1-15-1606/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-15-1606 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Jaak Harriku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaak Harriku (Harrik; isikukood 37209230220) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata.
7. Jätta vandeadvokaat Marina Valge taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
8. Määruskaebused jätta rahuldamata.
9. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga vandeadvokaat Marina Valge poolt Jaak Harrikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 111 eurot 60 senti, sh käibemaks 18 eurot 60 senti.
10. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Jaak Harriku kanda.
11. Jaak Harrikul tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
12. Tartu Maakohus karistas 10.04.
13. a otsusega Jaak Harrikut kriminaalasjas nr 1-15-1606 KarS § 121 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 05.11.
14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8606 mõistetu ärakandmata karistuse 10 aasta 11 kuu 8 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 11 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 10.04.
15. 1 1.
16. Tartu Maakohtu 10.04.
17. a otsus jõustus Riigikohtu 27.10.
18. a määrusega.
19. Tartu Vangla esitas 23.11.2020 Tartu Maakohtule materjalid Jaak Harriku enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
20. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Jaak Harriku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
21. Tartu Maakohus jättis 08.02.
22. a määrusega Jaak Harriku vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
23. Maakohus tuvastas, et Jaak Harriku suhtes on täidetud KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, kuid märkis, et tema vabastamine eeldab ka KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsete aluste täidetust. 3.
24. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras, mis viitab isikus tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. Teda on karistatud sugulise kire rahuldamise eest lapseealisega, vägistamise eest noorema kui
25. aastase suhtes ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteo laad on muutunud vägivaldseks, esimesel ja teisel juhul oli tegemist seksuaalkuritegudega, kaks viimast on vägivallateod vanglas. Materjalidest nähtuvalt ei ole isiku kuritegelikkust mõjutavad ohutegurid piisavalt maandatud jaatamaks ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. 3.
26. Maakohus asus seisukohale, et Jaak Harriku puhul on täitmata tingimus käituda vanglas õiguskuulekalt. Positiivne on, et kinnipeetaval puuduvad hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud kaks sotsiaalprogrammi ja osaleb tööhõives. Paraku on aga äärmiselt negatiivne, et kinnipeetav on vangistusasutuses viibitud aja jooksul pannud toime kaks vägivallakuritegu. Need näitavad selgelt tema allumatust, suutmatust enda käitumist ohjeldada ka vangistusasutuse rangetes tingimustes ning agressiivsusprobleemi tõsidust. Kuigi isik on läbinud „Viha juhtimise“ programmi, on murettekitav selle kohta koostatud iseloomustus. Nii on märgitud, et programm läbitud teoreetiliselt, kuid on kaheldav, kas suudab ärritavates olukordades teooriat praktikas rakendada. Kinnipeetava maailmapilt on väga must-valge ning ta eelistab kas konflikte täielikult vältivat või siis pigem agressiivset käitumisstiili. Jätab paljud olukorrad, sh ka iseennast nö saatuse hooleks. Isiku käitumine vangistusasutuses näitab, et tal on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega ning tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, on eriti suur. 3.
27. Maakohtu hinnangul on murettekitav isiku soovimatus tegeleda oma seksuaalsuunitluse häirega. Kohtuistungil avaldas ta vastavasisulise küsimuse peale, et kindel partner ja viimase valmisolek rollimängudeks lahendab murekoha; kui aga probleem ei kao, siis pöördub psühhiaatri poole. Ja kui see ka ei õnnestu, teeb vasektoomia. Paraku oli kinnipeetaval kindel partner ka seksuaalkuritegude toimepanemise ajal, kuid sellest hoolimata astus seksuaalvahekorda arusaamisvõimetu lapsega korduvalt väga pika perioodi jooksul. Enne seda on süüdlast karistatud KarS § 146 järgi
28. aastal. On ilmselge, et kinnipeetav pisendab oma süü suurust ning tegude raskust, mis viitab selgelt, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning pole valmis võtma vastutust tehtu eest. Seksuaalhälbe ravivajaduse eitamine ja panustamine vasektoomiale, mis üksnes võtab võimaluse järglaste saamiseks, annab igati alust karta uute kuritegude toimepanemist sellise isiku poolt. Kohtu hinnangul isiku motivatsioon loobuda tervikuna kuritegelikust käitumisest on pigem madal, kuna isik jätkas ka vangistuses kuritegude toimepanemist. Suurem on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus olukorras, kus isikul ei ole sisemist motivatsiooni muutuste tegemiseks. 2 3.
29. Maakohus asus seisukohale, et Jaak Harriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Jaak Harrikul tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Esitatud materjalidest tervikuna ei ilmne, et isikus oleks toimunud piisavad positiivsed muutused, et jõuda jaatavale järeldusele tema edasise elu seadusekuulekuse osas. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Maakohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. Määruskaebused
30. Tartu Maakohtu 08.02.
31. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Jaak Harriku kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg, mis on mööda lastud mõjuval põhjusel ning tühistada maakohtu määrus ja vabastada Jaak Harrik tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise valve alla. Kaitsja lisas Jaak Harriku selgitused. 4.
32. Isiku vabastamise põhiküsimuseks on, kas tähtaegselt ära kantava karistuse kandmiselt vabanemise korral jääksid uued kuriteod sooritamata. Kaitsja leiab, et sellist garantiid ei ole ning isikut on võimalik õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, määrates ta kriminaalhooldusele ja andes võimaluse realiseerida kohtule avaldatud seisukohad. Järelevalve aitab püsida kinnipeetaval õigel teel, aidata teda resotsialiseerumisel ning tegeleda sõltuvuskäitumisega. Kriminaalhoolduse all olev endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui järelevalveta ja abita endine vang. Elektrooniline valve tähendab palju tugevamat distsipliini ja reeglite järgimise kohustust ning Jaak Harrik on valmis neid tingimusi täitma. 4.
33. Jaak Harrik oli ajavahemikult 2008 – 2017 töövõimetuspensionär ning tõenäoliselt on tulenevalt peatraumast töövõimekaotus olemas ka käesoleval ajal. Vangla tingimustes on nõuete tasumine pea olematu. Vabanedes soovib Jaak Harrik tegeleda vana mööbli restaureerimisega, mida saab teha kodustes tingimustes, millest tulenevalt on lahendatud ka töökoha probleem.
34. Tartu Maakohtu 08.02.
35. a määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu Jaak Harrik, kes palub rakendada tema suhtes KrMS § 337 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud aluseid.
36. Tartu Ringkonnakohtu 09.03.
37. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.03.
38. 6.
39. Jaak Harrik esitas ringkonnakohtule seisukoha, milles märgib, et ta ei pisenda oma süüd ning on kaheksa aasta jooksul piisavalt mõelnud enda tegude üle järele. Ta on teinud tõsised järeldused ning vabanedes pöördub vastava ala parimate spetsialistide poole. Lisaks on tal enne tähtaega vabanemisel võimalus kohustused täita. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
40. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Jaak Harriku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta. 3
41. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgides. KrMS § 319 lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega. See hakkab uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale. Jaak Harrik sai Tartu Maakohtu määruse, millega jäeti ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, kätte 09.02.
42. Tema 15-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema alates 10.02.
43. Õigusabi taotluse esitamine peatab, mitte ei katkesta tähtaja kulgu, mis tähendab et kuni selle taotluse esitamiseni kulgenud tähtaeg tuleb 15-päevasest tähtajast maha arvata. Jaak Harrik esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks 10.02.2021, st esimesel päeval. Kaebetähtaeg peatus kohe ja Jaak Harrikul jäi alles 15 päeva maakohtu määruse vaidlustamiseks ajast kui kaitsja sai riigi õigusabi määruse kätte, ehk siis alates 18.02.
44. Kaitsja esitas määruskaebuse 26.02.2021, st kaebetähtaja jooksul.
45. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
46. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
47. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Kaitsja põhirõhk on sellel, et kontroll läbi kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve aitab teostada Jaak Harriku suhtes paremat järelevalvet, teda ühiskonda resotsialiseeruda ning tegeleda sõltuvuskäitumisega. Seega soovitakse kaebuses üksnes seda, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik Jaak Harrikut vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ringkonnakohus toob välja olulisema ning vastab määruskaebustes esitatud väidetele.
48. Jaak Harrikut on kriminaalkorras karistatud neli korda. Karistust kannab ta nii sugulise kire rahuldamise eest lapseealisega, noorema kui
49. aastase vägistamise eest ning kahel korral kehalise väärkohtlemise eest. Sealjuures pani ta seksuaalse iseloomuga teod toime kasutütre ja tütre suhtes. Tegemist on küll tema esimese vangistusega, kuid märkimisväärne on see, et viimased kaks kuritegu (vägivalla kasutamised) pani ta toime kinnipidamistingimustes. Kusjuures kaitsja määruskaebuse lisas on Jaak Harrik õigustanud vangistuses kuritegude toimepanemist, mis näitab, et ta otsib jätkuvalt vabandusi enda õigusvastasele käitumisele. Seega ei välista isegi vanglas viibimine uute kuritegude toimepanemist ega muuda Jaak Harriku suhtumist toimepandusse. Seetõttu puudub ka ringkonnakohtul usk, et vabaduses suudab süüdimõistetu hoiduda õigusvastasest käitumisest.
50. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades Jaak Harriku poolt toimepandud kuritegusid, peab temast tulenev oht olema äärmisel madal, et oleks võimalik teda enne tähtaega vabastada. Jaak Harriku selgitused maakohtu istungil seavad kahtluse alla, et ta on aru saanud oma seksuaalsuunitluse häire tõsidusest. Esmalt probleemiga tegelemine rollimängude kaudu ning alles seejärel psühhiaatri poole pöördumine näitab, et Jaak Harrik ei suhtu väga tõsiselt sellesse probleemi. Nii rollimängud kui ka vasektoomia on ebaefektiivsed meetodid ega lahenda probleemi, kuidas vabaduses hoiduda samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Varasem partnerlussuhe ei ole laste seksuaalset ärakasutamist ei ära hoidnud ega takistanud. Sellised süüdimõistetu avaldused kinnitavad ringkonnakohtule, et senise vangistuses viibitud aja jooksul ei ole Jaak Harrik omandanud meetodeid hoidumaks riskikäitumisest, mistõttu puudub 4 alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Arvestades Jaak Harriku suhtumist saab järeldada, et tal on jätkuvalt olemas huvi luua lapseealistega seksuaalsuhteid ning sobivate tingimuste tekkimisel on suur tõenäosus, et ta ei suuda sellest hoiduda.
51. Kahtlemata on kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve eesmärk kontrollida süüdimõistetut, sealjuures aidates tal kohaneda eluga vabaduses, hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning läbi vestluste ja tegevuste suunata teda õiguskuuleka eluviisi juurde. Kaitsjaga saab nõustuda, et kriminaalhoolduse all olev endine vang on ühiskonnale turvalisem, kuid vabastamise eelduseks on ennekõike vangistuse kestel asetleidnud muutused süüdimõistetu käitumises õiguskuulekuse suunas, mida Jaak Harriku puhul ei saa eeldada.
52. Varasem kriminaalhoolduse ebaõnnestumine uute samalaadsete kuritegude toimepanemise tõttu ja vangistuses kuritegude toimepanemine viitab, et Jaak Harrik ei ole isik, keda saaks praegu mõjutada leebemate meetmetega. Arvestades seda, et tegemist on Jaak Harriku esimese võimalusega vabaneda tingimisi enne tähtaega ning kandmata karistuse pikkuseks on ligi 5 aastat 4 kuud, on võimalik tagada kontroll ja järelevalve süüdimõistetu üle ka hiljem, mil alused tema vabastamiseks on täidetud.
53. Mis puudutab Jaak Harriku majanduslikku kindlustatust ja olemasolevate nõuete suurust, siis selles osas nõustub ringkonnakohus kaitsjaga. Kuivõrd Jaak Harrikust tulenev ohtlikkus ei ole avaldunud kuritegude kaudu majandusliku kasu saamises, ei ole tegemist niivõrd kaaluka asjaoluga, mis tingiks tema vabastamata jätmise. See aga ei muuda ringkonnakohtu seisukohta tema vabastamata jätmise osas.
54. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Jaak Harriku suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Positiivsed asjaolud ei ole piisavad, et teda vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Varasemalt ei avaldanud samad asjaolud isiku õiguskuulekusele mingit mõju. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Erinevate programmide, vestluste ja psühhiaatrilise abi saamine vangistuses on eelduseks Jaak Harriku mõtteviisi muutmisel ning ohtlikkuse vähendamisel.
55. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
56. veebruari
57. a määrus muutmata. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
58. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal telefonivestluseks Jaak Harrikuga 10 minutit, asja materjalidega tutvumiseks 22 minutit, maakohtule tähtaja osas taotluse koostamiseks 13 minutit ning määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 57 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 111,60 eurot, sh käibemaks 18,60 eurot. 18.
59. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 18.
60. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 111,60 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 5 Tiit Lõhmus