KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.märtsil 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Ruti Kil

§ 141

lg 2 p 6 järgi ja karistuseks mõistetud 12 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 18.02.2013 karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 18.02.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.02.
2. 11.02.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Ehoivangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Sergei Eho vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et kui võimalik soovib vabaneda ning on nõus vabatahtlikult elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Ehoi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sergei Ehoi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ei toeta Sergei Ehoi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Ehoi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Sergei Eho kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sergei Eho temale mõistetud vangistusest ära kandnud enam kui 2/3 ( veidi enam kui 8 aastat ) ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda enam kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustuse ja isiku kohtuistungil avaldatu kohaselt asub isik elama aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust koos elukaaslase V. S.ga viimasele kuuluvas kolmetoalises ahiküttega korteris. Nendega koos elas ka elukaaslase vend V. S.. Vabanemisel asub koos elukaaslasega elama samale aadressile. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et nimetatud elukoht on sobilik elektroonilise järelevalve paigaldamiseks ning antud elukoha omanik V.S. on andnud oma nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme kohaldamiseks ning S.Eho elama asumiseks aadressile xxx. Seega oleks kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral, millest tõepoolest neli karistust on kustunud, ja tegemist on neljanda reaalse vangistusega. Paraku ei saa mööda vaadata sellest, et Sergei Ehot on tema elu jooksul karistatud suisa neljal korral seksuaalkuritegude eest. Kuritegude muster on välja kujunenud, kuriteod on samalaadsed - isikuvastased ja rasked. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, seksuaalprobleemid ja puudulik probleemilahendusoskus. Eelöeldu tähendab seda, et Sergei Eho saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohtu hinnangul see Sergei Eho puhul siiski nii ei ole. Positiivsena võib välja tuua järgmised asjaolud:  kindel elukoht vabanemise puhuks  valdavalt korrektne käitumine vangistusasutuses  osalemine majandustöödes  osalemine riigikeeleõppes  rehabilitatsiooniprogrammide läbimine. Samas ei kaalu antud asjaolud üle Sergei Eho puhul negatiivseid asjaolusid ja uute kuritegude toimepanemise risk on siiski liiga kõrge. Negatiivseks asjaoluks tuleb pidada kindla töökoha puudumist ja seda hoolimata seetõttu, et isik on süüdi mõistetud seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude toimepanemise eest. Isiku majanduslikku toimetulekut mõjutab võlgnevus ligikaudu 20400.- eurot. Kuna suurema osa oma elust on kandnud vanglakaristusi, siis on töökäik olnud pigem kaootiline. Tõsi, absoluutseks tööpõlguriks süüdlast pidada ei saa, sest vangistusteski on ta töötanud. Süüdlane avaldas, et ta saaks tööd ehitajana (garantiikirja toimikus pole), aga ta ise ei soovi ja loodab, et ta saab tööd selles firmas, kus varasemalt töötas. Kindel sissetulek on oluline tegur maandamaks isiku poolt majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski ning arvestades seejuures tema nõuete suurust, on olemas tõenäosus, et isik võib asuda ennast elatama kriminaalsel teel. Isiku kuriteod on materjalidest nähtuvalt seotud puuduliku probleemilahendusoskusega. Kohtuotsusest nähtub, et kinnipeetav ründas tänaval naisterahvaid ja vägistas neid korduvalt, tõugates neid pikali, lüües neid ning vedades kõrvalisse kohta. Kuriteod kätkevad endas vägivalda ja seksuaalkomponenti. Käesoleva ennetähtaegse vabastamise arutamise kohtuistungil ei suutnud või ei tahtnud selgitada, mis põhjustel ta süüdimõistmiste aluseks olevaid seksuaalkuritegusid toime paneb. Ainsa põhjusena tõi välja, et ilmselt joomise pärast. Vangla iseloomustusest nähtub ( ja on eriti murettekitav ), et varasemate süüdistuste puhul eitas oma osa seksuaalkuritegudes, käesolevalt varasemaid vägistamisi tunnistab, kuid viimase seksuaalkuriteo puhul tunnistab, et on täiesti alusetult süüdi mõistetud. Ei näe vajadust oma käitumist muuta, kuna ei tunnista oma süüd vägistamiste episoodides. Kohtu hinnangul ei saa teha positiivseid järeldusi isiku mõttemaailmas toimunud muutuste kohta ka pärast rehabiliteerivate programmide läbimist. 2018/2019 on ta läbinud sotsiaalprogrammi Uus suund. Läbiviija hinnangul kinnipeetav täitis kirjalikke ülesandeid ja kodutöid püüdlikult võimete piires, aruteludes osales samuti võimete piires aktiivselt. Oli meelestatud positiivselt ja koostöövalmilt, piisavalt avatud. Kuna antud kuriteo toimepanemist ei tunnista, siis palju analüüse sai tehtud ka võttes aluseks eelmisi süüdimõistmisi kuriteokatseid, mida kinnipeetav tunnistas. Ajavahemikul 18.01.2021-15.02.2021 individuaalvestlused psühholoogiga sotsiaalprogrammi „Eluviisitreeningu“ põhjal. Psühholoog on andnud tagasiside, et isik oli kõikide kohtumiste vältel koostöövalmis ja motiveeritud. Samuti täitis kinnipeetav kõik talle määratud kodused ülesanded ning põhjendas antud vastuseid adekvaatselt. Vestluste kulgu jälgides võib järeldada, et kinnipeetava suhtumine alkoholi tarvitamisesse muutus kohtumiste vältel. Esialgu täheldas isik, et alkoholi tarvitamine ei tundunud talle probleemne olevat, kuid kolmandal kohtumisel oli isik antud arvamust muutnud. Kinnipeetav selgitas, et tõenäoliselt on alkohol tema käitumist rohkem mõjutanud, kui alguses arvata oskas. Käesolevaks ajaks on isik otsustanud alkoholist täielikult loobuda ning on veendunud, et saab sellega ka hakkama. Esimeste kohtumiste puhul võis täheldada, et motivatsioon vestlustel osalemistel tundus pigem väline, kui sisemine. Viimasest kohtumisest jäi mulje, et motivatsioonis on toimunud nihe ning kinnipeetav paistis olevat rohkem sisemiselt motiveeritud probleemiga tegelemiseks. Käesoleva asja kohtuistungil aga andis vastuolulisi vastuseid kohtu küsimustele. Kord väitis, et loobub alkoholist täielikult, saab aru, et kõik probleemid on alkoholist, ja ta saab ise hakkama. Siis jälle leidis, et muidu niisama ei joonud, vaid siis, kui keegi kutsus. Kui vaja, läheb ravile. Seksuaalkuritegude spetsiifikast lähtuvat ravi ei vaja. Paraku isiku varasem elukäik näidanud, et elukaaslase, töö, kindla elukoha olemasolu pole hoidnud süüdlast ränki kuritegusid toime panemast. Süüdlane kas ei mõista või ei taha mõista, et vajab süsteemset ja pikaajalist ravi nii alkoholsõltuvuse kui ka seksuaalkäitumise tõttu. Kohus on seisukohal, et isik, kes on toime pannud järjekindlalt seksuaalkuritegusid, vajab igal juhul pikaajalist ravi ja jälgimist seksuoloogi-psühhiaatri poolt. Tegemist on normist väga suure kõrvalekaldega, mida ei saa vabandada juhuslike asjaolude kokkusattumisega ega depressiooniga. Sellist ravivajadust süüdimõistetu endal aga ei näe. Käesoleval hetkel ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel ei teki isikul pingeid, mida ta asub maandama seksuaalkuritegusid toime pannes. Paraku ei saa loota õiguspärast eluviisi toetavate lähedaste abile. Vangistusasutus märgib, et lähedased toetavad mõneti isiku kriminaalseid hoiakuid, toetades isiku seisukohti alusetult süüdimõistmise kohta. Kohtuotsusest nähtub, et kinnipeetava elukaaslane on kohtuistungil andnud süüdlase kasuks, kuid samal ajal ülejäänud tõenditega vastuolus olevaid ütlusi. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et Sergei Eho suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Vangla iseloomutusest ei nähtu isiku suhtes neid uusi motiveerivaid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et seekord on isikul, mille nimel pingutada ja õiguspäraselt käituda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik