4-20-4802/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 26.veebrusaril

1. a Tartu kohtumajas Kirjalikus menetluses 4-20-4802 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Kristo Subi kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 2.11.2020 otsusele väärteoasjas 2302,20,017393 Kaevatava otsuse teinud asutus Menetlusalune isik/kaebuse esitaja PPA Lõuna Prefektuur (Tartu , Riia 132) Kristo Subi Ik: 37911226028; XXXX; XXXX Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p. 1, § 133, § 134, § 155, § 156, KrMS § 180 lg.1, kohus Otsustas: Jätta rahuldamata Kristo Subi kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 2.11.2020 otsusele väärteoasjas 2302,20,
2. Kaasnevad menetluskulud jätta Kristo Subi kanda. Kohtuotsus saata Kristo Subile ja PPA Lõuna Prefektuurile Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist teatada 7 päeva jooksul kohtuotsusest teadasaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Kui on esitatud kirjalik kassatsiooniteade, on võimlik esitada nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik PPA Lõuna Prefektuuri liikluspolitseinik K.J. poolt on koostatud 03.10.2020.a Kristo Subi (ik. 37911226028) teo osas väärteoprotokolli( tl.20) selle kohta , et Kristo Subi juhtis mootorsõidukit, kiirusega 141 km/h +/- 5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellele teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. Menetlusalune isik Kristo Subi pani väärteo toime 03.10.
3. a kella 18.20 ajal Tartumaal Jõhvi – Tartu – Valga tee 161 km-l sõidukiga Audi A6 Avant reg. nr XXX. Taoliselt käitudes rikkus Kristo Subi LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning tema tegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi. Väärteoprotokollis on tõendina nimetatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusmõõturi kasutamise protokolli (asendati heli-ja videosalvestusega). Väärteoprotokolli pöördel on Kristo Subi allkiri temale VTMS § 19 õiguste tutvustamise kohta. PPA Lõuna Prefektuuri 2.11.2020 otsusega väärteoasjas 2302,20,017393( tl. 4- 6) on Kristo Subi karistatud väärteoprotokollis kirjeldatud LS § 227 lg. 3 -järgse väärteo eest rahatrahviga 140 trahviükikut e. 560 €. Otsuses on süüteokirjeldus identne värteoprotokollis toodud süüteokirjeldusega. Samuti on otsuses nimetatud tõendid, mis kinnitavad väärtegu. Kristo Subi on esitanud Tartu Maakaohtule kaebuse PPA Lõuna Prefektuuri 2.11.2020 otsusele väärteoasjas 2302,20,017393 ( tl. 1-2). Kaebuses ei olda nõus ,et Kristo Subi poolt toime pandud sõidukiiruse ületamist saaks pidada ohtlikuks väärteoks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PPA Lõuna Prefektuur on teda karistanud liig suure trahviga , sest tal puuduvad kehtivad samalaadsed rikkumised ning tema poolt toime pandud rikkumine oli tahtmatu, temale on arusaamatu, miks karistati teda maksimumi lähedase karistusega. PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele on seisukohal, et kaebuses toodud arvamused ei anna alust otsuse muutmiseks ( tl. 14-16). Võib ilmeksimatult väita, et tõendikogumis oleva kiiruse mõõtmise videosalvestuse alusel ei teki kahtlust, et mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki Audi sõidukiirust – kiirusemõõtja sihik on sõidukiiruse ületamisel konkreetsel sõidukil. Fakt on see, et kiirust ületavas sõidukis viibis kaasreisija, kiirust ületava Audi suhtes liikus kiiruse mõõtmise ajal vastassuunas mitmeid sõidukeid. Märkimist väärib asjaolu, et kaebaja sõiduki kiirust jälgiti ligikaudu poole minuti pikkuse ajavahemiku vältel ning selle aja jooksul suurendas autojuht kiirust 126 km/h – 141 km/h-ni. See näitab, et kiiruse ületamine kindlasti ei saanud olla tekkinud ettevaatamatusest, vaid oli kantud tahtlusest minna teadlikult vastuollu liiklusreeglitega. Analüüsitavat alalõiku kokku võttes võib seega väita, et kaebaja arvamus, nagu oleks kohtuvälise menetleja põhjendused ainult hinnangulised ega kajasta tegelikkust, ei vasta tõele. Karistsue määramisel arvestas PPA Lõuna Prefektuur, et Kristo Subile karistust kohaldades puudusid kergendavad asjaolud. Kahetsust Kristo Subi sündmuskohal kui ta kinni peeti küll üles ei näidanud- see on vaadeldav rinnakaamera salvestiselt. Kiiruseületamine oli Kristo Subi poolt tahtlik tegu. Kristo Subi süü oli suur. PPA Lõuna Prfektuur on teinud viite Riigikohtu 20.03.2017 otsusele 3-1-1-6-17 p. 19, mis toetab seisukohta, et liiklussüüteod ei ole vähetähtsad õigusrikkumised. Sankttsiooni ülemmäär sellise süüteo puhul on 800 €, samuti ka arest ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravaõtmine. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab kohus läbi väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 alusel kohus vaatas kaebuse läbi kirjalikus menetluses, lähtudes menetluspoolte seisukohadest ning kohtule esitatud väärteotoimiku materjalidest. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud vastavuses nõuetega. Menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS § 19 järgseid õigusi ja kohustusi ning ta on väärteoprotokollile ka sellekohase allkirja andnud. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on toodud väärteokirjeldus vastavuses sündmuskohal fikseeritule ning kohtu hinnangul küllatki detailselt; samuti on toodud ka rikkumise kvalifikatsioon LS § 227 lg. 3 järgi õige. 2 Kohus kaebust läbi vaadates saab lähtuda vaid asjas olevatest tõenditest. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad järgmist. PPA Lõuna Prefektuuri poolt Tartu Maakohule esitatud kiirusemõõteseadme videosalvestus Fail XXXXXXX ASF ja veel kaks faili CD plaadil ( toimiku juures) kinnitavad Kristo Subi poolt lubatud sõidukiiruse olulist ületamist- sõitmist 03.oktoobril 2020 kella 18:20:31 ajal kohati 141 km tunnikiirusega sõitmist 90 km/h piirkiiruse alas. Kiirus mõõdeti seadmega LaserCam 4 LE
4. ID 00528( salvestuse andmed tl. 27-28 ja ka CD plaadil failina). Videofaililt on näha, et Kristo Subile näidati ka tema sõidukiiruse mõõtmise tulemust. Kristo Subile loeti ette tema VTMS § 19 toodud õigused. Kristo Subi sündmuskohal ei soovinud ühelegi menetlusdokumendile alla kirjutada. Politsei selgitas temale sündmuskohal tema rikkumise sisu , selgitas rikkumise kvalifikatsiooni, samuti selgitati protokollile vastulause esitamise võimalust , millal on otsus kättesaadav. Kiirusemõõte seade oli töökorras ning taadeldud ja vastas mõtteseadmele esitatavatele nõuetele. ( tl. 26). Kiirusemõõtmist teostas politseinik K.T. kes oli läbinud vastava koolituse( tl. 25). Kolmas fail sisaldab Kristo Subi kiirusemõõtmise andmeid tabelikujul , millised on ka tl.
5. Lähtudes eeltoodust on tõendatud Kristo Subi poolt 03.oktoobril 2020 kella 18:20:31 ajal Jõhvi. Tartu, Valga mnt. 161 km-l toime pandud LS § 227 lg. 3 -järgne väärtegu – lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 46 km/h. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Kristo Subi tuli toimepandu eest karistada. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja PPA Lõuna Prefektuur on karistust määrates võtnud arvesse, et isikul varasemad karistused puuduvad, samuti arvestanud süü suurust ja karistuse eesmärki. Kohtu hinnangul on Kristo Subi süü suur. Seda iseloomustavad teo toimepanemise asjaolud. Nagu PPA Lõuna Prefektuur märkis, jälgiti Kristo Subi sõiduki kiirust ligikaudu poole minuti pikkuse ajavahemiku vältel ning selle aja jooksul suurendas autojuht kiirust 126 km/h – 141 km/h-ni. Selline liiklusalane käitumine Kristo Subi poolt näitab, et kiiruse ületamine oli tema kindel otsustus ning ta teadlikult rikkus LS § 227 lg. 3 sätte nõuet. LS § 227 lg. 3 näeb ette rahatrahvi kuni 800 € , aresti või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuni. Kohtu hinnangul Kristo Subile määratud rahatrahv 560 € vastab tema süü suurusele, süüteo asjaoludele ning on kooskõlas karistuspraktikaga, kooskõlas karistuse eripreventiivse eesmärgiga. PPA Lõuna Prefektuur on osundanud ka Riigikohtu praktikale, mis ei käsitle liiklusseaduse nõuete rikkumisi kergete süütegudena. Eestis on kiiruseületajate süül toimunud palju avariisid. Eesti teed on ohtlikud ning möödasõidul tuleb suunduda vastassuuna vööndisse mis juba oma iseloomult on ohtlik manööver. 3 Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest peab andma kiiruse olulistele ületajatele määratava karistusega ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kristo Subile määratud karistus rahatrahvi näol on proportsionaalne ja põhjendatud karistuse liik. Rahatrahv sanktsiooni keskmist määra ületavas määras on sobiv ja kohane karistus Kristo Subile , arvestades isiku süü suurust. Puudub alus rahatrahvi vähendamiseks. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata Kristo Subi kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 2.11.2020 otsusele väärteoasjas 2302,20,
6. Kaasnevad menetluskulud jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel Kristo Subi kanda. Kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole kohtule esitatud menetluskulude nõudeid. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 4