1-20-5623/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus

1. märts 2021, Valga kohtumaja 1-20-5623 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Laura Jõgisoo (arvamus esitatud kirjalikult) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Vladimir Stepanovi osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung Vladimir Stepanov isikukood: 36811072766, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistusaja algus ja lõpp: 16.06.2020 - 16.08.
2. Ei soovi kaugkohtuistung 17.03.2021 RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Stepanov temale Tartu Maakohtu 11.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5623 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 11.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5623 tunnistati Vladimir Stepanov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 2 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Vladimir Stepanovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Vladimir Stepanovi karistuse kandmise aja algust loeti tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 16.06.2020.a. 11.01.2021 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vladimir Stepanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vladimir Stepanovile tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Stepanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vladimir Stepanov kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ½ talle mõistetud karistusajast. Vladimir Stepanov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 9 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik elama asuda enda ema juurde aadressile xxx. Kinnistusraamatu andmetel kuulub antud korter kinnipeetava emale, N. T.le. Kinnipeetavale eraldatakse rõduga magamistuba. 01.12.2020 teostati kodukülastus, mille käigus tuvastati, et elamispinnaks on 2-toaline mugavustega korter. Elamistingimused on väga head. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
3. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
4. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vladimir Stepanovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses on ta enda kinnitusel
5. korda. Isik on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, kuid suurem osa kuritegudest on varavastased kuriteod. Samuti on isik pannud toime raske isikuvastase kuriteo, mille tagajärjel saabus kannatanu surm, ning mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Käesolevalt kannab karistust taas varguse eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Soodusteguriks varasematel kuritegudel on sõltuvusprobleemid. Ajendiks majanduslik kasu saamine, puudulik probleemide lahendamine. Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. Ka isiku lähivõrgustikus ei ole ilmnenud uusi motivatsiooniallikaid või neid, kes võiks vabaduses pakkuda isikule piisavat tuge seadusekuulekal teel püsimiseks. Vladimir Stepanov on enda lähedasteks nimetanud ema N. T., abikaasa I. S. ning venna O. S.i. Kinnipeetaval on varasemast kooselust laps, kes tänaseks on juba täisealine ning kelle kasvatuses kinnipeetav ei ole osalenud. Lähedastega omavahelisi suhteid kirjeldatakse soojade ning toetavatena. Suheldakse ka kinnipidamisasutuses. Samas on eelkirjeldatud toetavad suhted lähedastega olnud kinnipeetaval ka enne käesolevat vangistust. Paraku ei suutnud lähedate tugi minevikus kinnipeetavat korduvatelt kuritegudelt eemale hoida. Seega puudub alus arvamaks, et sellest piisab seekord. Isikul on materjalidest nähtuvalt võimalik asuda tööle OÜsse X. Samas on paljud asjaolud seoses antud töökohaga ebaselged ega võimalda järeldada, et see pakub isikule piisavat majanduslikku stabiilsust vabaduses. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtuvalt on ettevõte registreeritud alles septembris 2020, tegevusi ning maksude tasumist ei kajastu. 01.12.2020 võttis ametnik ühendust ettevõtte juhi V. M.ga, kes tõdes, et ta ootab kinnipeetavat enda ettevõttesse tööle abitöölisena, sest siiani teostab töid üksinda. Kui palju Vitali Mihhalevski saab palka maksta, ei ole käesolevalt selge. Kui kinnipeetav kõiki abitöölise ülesandeid ei saa teostada, ei ole võimalik ka täismahus tasu maksta. Läbirääkimised on neil omavahel veel pooleli selles osas. Vitali Mihhalevski sõnul on tal järgmise aasta alguses tekkimas suuremad tööobjektid. Seega ei ole teada, milliste tööde eest, kas ja kui suurt tasu kinnipeetav saama hakkab. Käesoleval ajal ettevõtte aktiivset majandustegevust registrites ei kajastu ning tulevikuprognoos tasuvateks tööobjektideks on vaid oletuslik. Kinnipeetavat on valmis ka ema majanduslikult toetama. Vladimir Stepanov on minevikus korduvalt majanduslike raskuste esinemisel asunud varavastaseid kuritegusid toime panema. Arvestades aga isikul lasuvate nõuete suurust, ei ole kohtu hinnangul lähedaste toetusele tuginemine jätkusuutlik lahendus. Samuti ei saa käesolevalt kindel olla, et OÜs X võimalik määratlemata suurusega sissetulek maandab piisavalt isiku poolt uute majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandavate kuritegude riski. Murekohaks kohtu hinnangul on kinnipeetava jaoks ka alkohol. Vladimir Stepanovit on varasemalt kriminaalkorras karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta varasemalt alkoholi stressi maandamise eesmärgil, kui tekkisid suhteprobleemid. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta ei ole joodik ning tarvitab vaid puhkepäevadel. Alkoholiga seonduva juures on kinnipeetava puhul oluline arvestada kahte aspekti. Esmalt ei saa leida, et isikul absoluutselt probleemi alkoholi liigtarbimisega ei oleks. Tahtejõu puudusele antud teemaga seonduvalt viitabki, et minevikus on ta alkoholijoobes olles kuriteo toime pannud ning samuti on ta korduvalt käitumiskontrolli tingimusi minevikus rikkunud tarbides alkoholikeelust olenemata alkoholi. Teisalt on kohtu hinnangul murekohaks ka asjaolu, et isik kasutab alkoholi probleemilahendusvõttena. Isikul on oluline mõista, et alkohol ei lahenda probleeme, vaid võimaldab lühiajaliselt need unustada, jättes tegelikult lahendamist vajavad olukorrad lahendamata. See viib nende kuhjumise ja lisapingeteni, mis omakorda võib kaasa tuua uusi kuritegusid. Eelkirjeldatud põhjustel on eduka ja seadusekuuleka toimetuleku huvides kohtu hinnangul siiski äärmiselt oluline Vladimir Stepanovi puhul, et ta kaaluks alkoholi tarvitamisest loobumist. Seda kinnipeetav aga käesoleval ajal vajalikuks ei pea, mis tähendab, et ta võib kergelt ka alkoholiga seonduvalt naasta varasema elurütmi juurde, mille osaks oli ka kuritegude toimepanemine. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et Vladimir Stepanov suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Kohus nõustub vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Asja materjalidest ega isiku ütlustest ei ilmne, et eksisteeriks sellised asjaolud, mis võimaldaks loota, et isiku käitumine seekord saab olema seadusekuulekas. Kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei ole kohtu hinnangul piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik