lg 1 väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja liiklusgrupi liikluspolitseinik A. R. Menetlusalune isik R. K., isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, elukoht xxx töökoht X OÜ RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1, § 120, § 132 p 3, § 133135, § 155, § 156 kohus järgi kvalifitseeritava OTSUSTAS: Rahuldada R. K.’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik K.T. 25.01.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,20,
lg 1 nõudeid, rikkumine on kvalifitseeritud
Protokolli kohaselt keeldus isik ütluste andmisest, protokoll on isikule tutvustatud ning koopia üle antud, allkirjastamisest isik keeldus. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik K. T. koostas 25.01.2021 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,20,006774, mille kohaselt menetlusalune isik R. K. juhtis 26.12.2020 kell 15.20 xxx, Ida-Viru maakonnas mootorsõidukit ning kontrollijale puudus esitamiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Samuti puudus esitamiseks ka isikut tõendav dokument. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütlustega. Rikutud õigusnorm on
lg 1, väärtegu on kvalifitseeritud
Menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatult. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab, et tal oli kaasas telefon ning smart-ID võimalus, samuti ütles peast enda isikukoodi. Isiku selgituste kohaselt jäid puuduvad dokumendid puhaste riiete taskusse ning oli võimalus need kohapeale tuua või sõita koju neile järele. Vastulauses ei olnud menetlusalune isik rahul ka politseiametnike tegevusega, mis seisneb selles, et ei hoitud 2 meetrist vahet, ei puhastatud isiku juuresolekul indikaatorvahendit, et selgitatud peatumise põhjust ega tutvustatud end. Üldmenetluse otsuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused.
lg 1 kohaselt peavad juhul mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. Antud teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Seadusandja ei ole näinud ette muid isiku tuvastamise viise ehk juhil peavad antud dokumendid kaasas olema ja muid alternatiive ei ole. Menetleja rõhutab, et dokumendi olemasolu on äärmiselt oluline, kuna dokumendid sisaldavad isiku pilti (fotot) ning kontrolli teostaval ametnikul on võimalus isik tuvastada. Menetlusalune isik omapoolses vastulauses ei eita, et tal kontrollimise hetkel dokumente ei olnud. Menetleja hinnangul ei asenda smart-ID ja isikukoodi peast teadmine juhi kohustust esitada kontrolli teostavale ametnikule juhtimisõigustvõi muud isikut tõendavat dokumenti. Eeltoodule tuginedes on menetleja seisukohal, et isikule süüks pandud teod vastavad süüteokoosseisule ning isik on tegude toimepanemises süüdi. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg-st 1, määras kohtuväline menetleja karistuseks
08.02.2021 esitas R. K. kaebuse väärteoasja otsusele nr 244020006774. Kaebuse kohaselt ei ole menetleja arvestanud, et menetlusalune isik on olnud aastaid eeskujulik liikleja ning tal 2/6 puuduvad igasugused varasemad rikkumised. Seoses sellega leiab menetlusalune isik, et 16 trahviühikut 20-st on liiga palju. Samuti moonutab menetleja tõde. Menetlusalune isik mitte ainult ei pakkunud võimalust dokumendid ära tuua, vaid need jõudsid ka reaalselt sündmuskohale, kuid menetlusalusel isikul ei lubatud need teisest autost ära tuua. Puudused politseinike tegevuses on märgitud vastulauses. 22.02.2021 esitas R. K. taotluse lahendada kaebus väärteoasjas nr 4-21-592 kirjalikus menetluses. 03.03.2021 esitas kohtuväline menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning nõusoleku lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt on
lg 1 sätestatud nõue, et juhil peab mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, absoluutne ning muid võimalusi ei ole seadusandja ette näinud. Kaebaja viitele, et ta pakkus dokumendid ära tuua, selgitab kohtuväline menetleja, et vastavalt
lg 1 p 5 peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid.
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki juhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel
loetletud dokumendid ning lg 3 kohaselt peab mootorsõiduki juht riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Seega on dokumentide esitamise kohustus ja viis seadusandja poolt paika pandud. Järelevalve teostajal ei ole alati aega ega võimalust oodata millal dokumendid kohale toimetatakse või koos isikuga kuskile sõita ja need ära tuua. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis on seisukohal, et isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Väärteoasja materjalidest ja kaebusest nähtub, et isik oma süüd ei tunnista ja tegu ei kahetse. Samuti ei ole ta mõistnud oma teo keelatust ning ei aktsepteeri autojuhile kehtestatud kohustust. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikule määratud karistust on proportsionaalne. Karistus vastab isiku süü suurusele ning teenib karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja uuritud tõenditega kogumis leiab, et on usaldusväärselt leidnud tõendamist, et R. K. pani 26.12.2020 kell 15.20 otsuses nimetatud asukohas toime
242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuna tal ei olnud liiklusjärelevalve teostajale esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega muud isikut tõendavat dokumenti. Menetlusalune isik küll ei ole kasutanud õigust anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi, kuid ei vaidlusta kaebuses fakti, et juhtimisõigust tõendavat dokumenti tal kontrollimise hetkel kaasas ei olnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et muud identifitseerimisvõimalused ei asenda kehtiva seaduse kohaselt juhi kohustust veenduda sõitu alustades, et tal on kaasas just füüsiline juhtimisõigust tõendav dokument või muu isikut tõendav 3/6 dokument. Kaebuse esitaja isiklik arusaam sellest, kuidas politseiametnik peaks kontrollima isikusamasust ja mootorõidukijuhi juhtimisõiguse olemasolu, ei põhine seadusel. Kohus aga peab menetlusaluse isiku käitumisele hinnangut andes lähtuma seadusest. Väärteomenetluses tuleb leida vastus küsimusele, kas leidis aset väärteoprotokollis kirjeldatud tegu (s.o kas menetlusalusel isikul puudus kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument või muu isikut tõendav dokument) ja kas see tegu vastab mõne süüteokoosseisu tunnustele.
lg 1 kohaselt peab juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas muu hulgas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Juhi kohustus kanda kaasas ja esitada liiklusjärelevalve teostaja nõudel eelpool nimetatud dokumendid on sätestatud ka
S-u
lg 1 nõudeid ja realiseeris oma teoga
Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime ettevaatamatusest. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, osutab kohus Riigikohtu 09.02.2017 lahendile nr 3-11-111-16, mille p 11 kohaselt tuleb isiku teotahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja otsuses subjektiivse koosseisu esinemine tuvastatud puudulikult. Kohtuvälise menetleja lahendis osutatakse üksnes abstraktselt sellele, et süütegu pandu toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kohtuvälise menetleja karistusotsusest ei ole võimalik aru saada, millise ettevaatamatuse liigi kohtuväline menetleja tuvastas. Seega leiab kohus, et antud juhul puudub isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse analüüs. Eelöeldule vaatamata selgitab kohus, et väärteomenetluse eripärast tulenevalt vaatab kohus väärteoasju, sh kaebust kohtuvälise menetleja otsusele läbi sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt KarS § 12 lg-st 4 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt tuvastamata tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse. Samuti märgib kohus, et KarS § 15 lg-st 3 tulenevalt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Väärteomaterjalist (28.12.2020 menetlusaluse isiku vastulausest) tulenevalt olid isikul väärteo toimepanemise hetkel seljas tööriided ja rahakott oli jäänud teiste riietega koju. Kaebajal oli kaasas telefon koos toimiva smart-ID kaudu identifitseerimise võimalusega ning isik pakkus lasta rahakott koos dokumentidega tuua sündmuskohale. Kohus leiab väärteomaterjalis kajastatu pinnalt, et kaebaja realiseeris talle inkrimineeritava süüteo kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kaebaja ei veendunud sõitu alustades, et tal oleksid kaasas juhile kohustuslikud dokumendid ning eeldas, et tema isikut on võimalik tuvastada ka teistsuguste vahendite kaudu. Seega asub 4/6 kohus seisukohale, et kaebaja realiseeris subjektiivse koosseisu ettevaatamatuse kergemeelsuse vormi kaudu.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest ning seadusandja on selle ette karistusena ette näinud kuni 20 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja kohaldas kaebaja suhtes trahvimäära, mis jääb seadusandja kehtestatud sanktsioonimäära keskmisest ülespoole, määrates karistuseks rahatrahvi 16 trahviühiku ulatuses. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on antud juhul alust rääkida väikesest teosüüst. Isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise, mis ei sea iseenesest liiklusohtu ühtegi isikut ega liiklusohutust tervikuna. Küll antud rikkumine raskendab teatud määral liiklusjärelevalve teostamist, kuid ei tee seda võimatuks. Antud juhul raskendas isiku toimepandud rikkumine järelevalve väga vähesel määral – isik on teinud ennast kõike, et vaatamata rikkumisele teha järelevalve võimalikuks ( kohe esitas suuliselt oma õiged isikuandmed ja võttis tarvitusele meetmed, et nõutav dokument oleks kohale toimetatud, mida ei eita ka kohtuväline menetleja). Ka teo toimepanemine ettevaatamatusest ehk tahtliku tegevuse puudumine vähendab isiku süüd võrreldes sellega, kui tegu oleks tahtlusega toime pandud. Mis puudutab karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist, siis leiab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et vaadeldaval juhul ei ole sedastatavad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Asjaolu, et kaebuse esitajat ei ole karistusregistrisse kantud, viitab kohtu hinnangul sellele, et kaebajat saab pidada õiguskorda, sh liikluseeskirju järgivaks isikuks, kellele on arusaadavad liiklusseadusest tulenevad nõuded ja kes peab vajalikuks neist kinni pidada. Arvestades teo asjaolusid, menetlusaluse isiku süü suurust ning seda, et menetlusalune isik on karistusregistri kohaselt varasemalt karistamata, leiab kohus, et menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole vaja karistust kohaldada. Ka kõrgeima astme kohtu praktikaga on kooskõlas, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (RKKKo 3-1-1-120-13, 3-1-1-11-14). Et väärteomenetluse seadustik ei sõnasta menetluse otstarbekuse lõpetamise kriteeriume, tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas KrMS §-s 202 sätestatut. Seega tuleb kohtu hinnangul tuvastada, kas menetlusaluse isiku süü on vähemalt oluline ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse (RKKKo 3-1-1-9-07). Lisaks menetlusökonoomiale hõlmab kaalutlusotsus ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (RKKKo 3-1-1-46-12). Kohtu hinnangul on läbi viidud väärteomenetlus piisav juhtimaks isiku tähelepanu seaduskuulekale käitumisele. Samuti puudub kohtu hinnangul avalik menetlushuvi ning vajadus karistuse kohaldamiseks õiguskorra kaitsmise huvides. KOHTU MEETMED 5/6 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R. K.’i karistamine ei vasta tema süü suurusele ning ei ole vajalik tema mõjutamiseks edaspidiste rikkumiste ärahoidmisel. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja lahendi ning lõpetab menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.