← Eesti

3-21-403/5

Obsah (4)§ 111§ 116§ 249§ 251

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-403 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 23.02.2021

) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (p 1). 2

(4)8.

§ 111

lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast.

  1. Kohtul tuleb taotleja majandusliku seisundi arvestamisel võtta aluseks periood 25.10.202024.02.
  2. Kohus tugineb majandusliku seisundi hindamisel X-tee kaudu kättesaadavale vanglasisese vabakasutuskonto (K-Raha) väljavõttele. Arvestades taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ja konto jääki esialgse õiguskaitse taotluse esitamise seisuga, peab kohus võimalikuks rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, ei pea kohus määrust põhjendama (

§ 116lg 1 ls 3).

Seega ei põhjenda kohus menetlusabi taotluse rahuldamist põhjalikumalt. Esialgse õiguskaitse taotlus 10. XX palub esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna Vangla 23.02.2021 käskkirja nr 51/21/255 kehtivuse kuni distsiplinaarmenetluse asjaolude väljaselgitamiseni. 11.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et vaidemenetlus on pooleli. 12. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249

lg 3).

§ 251

lg 1 p 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse.

  1. Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlus puudub selles, et taotleja maksab oma lastele elatist. Tallinna Vangla 29.01.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/147 sai taotleja loa järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat AS-s Eesti Keskkonnateenused. Tallinna Vangla 23.02.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/255 peatati temale antud luba distsiplinaarmenetluse ajaks. Vangistusseaduse § 64 lg 4¹ sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tallinna Vangla koostas esimese ettekande taotleja käitumise kohta 14.02.
  2. Seega on väljaspool vanglat töötamine eelduslikult takistatud üksnes märtsi esimese poole jooksul. Tööle mitteilmumine võib eeldatavasti ohtu seaduse taotleja töösuhte AS-ga Eesti Keskkonnateenused. Kuigi taotleja on 01.03.2021 käskkirja nr 53/21/267 alusel määratud alates 02.03.2021 kuni 30.05.2021 tööle Tallinna Vangla avavangla majandustööde abitööliseks (Tallinna Vangla 02.03.2021 seisukoht, lisa 12), on tema tunnitasu 0,63 eurot, mis on tõenäoliselt palju madalam palk kui see, mida ta saaks väljaspool vanglat töötades. Taotleja on viidanud kohustusele maksta lastele elatist. Kuna on selge, et taotleja sissetulek väheneks ilma esialgset õiguskaitset saamata, on tal esialgse õiguskaitse vajadus olemas.
  3. Olukorras, kus XX rikkumiste osas on distsiplinaarmenetlus pooleli, ei saa eeldatavat Tallinna Vangla 23.02.2021 käskkirja peale esitatavat kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks ega keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sellel alusel. 3

(4)
  1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada avalikku huvi. Tallinna Vangla on oma seisukohas märkinud, et taotleja käitumise kohta koostatud ettekanded seavad kahtluse alla taotleja suutlikkuse käituda õiguskuulekalt. Tallinna Vangla ei ole veendunud, et taotlejat saab usaldada väljapoole vanglat järelevalveta tööle. Kuigi taotlejale ei ole veel distsiplinaarkaristusi määratud, oli Tallinna Vanglal õiguslik alus keelata tal distsiplinaarmenetluse ajal väljaspool vanglat töötamine. Vastavalt justiitsministri 07.02.
  2. a määruse „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 punktile 1 võib kinnipeetava distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt kõrvaldada. Kohtul puudub ka alus arvata, et taotleja kohta koostatud ettekannetes nr 1-21-1332, 1-21-1548, 1-21-1682 ja 1-21-1685 on fikseeritud teod, mida taotleja ei ole toime pannud (Tallinna Vangla 02.03.2021 seisukoht, lisad 5-8). Vanglal puudub põhjus kinnipeetava rikkumisi välja mõelda, eriti kui sama kinnipeetavat on eelnevalt usaldatud piisavalt palju, et lubada tal väljaspool vanglat tööl käia. Tallinna Vangla avavanglas on seoses 20 kinnipeetava COVID-19 viirusesse nakatumisega kohaldatud alates 11.02.2021 täiendavaid julgeolekuabinõusid, sealhulgas liikumispiiranguid, mis vormistati kirjalikult Tallinna Vangla direktori 16.02.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/5 (Tallinna Vangla 02.03.2021 seisukoht, lisa 4). Taotleja kohta koostatud ettekannetest nähtub, et ta on korduvalt liikumispiiranguid rikkunud, muuhulgas teiste kinnipeetavatega suhtlemas käinud, kuigi 16.02.2021 käskkirja nr 1-1/21/5 punkti 1.4 kohaselt on avavanglas paiknevatel kinnipeetavatel keelatud toast väljuda ja osakonnas liikuda, v.a tualettruumi hügieenitoiminguteks ning muudel juhtudel vanglateenistuse loal või korraldusel. Kuna praeguse seisuga levib COVID-19 Eestis laialdaselt, on oluline, et avavangla kinnipeetav suudaks esmalt vanglas kehtestatud täiendavaid piiranguid järgida ja alles seejärel on avaliku huviga kooskõlas lubada tal vanglast väljaspool liikuda. Taotleja puhul on alust arvata, et ta ei käituks väljaspool vanglat töötades vastutustundlikult. Seega ei oleks avaliku huviga kooskõlas lubada taotlejal väljaspool vanglat töötada ajal, mil vanglas alles selgitatakse välja tema rikkumiste täpsemaid asjaolusid.
  3. Kohtul tuleb kaaluda ka puudutatud isikute õigusi. Praegusel juhul puudutaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine taotleja alaealisi lapsi, kellele ta peab elatist maksma. Kui taotleja ei saa väljaspool vanglat tööl käia, väheneb tema sissetulek ja seeläbi võime maksta elatist. Kohus võtab arvesse, et esialgu on töötamine takistatud üksnes distsiplinaarmenetluse ajal. Distsiplinaarkaristust ei saa määrata hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Samuti võtab kohus arvesse seda, et taotleja ei ole töötamise võimaluse täielikult kaotanud, vaid talle on võimaldatud töö Tallinna Vangla avavanglas. Ühe kuu pikkune sissetuleku vähenemine ei too puudutatud isikute jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Seega ei kaalu puudutatud isikute õigused praegusel juhul üle avalikku huvi mitte lubada väljaspool vanglat töötada kinnipeetaval, kelle korduvaid rikkumisi vanglas menetletakse.
  4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.