Obsah (13)

§ 238§ 436§ 657§ 654§ 652§ 175§ 174§ 477§ 171§ 178§ 177§ 137§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Helina Luksepp, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-17-8929 Kohtua

§ 238lg 5).

1. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Swedbank P&C Insurance AS nõude rahuldamisel juhatuse poolt ei tulene, et hagejad oleksid juhatuse liikmetena kahju hüvitise nõude rahuldamisel tegutsenud hooletult ja oma kohustusi rikkudes. Sarnaste kahjude puhul on tavapärane, et kindlustusselts esitab sarnase nõude ning korteriühistu juhatus, järgides hoolsuskohustust, peab enne nõude tasumist kontrollima, kas selline nõue on õigustatud ja kes on tekkinud kahjus süüdi.
2. Maakohus ei põhjendanud piisavalt ega jälgitavalt, miks vastuhagi kõik ülejäänud nõuded peale veekahjustusega tekitatud kindlustushüvitise väljamaksmise on jäetud rahuldamata. Kostja esitas piisaval hulgal tõendeid ja põhjendusi, et endiste juhatuse liikmete algatatud kohtuasjad ei olnud vajalikud ja tekitasid menetluskulu näol varalist kahju korteriühistule ning olid osaliselt ajendatud pahatahtlikest motiividest praeguse juhatuse liikme EM̌i vastu.
3. Maakohus märkis, et kohtul on raskusi järeldada, kuidas on kostja arvutanud arvetele märgitud summad. Arvete blanketi alumises osas on märge: arvete tasumisel kustutatakse võlgnevusest kõigepealt sissenõudmiskulud ja seejärel viivis ning seejärel põhikohustus. Sellest järeldub, et hagi esitamise ajaks olid sisse nõutud kahjusummad juba tasutud ja järele oli jäänud vaid põhikohustus ning viimase kuu viivis. Vaid hageja IV märkis selgitusse, et maksab kommunaalkulude eest, mis on ka osalt vale, sest arvel on veel teised vahendavate teenuste eest summad nagu näiteks remondifond, hooldus/haldustasu, pangalaen ja intress.
4. Kohus märkis vastuoluliselt, et ühistut teenindab kord raamatupidaja, kord OÜ Samisu. Kohus võttis kostja vastuväitest hoolimata toimikusse tõendina 12.12.2016 saadetud e-kirja. Eraettevõtete vaheline korrespondents on selgelt konfidentsiaalne ja selle rikkumine seadusevastane. Seetõttu on tegemist lubamatu tõendiga, mida ei tohi kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta, mida on maakohus kõigele vaatamata teinud.
5. Maakohus asus ebaõigele järeldusele, justkui EM̌ ei andnud uuele juhatusele vajalikku dokumentatsiooni üle. Jääb arusaamatuks, kuidas ja milliste tõendite pinnalt maakohus sellisele järeldusele jõudis.
6. Maakohus jättis otsuses käsitlemata kostja 03.07.2017 vastuses toodud seisukohad. Kostja hinnangul ei oleks kohus tohtinud hagejate hagiavaldust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks menetlusse võtta, vaid hagejad oleksid pidanud esitama õigeaegselt hagi korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. 12 2-17-8929
7. Maakohus tugines ebaõigesti hagejate poolt 2018 tellitud ekspertiisidele, milles on märgitud, et lähteandmed ekspertiisi tellimiseks on antud tellija ehk hagejate poolt. Lähteandmed ekspertiisi tellimiseks on ebaõiged. Kostja esitas dokumentaalse tõendina hoonele tehtud remonttööde tabeli lisa 2 maja haldamise vastuvõtu aktiga, kus on märgitud, et veetrassid ja püstikud on asendatud 1988/89, kuid kohus jättis põhjendamatult asjas olulist tähtsust omava tõendi vastu võtmata, rikkudes sellega menetlusõiguse normi.
8. Maakohus rikkus menetlusõigusenormi, kui asja sisuliselt arutamata andis väära hinnangu, tegi ebaõiged järeldused ja esitas vaieldavad seisukohad juhatuse liikme EM̌i suhtes, võttes aluseks lubamatult ja valikuliselt nii kriminaalasjast kui ka tsiviilasjast sisulised materjalid.
9. Otsuses toodud põhjendused EM̌i suhtes on ebaõiged ning antud järeldustele jõudmine ei ole jälgitav, põhjendatud ega õigustatud ning on EM̌i mainet kahjustavad, kui antud põhjendusi sisaldav kohtuotsus jõustuks. Käesolevas asjas ei olnud poolte vahel vaidlust tsiviilasjade nr 214-4478, 2-15-1229 ja 2-152223 toodud asjaolude üle.
10. Lisaks jättis maakohus käsitlemata kostja olulised seisukohad, millised kostja esitas kohtuistungil kohtukõne teesides. Maakohus ei põhjendanud, miks kostja seisukohad on asjakohatud, rikkudes sellega oluliselt

§ 436lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.

1. Seonduvalt menetluskulude väljamõistmisega ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega ei võtnud maakohus arvesse kostja esitatud vastuväiteid hagejate menetluskuludele. Esiteks taotles kostja, et hageja esitaks dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hagejad on menetluskulud kandnud, s.t hagejatel tuleb esitada lepingulise esindaja poolt hagejatele esitatud arve ning arvete tasumist tõendav pangakonto väljavõte. Kostja taotles, et kohus ei mõistaks hagi rahuldamise korral kostjalt välja neid menetluskulusid, mille kandmine on hagejate poolt tõendamata, s.t menetluskulu ei ole kantud. Teiseks on nii kostja kui hagejad koostanud ja kohtule esitanud ebamõistlikult suurel hulgal kirjalikke menetlusdokumente. Reeglina mõistetakse menetluskulu välja kohtu poolt vaid nende menetlusdokumentide koostamise eest, mida kohus on nõudnud kohtunõude teel. Seetõttu palus kostja jätta välja mõistmata sellised menetluskulud dokumentide eest, mida on hagejate lepingulised esindajad ilma kohtu nõudmiseta omal algatusel koostanud. Kolmandaks, hagejaid esindas kaks advokaati, mistõttu on hagejate õigusabikulud ebamõistlikult suured. Hagejaid piisanuks esindama ka üks kogenud vandeadvokaat. Viimaks pöörab kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hagejate menetluskulu nimekirja kohaselt koostati hagejate kohtukõne teesid pärast 18.05.2020 istungit, kui oli planeeritud asja sisuline arutamine ja kohtuvaidlused. Kostja on seisukohal, et hagejate esindajad pidid olema valmistunud juba istungiks, mistõttu on usutav, et kohtukõne teesid olid valmis juba hiljemalt 18.05.
2. Vastustajate seisukoht
3. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ning teeb asjas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja maakohtus kantud menetluskulud 14 299,92 eurot (koos käibemaksuga), s.o 13 2-17-8929 riigilõiv 2550 eurot ja õigusabikulu 11 749,92 eurot (koos käibemaksuga) (

§ 657lg 1 p 2).

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 73.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas põhjusel, et maakohus rikkus menetlusõigusnorme, kui jättis rahuldamata tunnistaja ärakuulamise taotluse (mistõttu jäi kostjal oluline asjaolu tõendamata), võttis arvesse ebausaldusväärse tõendi (hageja IV vande all antud ütlused), tegi asjaolude pinnalt ebaõigeid järeldusi, kui leidis, et hagejad ei tegutsenud juhatuse liikmetena kahju hüvitise nõude rahuldamisel ja kohtumenetlustega seotud ebavajalike kulude tekitamisel hooletult ja oma kohustusi rikkudes. Lisaks on kostja endiselt seisukohal, et hagejate hagid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna kohane oleks olnud esitada õigeaegselt hagi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
2. Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist hagi rahuldamisel ja vastuhagi rahuldamata jätmisel maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagis ja vastuhagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormuse. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõuete põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamisel ja vastuhagi rahuldamata jätmisel ning tulenevalt

§ 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda ega pea vajalikuks veelkord igat väidet eraldi käsitleda. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus ei ole kõigi kostja esitatud väidetega arvestanud. Maakohtu otsus on põhjalik ja käsitleb kõiki kostja esitatud olulisi väiteid ja vastuväiteid. Kohtukõne teesides esitatut ei pidanud maakohus otsuses eraldi hindama, kuna seal said pooled analüüsida ainult seda, mis oli varem kohtu ette toodud ja uusi väiteid enam esitada ei saanud.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse etteheidetele vastuhagi rahuldamata jätmisega seonduvalt märgib kolleegium järgmist.
2. Kostja nõuab vastuhagis hagejatelt korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud toimusid 2017 ja varem, mistõttu on maakohus õigesti kohaldanud asjaoludele sellel ajal kehtinud seadust (korteriühistuseadus ja korteriomandiseadus). KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 32 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. 14 2-17-8929
3. Kostja väitel täitsid hagejad kostja seaduslike esindajatena Swedbank P&C Insurance AS nõude põhjendamatult, kuna ei kontrollinud eelnevalt, kas nõue on õigustatud ja kes oli tekkinud kahjus süüdi. Lisaks tekitasid hagejat kostjale varalist kahju menetluskulude näol ebavajalike kohtuvaidlustega.
4. Maakohus kvalifitseeris õigesti kostja nõude õiguslikuks aluseks MTÜS § 32 lg 2 esimese lause. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (Riigikohtu 04.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12; 02.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12). Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale, et korteriühistu juhatuse liikme hoolsusstandard ei saa olla samasugune, nagu mõnes ettevõtluse vallas tegutseva ettevõtja oma. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustuse määr ei ole nii kõrge kui see on äriühingu juhatuse liikmel. Seega tuli kostjal tõendada, et hagejad kostja juhatuse liikmetena rikkusid oma kohustusi. Maakohus ei tuvastanud hagejate poolset hoolsuskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt esiletoodud ja tõendatud asjaolud ei anna alust järeldada hagejate hoolsuskohustuse rikkumist.
5. Kostja heidab apellatsioonkaebuses esmalt maakohtule ette menetlusnormi olulist rikkumist seoses tunnistaja ärakuulamise taotluse rahuldamata jätmisega, mistõttu jäi kostjal vastuhagi aluseks olev oluline asjaolu tõendamata. Ringkonnakohus lahendas kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks 10.02.2021 kohtuistungil, jättes selle rahuldamata. Maakohtu menetluses oli kostja ise nõustunud asja lõpuni arutamisega ilma tunnistaja SĽi ülekuulamiseta ja tunnistaja OĽ osas oli maakohus põhjendatult jätnud taotluse rahuldamata.
6. Hageja IV LK vande all antud ütlused 18.05.2020 kohtuistungil (III kd, tl 125) on kooskõlas teiste kohtule esitatud tõenditega, mistõttu ei pidanud maakohus jätma neid otsuse tegemisel arvestamata kui ebausaldusväärseid.
7. Apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hagejatel võla puudumise, ei ole õige. Kostja ei ole maakohtus selgitanud, kuidas kujunesid hagejate arvetele märgitud võla ja viivise summad. Ringkonnakohus märgib, et kui arvele on märgitud maksekohustusena ebaõige summa ja sellelt arvestatakse järgmisel arvel viivist, siis makstud rahast viivise nõude esmalt kustutamine on ebaõige ega saa tekitada korteriomanikule võlga. Maakohus on tuvastanud, et hagejatel ei olnud kohustust hüvitada kostjale kahju ja samuti puudusid neil kommunaalteenuste ja sihtotstarbeliste maksete võlad.
8. See, et maakohus on otsuses märkinud, et raamatupidamisteenust osutab nii raamatupidaja kui OÜ Samisu, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Vaidlust pole, et vastavat teenust osutatakse.
9. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus poleks tohtinud toimikusse võtta EM̌ 12.12.2016 e-kirja OÜ-le Samisu (I kd, tl 25), kuna tegemist on konfidentsiaalse dokumendiga, on ebaõige. Kostja ei ole toonud usutavalt esile, et korteriühistu juhatuse liikme e-kiri raamatupidamisteenust osutavale äriühingule korraldusega arvetele kantavate andmete kohta sisaldaks ärisaladust või muud konfidentsiaalset infot.
10. Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt kahjustavad kohtuotsuses toodud järeldused EM̌, pole asjakohased. EM̌ ei ole küll käesoleva menetluse osaline, kuid ta on olnud kostja 15 2-17-8929 juhatuse liige, kelle tegevusega on käesoleva vaidluse asjaolud seotud, mistõttu olid tehtud järeldused asjasse puutuvad.
11. Apellatsioonkaebuse üldsõnalised etteheited hagi rahuldamisega seonduvalt ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.
12. Maakohus on õigesti hagejate nõuded menetlusse võtnud. Hagi rahuldamist ei välista see, et kostja üldkoosolek ja/või juhatus on otsustanud, et hagejad on tekitanud kostjale kahju. Hagejad ei pidanud eelviidatud otsuseid vaidlustama. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti tuvastanud, et kostja on tekitanud hagejatele kahju mitme kuu vältel ebaõigete andmete avaldamisega korteriühistu liikmetele saadetud arvetel. Kahju hüvitamise eeldused on õigesti tuvastatud ja kahju hüvitamiseks ebaõigete andmete ümberlükkamine on kohane õiguskaitsevahend (VÕS § 1047 lg 4). Mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjalt igale hagejale hüvitise 100 eurot väljamõistmisel on maakohus kaalunud kahju tekitamise asjaolusid, sh ebaõigete andmete avaldamist pikema perioodi vältel ja tegevuse lõpetamata jätmist peale hagejate kirjalikku pöördumist ning seda, et andmed avaldati korteriühistu liikmetele, s.t piiratud isikute grupile.
13. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus menetluskulude kindlaksmääramise küsimust. Kolleegium vastab esmalt apellatsioonkaebuse etteheidetele ja seejärel hindab hagejate menetluskulude suurust.
14. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates. Kõrgema astme kohus sekkub sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Toimingute puhul, mille osas maakohtu otsusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus on konkreetset toimingut pidanud põhjendatuks ja vajalikuks, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte, ja kontrollib ise nende toimingute ning neile kuulunud aja põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

90. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei võtnud menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvesse kostja esitatud vastuväiteid hagejate menetluskuludele. Maakohus on otsuse põhjendustes vastanud kostja vastuväidetele. Samas märgib kolleegium, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse

§ 174lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid.

Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 15.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 11). Seega tuleb kohtul hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata vastaspoole vastuväidetest.

1. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud taotlust, et kohus ei mõistaks hagi rahuldamise korral kostjalt välja neid menetluskulusid, mille kandmine on hagejate poolt tõendamata. Maakohus leidis otsuses õigesti, et hagejad ei pea esitama arveid ega tõendama menetluskulude kandmist, vaid peavad tõendama kulude kandmise kohustuse olemasolu. Riigikohus on märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 26). Seega ei pea hagejad menetluskulude hüvitamist taotledes tõendama, et nad on menetluskulud reaalset 16 2-17-8929 kandnud. Sellest, et hagejaid esindab kohtumenetluses vandeadvokaadist lepinguline esindaja, saab eeldada, et hagejatel tekib kohustus tasuda neile osutatud õigusabi teenuse eest.
2. Kostja hinnangul mõistis maakohus ebaõigesti välja menetluskulude hüvitise ka selliste menetlusdokumentide koostamise eest, mida on hagejate lepingulised esindajad ilma kohtu nõudmiseta omal algatusel koostanud ja esitanud. Seejuures möönab ka kostja ise, et nii kostja kui hagejad on koostanud ja kohtule esitanud ebamõistlikult suurel hulgal kirjalikke menetlusdokumente. Selles osas nõustub ringkonnakohus kostjaga osaliselt. Ühelt poolt ei saa hagejatele ette heita kostja menetlusdokumendiga tutvumist ja sellele vastuse koostamist, isegi kui kostja esitas menetlusdokumendi maakohtu nõudmiseta. Menetlusosalise esindajal on õigus ja kohustus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Olukorras, kus kostja on esitanud uue menetlusdokumendi, mis sisaldab hagejate hinnangul uusi väiteid ja tõendeid, on arusaadav, et oma menetlusõiguste kaitsmiseks soovivad hagejad arvamust avaldada kostja uute väidete osas. Teiselt poolt on kohtu kohustus hinnata, millisel määral on konkreetses vaidluses kulud põhjendatud ja vajalikud. Vastaspool peab hüvitama üksnes need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks.
3. Asjaolu, et hagejaid esindas kaks advokaati, on maakohus arvesse võtnud ja nõustunud kostjaga, et praeguses vaidluses puudus vajadus kasutada kahte esindajat korraga ning vähendanud dubleerivad toimingud seoses kohtuistungitel osalemise kuluga. Eeltoodut võtab arvesse ka ringkonnakohus kulude hindamisel.
4. Tulenevalt sellest, et maakohus on otsuse põhjendustes esile toonud üksnes need hagejate menetlustoimingud, mille hüvitamist ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks, ei ole otsuse põhjendustest menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jälgitav ja arusaadav kohtu seisukoha kujunemine osas, milles maakohus hagejate taotluse rahuldas. Sel põhjusel peab kolleegium vajalikuks ise hagejate menetluskulude suurust veelkord hinnata.
5. Ringkonnakohus lähtub menetluskulude väljamõistmisel asja toimikust nähtuvatest menetlustoimingutest ja kontrollib hagejate kulusid osaliselt grupeeritult menetluse etappide kaupa, s.t kolleegium analüüsib kõiki kulusid, kuid ei pea vajalikuks iga kuluaruannete rida eraldi esile tuua. Menetluse aeg on olnud tavapärasest pikem tulenevalt asjaolust, et menetlus oli vahepeal peatatud. Kolleegium võtab kulude hindamisel arvesse, et käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ega üleliia mahukas. Menetlusdokumentide rohkuse tekitasid poolte esindajad, kes oma kvalifikatsiooni ja kogemust arvestades peavad teadma, et seaduse järgi hüvitatakse vaid põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti ei toeta menetluskulude hüvitamise kohtupraktika piiramatut kulude hüvitamist. Professionaalne esindaja hoidub oma kliendi huvides põhjendamatu ja ebavajaliku menetluskulu tekitamisest. Lisaks arvestab ringkonnakohus menetlustoimingute ajakulu hindamisel seda, et hagejaid esindas vandeadvokaat, millest tulenevalt peaks ka tema teenuse osutamine olema eelduslikult efektiivsema ajakuluga. Kuigi toimikust nähtuvalt ei ole vandeadvokaadi abi Janika Pajula menetlusdokumente allkirjastanud ega esitanud (üksnes osalenud kohtuistungitel), arvestab ringkonnakohus mõlema esindaja tehtud tööga, kuid tööaja mahtu arvestab ühe esindaja kohta. Menetlusosalisel, sh tema lepingulisel esindajal tuleb arvestada, et väike hagi hind ja asja vähene õiguslik keerukus võib tuua kaasa olukorra, kus kohus leiab, et kõik esindaja kulud ei ole põhjendatud, sest ka vaidluse teisel poolel peab olema üldjoontes ettenähtav võimalik vastaspoole kulude hüvitamise suurus.
6. Kolleegium leiab, et hagejate lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg seoses hagi materjalidega tutvumise ning kohtueelsete kirjade ja hagi koostamisega kokku 17 2-17-8929 12,05 tundi on põhjendatud ja vajalik. Põhjaliku hagi koostamine eeldab materjalidega tutvumist. Samuti on põhjendatud ringkonnakohtu hinnangul õigusabikulu kohtueelsete kirjade koostamiseks, kuivõrd nendes on hagejad püüdnud saavutada eesmärki, milleni jõuti kostja mittenõustumise tõttu alles kohtus.
7. Põhjendatud ajakulu on 04.07.2017 hagejate esindaja poolt kostja 03.07.2017 avaldusega tutvumiseks 0,4 tundi, kuivõrd see menetlusdokument on hagejate esindajale e-toimikus nähtavaks tehtud ja toimikust nähtuvalt on hagejate esindaja kohtult ka üle küsinud, kas kohtu vastus kostja 03.07.2017 avaldusele on ka hagejatele suunatud. Arvestades, et kostja 03.07.2017 avaldus sisaldab ka sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele, oli hagejate esindaja poolt sellega tutvumine ja info kliendile edastamine asjakohane.
8. Kostja 17.07.2017 vastusega hagiavaldusele tutvumine, kliendiga suhtlemine ja vastuse koostamine on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud menetlustoimingud ning ajakulu kokku 5,05 tundi vajalik ja põhjendatud.
9. Kostja 21.10.2017 täiendava seisukoha ja lisadega tutvumise ja sellele seisukoha esitamise ajakulu on hagejate esindajad märkinud kokku 10,2 tundi. Arvestades, et maakohus ei olnud määranud hagejatele tähtaega kirjaliku seisukoha esitamiseks ning oli määranud kohtuistungi 30.10.2017, siis piisanuks omapoolse seisukoha kujundamisest ja hagejate lepinguline esindaja oleks saanud esitada oma seisukohad ka suuliselt kohtuistungil. Seega loeb ringkonnakohus vajalikeks menetlustoiminguteks kostja 21.10.2017 täiendava seisukohaga tutvumise ja selle osas seisukoha kujundamise põhjendatud ajakuluks 4 tundi.
10. Seoses 30.10.2017 kohtuistungi ettevalmistamise, sellel osalemise ja protokolliga tutvumisega on hagejad märkinud ajakulu kokku 3,75 tundi, millest maakohus jättis rahuldamata 1 tunni, kuna kahe esindaja osalemine istungil ei olnud vajalik. Kohtuistungi toimumise ajaks oli kohtule esitatud hagiavaldus, kostja vastus ja täiendav seisukoht ning hagejate vastus sellele. Hagejate esindaja oli kõigi dokumentidega tutvunud ja seda ajakulu on eelnevalt juba arvestatud. Ka ei olnud menetluses pikemat pausi, mistõttu oleks eeldanud dokumentidega uuesti põhjalikumalt tutvumist. 30.10.2017 kohtuistung kestis 50 minutit. Ringkonnakohus loeb selle töölõigu osas lõplikult (arvestades ka maakohtu seisukohta) vajalikuks ajakuluks ettevalmistuseks 0,5 tundi, osalemiseks 0,85 tundi ja protokolliga tutvumiseks 0,25 tundi, s.o kokku 1,6 tundi.
11. Hagejate teise hagiavalduse koostamise ja menetluste liitmisega seonduvalt on hagejate lepingulise esindaja ajakulu märgitud kokku 9 tundi. 29.11.2017 esitatud hagiavalduse asjaolud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas on samad, võrreldes hagejate esimese hagiavaldusega, lisandus mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks hagi koostamisel 5 tundi. Kuigi kohtupraktika kohaselt kuulub menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitamisele, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud selles menetlusetapis eraldi menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine. Muus osas on hagejate esindaja toimingud põhjendatud ja ajakulu vajalik. Seega kokku loeb ringkonnakohus selle töölõigu kulud põhjendatuks 5,7 tundi.
12. Kostja 02.01.2018 vastuhagiga tutvumise ja sellele vastu koostamisega seonduvalt on hagejate lepinguline esindaja märkinud ajakulu kokku 26,5 tundi. Esmalt märgib kolleegium, et hagejad on esitanud vastuse vastuhagile enne selle menetlusse võtmist. Juhul, kui kohus oleks jätnud vastuhagi menetlusse võtmata, oleks väga suures mahus töö olnud asjata ja kliendile tekitatud ebavajalik kulu. Ringkonnakohus möönab, et vastuhagiga tutvumine võis arvestades 18 2-17-8929 sealhulgas lisade mahtu olla tavapärasest aeganõudvam, kuid vaidlus oma sisu poolest ei ole sedavõrd keerukas, et põhjendada kokku ajakulu sellises mahus. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate lepinguliste esindajate töö ajaperioodil 05.01.2018–02.02.2018 põhjendatud ja vajalik 14 tunni ulatuses.
13. Seoses 21.02.2018 kohtuistungi ettevalmistamise, sellel osalemise ja protokolliga tutvumisega on hagejad märkinud ajakulu kokku 3,2 tundi. Kohtuistung kestis 1,25 tundi. Ringkonnakohus loeb vajalikuks ajakuluks ettevalmistuseks 1 tunni, osalemiseks 1,25 tundi ja protokolliga tutvumiseks 0,4 tundi, s.o kokku 2,65 tundi.
14. Kostja 08.03.2018 menetlusdokumendiga tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele kulus hagejate esindajatel kokku 11,7 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole märgitud mahus kahe esindaja töö menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Tegemist oli kostja vastuhagi täpsustamisega, seega olid suuremas osas asjaolud teada ja seisukoht oli vaja kujundada üksnes täpsustustuste osas. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6 tundi.
15. Kostja 10.04.2018 seisukohtade tutvumine 0,2 tunni ulatuses ja kohtuniku taandamisega seonduvate dokumentidega tutvumine 0,3 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik, s.o kokku 0,5 tundi.
16. Seoses 18.04.2018 kohtuistungi ettevalmistamise, sellel osalemise, kohtu nõude täitmise ja protokolliga tutvumisega on hagejad märkinud ajakulu kokku 7,9 tundi, millest maakohus jättis rahuldamata 2 tundi, kuna kahe esindaja osalemine istungil ei olnud vajalik. Sarnaselt istungil osalemisega ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka teise esindaja ajakulu kliendiga istungieelseks nõupidamiseks. Kuivõrd kohus peab vajalikuks ühe esindaja osavõttu istungist, on põhjendatud ka ühe esindaja ajakulu istungi protokolliga tutvumiseks. Vastasel juhul oleks tegevuste ja ajakulu dubleerimine. Kohtuistung kestis 1,8 tundi. Ringkonnakohus loeb selle töölõigu osas lõplikult (arvestades ka maakohtu seisukohta) vajalikuks ajakuluks nõupidamiseks kliendiga 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1 tunni, osalemiseks 1,8 tundi, protokolliga tutvumiseks ja kostja seisukohale vastamiseks 0,7 tundi, s.o kokku 4 tundi.
17. Kostja 07.05.2018 ja 08.05.2018 menetlusdokumentide ja nende lisadega tutvumisele ja hagejate seisukoha koostamisele kulus hagejate esindajatel kokku 9,1 tundi. Sisuliselt pidi kostja esitama täiendavad selgitused küsimuses, kas arvetele märgitud võlgnevus oli hagejate majandamiskulude võlgnevus, mille osas hagejad leidsid, et kostja selgituste ja lisatud arvete põhjal ei ole võlgnevuse kujunemine arusaadavalt esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole märgitud mahus töö menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi.
18. Seoses kostja 04.06.2018 esitatud menetlusdokumendiga tutvumise ja sellele seisukoha koostamisega on hagejate lepingulised esindajad märkinud menetluskulude nimekirja ajakulu kokku 7,9 tundi, mis sisaldas ka 13.06.2018 kohtuistungiks ettevalmistamist. Arvestades, et maakohus ei olnud määranud hagejatele tähtaega kirjaliku seisukoha esitamiseks ning kohtuistung oli määratud 13.06.2018, siis oleks hagejate lepinguline esindaja saanud esitada oma seisukohad ka suuliselt kohtuistungil. Seega loeb ringkonnakohus vajalikuks menetlustoiminguteks 04.06.2018 esitatud menetlusdokumendiga tutvumise ja selle analüüsimise ning põhjendatud ajakuluks nende puhul 2 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni, s.o kokku 3 tundi. 19 2-17-8929
19. Seoses 13.06.2018 kohtuistungil osalemise, protokolli ja maakohtu määrusega tutvumisega ning määruskaebuse koostamise ja vaidlustamisega on hagejad märkinud ajakulu kokku 7,9 tundi, millest maakohus jättis rahuldamata 1,5 tundi, kuna kahe esindaja osalemine istungil ei olnud vajalik, ning määruskaebuse koostamise ja sellega seotud toimingute kulu 5,1 tundi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja ei pea vajalikuks täiendavalt ajakulu vähendada eelnimetatud menetlustoimingute osas. Ringkonnakohus loeb selle töölõigu osas (arvestades ka maakohtu seisukohta) vajalikuks ajakuluks 1,3 tundi.
20. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt pidasid pooled ajavahemikul 07.08.2018– 10.08.2018 läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Pooltevaheline kirjavahetus on osaliselt nähtav ka toimikust. Ajakulu 1,45 tundi on ringkonnakohtu hinnangul hagejate õiguste kaitseks vajalik ja põhjendatud.
21. Hageja 31.10.2019 menetluse uuendamise taotluse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu taotluse koostamiseks 0,5 tundi, maakohtu 10.12.2019 määrusega tutvumiseks 0,1 tundi ja kohtu nõudel 31.12.2019 seisukoha koostamiseks 0,2 tundi, s.o kokku 0,8 tundi.
22. Seoses 18.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistamisega ja sellel osalemisega, menetluskulude nimekirja ning kohtukõne teeside koostamisega on hagejad märkinud ajakulu kokku 27,5 tundi, millest maakohus jättis rahuldamata 1 tunni, kuna kahe esindaja osalemine istungil ei olnud vajalik. Ringkonnakohus nõustub, et menetlus oli vahepeal pikalt peatatud, mistõttu oli kohtuistungiks ettevalmistamiseks põhjendatud kulutada mõnevõrra rohkem aega, kuid kohtuistungi eelselt toimiku materjalide läbi vaatamine kahe esindaja kohta kokku 10 tundi on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3 tundi. Kohtuistung kestis 0,66 tundi. Kohus palus 18.05.2020 kohtuistungil pooltel võtta 27.05.2020 kohtuistungiks kaasa menetluskulude nimekirjad ja soovi korral kirjalikud kohtuvaidluse seisukohad. Menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi on põhjendatud ajakulu. Hagejad on esitanud viimasel kohtuistungil kirjalikud kohtuteesid, mille koostamise ajakulu on märgitud 15 tundi, mis on ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud. Kuna kokkuvõtvad seisukohad ei saa sisaldada enam uusi asjaolusid ja seisukohti, vaid refereerivad eelnevat tööd, on põhjendatud ja vajalik ajakulu selleks 3 tundi. Maakohus lisas põhjendatult menetluskulude nimekirjas märkimata 27.05.2020 kohtuistungil osalemise ajakulu 0,66 tundi. Ringkonnakohus loeb selle töölõigu osas (arvestades ka maakohtu seisukohta) vajalikuks ajakuluks 7,82 tundi.
23. Seega on hagejate lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud 75,32 tunni ulatuses.
24. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Maakohus leidis, et teenuse osutaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud suurusega ning seda seisukohta ei ole vaidlustatud. Hagejatele tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga, kuna nad ei ole käibemaksukohuslased.
25. Hagejate põhjendatud ja vajalikud esindajakulud on seega koos käibemaksuga 11 749,92 eurot (75,32 x 156). Lisandub riigilõivude kulu 2550 eurot, mida apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud. 20 2-17-8929
26. Apellatsiooniastme menetluskulude jaotust reguleerib

§ 171

, mille lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral apellandi kanda. Kostja apellatsioonkaebus jääb sisulises osas, s.o hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise osas, kuid neid kulusid

§ 178lg 4 järgi ei hüvitata.

Hagejate menetlusdokumentidest nähtuvalt on menetluskulude suurusesse puutuv osa marginaalne. Eeltoodut silmas pidades on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. 117.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 118. Hagejad (vastustajad) esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nad kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 3588 eurot (käibemaksuga), mis moodustub esindajatasust 23 tunni töö eest tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esitas kohtuistungil kuludele vastuväite, milles leidis, et kahe esindaja kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. 119.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et hagejate lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud osaliselt.

1. Toimikust nähtuvalt on hagejate esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma apellatsioonkaebusega, analüüsima ja eeldatavalt suhtlema kliendiga. Põhjendatud on ka menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamise kulu (Riigikohtu 27.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Üksikute toimingute osas ei pea ringkonnakohus täies ulatuses ajakulu põhjendatuks. Arvestades, et esindajatele olid vaidluse asjaolud selged, siis 12,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on ilmselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks ajakuluks 7 tundi. Eelnevalt on ringkonnakohus põhjendanud, miks ei kuulu kahe lepingulise esindaja kulud hüvitamisele ja ringkonnakohtu menetluses puudub põhjus teistsuguseks järelduseks. Seega ei kuulu hüvitamisele Janika Pajula ajakulu 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 1,4 tundi kliendiga nõupidamisel. Kaarel Kaisi ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks kuulub hüvitamisele 2 tunni ulatuses. Kuna esindajale olid vaidluse asjaolud eelnevalt teada, siis menetluskulude nimekirjas toodud 3,5 tundi selleks toiminguks ei saa pidada põhjendatuks. Büroos kliendiga nõupidamise aeg kuulub hüvitamisele ühe esindaja töö eest, mis on 1,4 tundi. Ülejäänud esindajate kulutatud aega peab ringkonnakohus vajalikuks. Lisaks kuulub hüvitamisele kohtuistungi aeg 0,7 tundi ühe esindaja töö eest. Seega saab lugeda vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 13,3 tundi.
2. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab hagejate vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 130 eurot (millele lisandub käibemaks) mõistlikuks ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatuks.

Hagejatele tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga, kuna nad ei ole käibemaksukohuslased. 21 2-17-8929 122. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele apellatsiooniastme menetluskulu kokku 2074,80 eurot (13,3x156). Hageja on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 123.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 124. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et apellatsioonkaebuse hinnast tulenevalt pidi kostja tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 500 eurot. Kaebuse hinnaga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et kuna hagi ja vastuhagi nõuded on teineteist välistavad, siis

§ 137lg 2 2.

lause järgi tuleb lähtuda suuremast nõudest, milleks on vastuhagi nõue 8851,51 eurot. Toimikust nähtuvalt on kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 800 eurot (IV kd, tl 12). 125. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse enam tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kostjal on

§ 150

lg 1 p 1 alusel õigus taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt 22