← Eesti

2-19-122478/50

Obsah (6)§ 637§ 405§ 633§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-122478 Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. detsember 2020 Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Kohtuasi AS

) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus 1 apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 2 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja temale hageja poolt määratud trahvide suurust. Kostja apellatsioonkaebuse väite kohaselt on kostjalt trahvide sissenõudmine õigusvastane põhjusel, et kinnistu asukohaga X omanikud ega majas moodustatud korteriühistu ei otsustanud
  2. mai
  3. a koosolekul sõlmida hagejaga lepingu parkimisteenuse osutamiseks. Kostja ei ole
  4. mai
  5. a koosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustanud. Maakohus leidis põhjendatult, et
  6. mai
  7. a üldkoosoleku protokolli kehtivuse tuvastamine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. 2

(3)Maakohus on põhjalikult kontrollinud hageja nõuet, selle aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid ning viidanud asjakohastele materiaalõigusnormidele. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega õigusnormide tõlgendamisel. 4. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses esineb ka muid puuduseid (

§ 633

lg 2 p 2, lg 3, lg 7), sh kaebuselt on osaliselt tasumata riigilõiv (RLS § 59 lg-d 1 ja 15), kuid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise tõttu, ei tule seda ka tasuda. 5. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi kostja kanda.

Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Lisaks on kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (s.o 75 eurot). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule sellekohane taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.