik selleks, et loobuda tarvitamisest ning ta teab tagajärgi, mis kaasnevad kui ta tarvitamisega jätkab. Kinnipeetaval on tulevikuks realistlikud eesmärgid, ta tahab narkootikumidest eemale hoida, minna tööle ja soetada oma kodu. Kohtu hinnangul on eelnimetatud eesmärgid teostatavad, kui ta suudab narkootikumide tarvitamisest hoiduda, kuid ta vajab selleks abi, kuna tarvitamisest on isikul kujunenud sõltuvus. Tal on pikaajaline tarvitamise kogemus, millest loobumine ei ole kerge ning isiku varasem elukäik näitab, et siiani ei ole ta narkootikumide tarvitamisest loobuda suutnud. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et ta oleks oma varasemast käitumisest just käesoleva vangistuse jooksul teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks 4 Vjatšeslav Moltšanovi puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Ta on varem korduvalt kandnud vanglakaristust, kuid seni ei ole vabaduskaotuslikud karistused isiku mõtlemist ja käitumist sellist mõjutanud, et ta oleks olnud suuteline narkootikumide tarvitamisest hoiduda ning kuritegelikust käitumisest loobuda. Kinnipeetav on ka varem kahel korral olnud allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid ta rikkus erinevaid nõudeid, sealhulgas registreerimiskohustust ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. Eeltoodu seab kahtluse alla isiku suutlikkuse seda teha ka käesoleval ajal. Lisaks on temale mõistetud karistus asendatud üldkasuliku töö tegemisega, kuid ta ei sooritanud ettenähtud tunde ajakava kohaselt ning katseajal olles on ta pannud toime ka uue kuriteo. Vjatšeslav Moltšanov on kinnitanud nii vangla materjalidest nähtuvalt kui ka kohtuistungil, et soovib oma elu muuta, ta on selle teostamiseks andnud ka nõusoleku osalemiseks programmi „Sütik“, kuid siiski ei ole kohtul tekkinud tõsikindlat veendumust, et kinnipeetav suudab loobuda sõltuvusainete tarvitamisest ja seeläbi hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vjatšeslav Moltšanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 129,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 16.02.2021 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-19-492 jõustus 01.04.2021 Tartu Ringkonnakohtu /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar referent 5