Obsah (4)

§ 76§ 78§ 75§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Ingmar Laas (kir

§ 76lg 4,5 alusel määrata Dmitrii Palmitsale katseaeg kestusega kuni 21.02.2023.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada Dmitrii Palmits käitumiskontrollile kestusega kuni 21.02.2023, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7 alusel määrata Dmitrii Palmitsale käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist;  olles kohtuistungil kinnitanud nõusolekut selleks, läbima Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooni keskuses sealse ravikuuri;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning rehabiliteerivates programmides või ravil osalejad).

1. Määrata Dmitrii Palmits katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Dmitrii Palmitsa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale.
4. Vabastada süüdimõistetu Dmitrii Palmits karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Dmitrii Palmits mõisteti Harju Maakohtu 13.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3803 süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat, mille kandmise algust arvestati alates Dmitrii Palmitsa kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.02.2017. 17.02.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitrii Palmitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Dmitrii Palmitsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Dmitrii Palmitsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitrii Palmitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Dmitrii Palmitsa kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Dmitrii Palmitsa temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 4 aasta 1 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx, kus elavad tema vanemad. Tegemist on 2-toalise ahiküttega ja kõigi mugavustega korteriga, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub kinnipeetava emale. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud tagasilangemise ennetamise tugigrupi töös, täitnud „Viha ja kriitika“ ning „Kanepi“ töövihiku ning läbinud sõltuvusteemalised loengud. Samuti on ta omandanud riigikeele B2 tasemel,
3. klassi hariduse ning on osalenud vangla tööhõives. Puidupingitöölise eriala ei ole omandatud, kuna eksam on tegemata, kuid materjalidest nähtuvalt soovib isik esimesel võimalusel ka eksami ära teha. Tagasiside rehabiliteerivate tegevuste kohta on positiivne ning kajastab isiku sisemist motivatsiooni ja temas toimunud muutusi. Ka suhtumisel ametnikesse nähtub vangla iseloomustuses positiivne areng. Isiku käitumises vangistuse jooksul on näha areng positiivses suunas. Kokkuvõtvalt kinnitab isiku käitumine vangistuses tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on narkootikumid, aga ka alkohol. Kuigi isik on eelistanud alkoholi tarbimisele narkootikume, on ta ka alkoholijoobes olles pannud toime vägivallakuriteo. Narkootikumide tarvitamisega alustas isik 13-14-aastaselt kanepit suitsetades. Elu jooksul on tarvitanud ka kokaiini, LSD-d ja amfetamiini, millest viimast on tarvitanud ka süstimise teel. Enne vangistust tarvitas kanepit igapäevaselt. Isikul on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Sõltuvusrehabilitatsioonil ei ole varasemalt viibinud ja ravi ei ole saanud. Isikut on neli korda karistatud NPALS rikkumise alusel väärteokorras. Lisaks on teda varasemalt Soome Vabariigis ja käesolevalt Eestis süüdi mõistetud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Soomes käitles suures koguses amfetamiini ning Eestis fentanüüli ja karfentanüüli. Lisaks on läbiotsimise käigus leitud LSD-d sisaldav paberitükk. Narkootikumide käitlemisega tegeles enda sõnul, et saada raha narkootikumide tarvitamiseks. Käesolevalt tunnistab sõltuvust narkootikumidest ning mõistab nende kahjulikkust. Soovib vabanemisjärgselt asuda ravile SA Viljandi Haigla sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse. On ise võtnud ühendust Viljandi Haiglaga. Enda sõnul on vangistuse jooksul läbitud tugigruppides ja sotsiaalprogrammis hakanud aru saama, et ka kanep võib olla kahjulik ning soovib seetõttu edaspidi hoiduda narkootikumide tarvitamist. Kohtu hinnangul on eelnevast nähtuvalt Dmitrii Palmitsa isikuks, kelle puhul on põhjendatud loota narkosõltuvusest taastumise programmi tulemuslikkusele SA Viljandi Haiglas. Senine hoolikas käitumine vangistusasutuses ning isiku positiivset ootust kajastavad ütlused, samuti abi palumise suutlikkus, kinnitavad Dmitrii Palmitsa motivatsiooni ning enesekontrolli muutuste elluviimisel. Seega on põhjendatud loota, et isik suhtub tõsiselt käeolevasse võimalusse ning suudab saada võitu narkosõltuvusest ning naasta seeläbi seadusekuulekale teele. Vabanemisel saavad kinnipeetavale tuge ja motivatsiooni pakkuda ka lähedased. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema T. P., isa V. P., vennad V. ja A. P.. Enda sõnul on suhted lähedastega tugevad ja toetavad. Mõlemad vennad on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja isik on koos vend V.iga koos kuriteo toime pannud. Samas kinnitavad lähedased, et mõlemad vennad on oma kriminaalseid eluviise muutnud. Enda sõnul on kinnipeetav suhted kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega katkestanud. Vastavast kohustusest kinnipidamist pidas isik jõukohaseks. Kohtu hinnangul ongi põhjendatud määrata isikule

§ 75

lg 2 p 7 kohustus teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning rehabiliteerivates programmides osalejad). Positiivne on, et isikul on vabanemisel kindel töökoht. Vabanemise järgselt on isikul võimalik tööle asuda firmasse OÜ X, mille juhatuse liige T. L. on kriminaalhooldajale kinnitanud töökoha olemasolu. Firma tegeleb ventilatsiooniseadmete paigaldamisega ning õpetaks isiku välja. Objekte on üle Eesti aga ka xxx. Vangistusasutuses on isik osalenud samuti tööhõives, mistõttu võib ka loota, et ta ei ole tööpõlgur ning suudab töökohta hoida. Töö ja kindel sissetulek sisustab isiku vaba aega produktiivselt ja võimaldab asuda tasuma isikul lasuvaid nõudeid. Kinnipeetava vabastamise kahjuks räägib küll tema varasema elukäik. Isikut on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest. Samas on tegemist asjaoluga, mida isik ei saa muuta. Tal on võimalik vaid astuda samme edasise seadusekuulekama elu suunas. Kohtu hinnangul on ta seda tegema asunud ja SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse abiga on tal võimalik liikuda sõltuvusvaba ja seadusekuuleka tuleviku suunas. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik