KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3893 Tsiviilasi L. N. (N.) avaldus pan

§ 31

lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Jätta menetluskulud võlgnikku L. N. kanda.
3. Määrata ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks xeurot, kokku x eurot ning mõista see välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu tuleb kanda OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is.
4. Saata käesoleva kohtumäärus võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (

§ 40lg 2).

1. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Võlgnik L. N. esitas 12.03.2021 Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks 15.03.2021 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku ning määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks 23.03.2021 kell 10:
2. Ajutine pankrotihaldur esitas 22.03.2021 kohtule järgneva aruande: Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste eelduslik suurus ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt vähemalt 76 108,22 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 55 901,34 eurot. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatud viivised. Võlgniku vara suuruseks on hinnanguliselt 20 400 eurot, mis on kohustustest ~4 korda väiksem. Võlgnik on alates 20.06.2020 töötu ning arvestades epidemioloogilise olukorra tõttu kehtestatud piiranguid, on tal lähiajal erialase töö (ja ka muu töö) leidmine ilmselgelt keeruline. Ajutine haldur leiab, et isegi juhul, kui jätkata olemasoleva eluasemelaenu maksmist SEB Pank AS-ile vastavalt praegusele lepingule ja refinantseerida kõik muud kohustused üheks laenuks, tähtajaga 5 aastat (pikem tähtaeg oleks ebatõenäoline tagatise puudumise tõttu), intressiga 5% aastas, siis oleks igakuised laenumaksed kokku ~1200 eurot, mille tasumine ei ole võlgnikule jõukohale. Tegemist on hüpoteetilise arvutusega, kuna ei ole tõenäoline leida isikut, kes oleks valmis refinantseerima töötu ja x alaealise lapsega isiku ca 58 000 euro suurust võlgnevust. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. 2

) mõistes. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (ehk

§ 108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot, mille palub määrata OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. 23.03.2021 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ja võlgnik oma avalduse juurde. Võlgnikul vastuväiteid ajutise halduri aruandele ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13.04.2021 kell 12:00 Pärnus, Rüütli tn 19 asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr 1. Tulenevalt

§ 33

lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteate halduri määramise ja kohtuistungi aja ja koha kohta. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

§ 31lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 3

§ 40lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks.

Käesoleval juhul kuulub võlgnikule korteriomand asukohaga xxx, registriosa nr xxxxxxx, seega kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara, sh korteriomandi, olenemata selle hinnast. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

). Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist. Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatada, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (

§ 175lg 1 ja 51).

Menetluskulud

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Ajutine haldur palub tasuks määrata x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (arvestusega x tundi tunnihinnaga x eurot + käibemaks), kokku x eurot. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 4