lg 1 kohaselt kui koos süüdistusaktiga on kohtusse saadetud tsiviilhagi või avalikõiguslik nõudeavaldus, teeb kohus määruse tsiviilhagi või nõudeavalduse menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks tsiviilhagis või nõudeavalduses puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi või nõudeavalduse läbi vaatamata jätmiseks.
lg 1 p 41 kohaselt võib kohtunik eelistungil teha määruse tsiviilhagi või avalikõigusliku nõudeavalduse menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks selles puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmiseks. S.t nimetatud regulatsioon annab viimase võimaluse, mil kohus peab asuma võtma hagi menetlusse võtmise osas seisukohti enne põhimenetluse algatamist. Eeltoodu ei tähenda seda, et kui on võimalik, siis kohus ei võiks kohe hagi aktiivselt eelmenetleda, vältimaks, et kriminaalasja põhimenetlus ei pidurduks hilisemalt hagi puuduste tõttu ja vältimaks sellega ka menetluskulude tekkimist (nt kulutuste tegemine kaitsja seisukohaks kaitseaktis vm puudustega hagi kohta). Sellistel eesmärkidel eelmenetlemine ei ole vastuolus kohtumenetluse, sh kriminaalmenetluse põhimõtetega. Nimetatud puudusi praktikas selliselt tehakse ja eriti reeglina kui menetluses on väga palju tsiviilhagisid ühes asjas. Kannatanu nõude ebaselguse ja puuduste lahendamine sellises mahus alles kohtuistungitel või nende käigus viiks kohe raskuskeseme süüdistuselt hagile. See aga ei ole kriminaalprotsessi eesmärk ja oleks vastuolus kriminaalprotsessi põhimõtetega. Ka 100% tsiviilkohtumenetluses peab kohtunik enne hagi menetlusse võtmise otsustamist tegema toiminguid, et vältida pooltele asjatuid kulutusi nii materiaalses kui ajalises mõttes, enne kui ta korraldab pooled istungile seoses tsiviilhagiga. Kõrvaldatavale hagi ebaselgusele vaatamata istungi korraldamine ei ole kooskõlas ühegi kohtumenetluse põhimõttega ja sellisest ebaselgusest ei saa teadlikult mööda vaadata. See on kooskõlas kriminaalmenetluse põhimõtetega, et raskuskese menetluslikes küsimustes ei ole kriminaalprotsessis ainult hagil istungimenetluses. Juba eeltoodule tuginevalt tuleb eristada poolte õigusi ja kohustusi süüdistuse ja hagi osas. Kriminaalkohtunik teeb kohtulahendeid nii süüdistuse kui tsiviilhagi osas, eristades süüdistusi ja haginõudeid ning nendega seotud menetluse iseärasusi. Mutatis mutandis toetavad sellist tõlgendust ka Riigikohtu seisukohad, et teatud juhtudel tuleb eristada poolte õigusi ja kohustusi menetluse läbiviimisel tsiviilhagi ja süüdistuse osas (RKKKm 20. detsember 2019 asjas nr 1-12-5921 p 14; RKKKo 20. november 2017 asjas nr 1-16-6115/67, p 36; RKKKo 28. jaanuar 2008 asjas nr 3-1-1-60-07, p 32):
lg 6 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Riigikohus on selgitanud, et seejuures tuleb arvestada kriminaalmenetluse erisusi, nagu ka seda, et kõiki üldisi põhimõtteid ja nõudeid, mis on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud süüküsimuse lahendamiseks, ei saa automaatselt üle kanda tsiviilhagide lahendamisele. Samuti ei saadeta tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaselt hagi käiguta jätmise määruseid hageja puuduste kohta kostjale ja seda põhjusega – see ei ole veel ei suuline ega kirjalik menetlus, sest hagi veel ei ole üldse kohtumenetlusse määrusega võetud, millest tekiksid õigused ja kohustused vastaspoolele. Erinevad õigused, sh õigus olla kohtu poolt ära kuulatud, tekivad üldreeglina alles nõude menetlusse võtmisega – poole esmane õigus on teada, mida üldse kohus tema suhtes arutab. On selge, et automaatselt ei saa kanda üle kohtueelse uurimise põhimõtteid (süüdistatava ja kannatanu õigused) üle tsiviilhagi eelmenetlusele, mida saab toimetada kohtu poolt konkreetselt kirjalikult hagejale juhiste andmisega. Üldjuhul tsiviilkohtumenetluses kostjat ei häirita ega tekitata talle kulusid enne, kui kohus on teatanud puudusteta hagi menetlusse võtmisest, sest alles siis on loodud pooltele vajalikud eeldused õiglaseks kohtumenetluseks, võimalus esitada asjakohaseid faktiväiteid ja vastuväiteid. 2
-ga, võib kohus tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustada ka kirjalike toimingute kaudu. Asjaolu, et kohus võib hagi küsimusi selliselt otsustada, on tuletav ka Riigikohtu seisukohtadest (mutatis mutandis RKKKm 20. detsember 2019 asjas nr 1-12-5921), mille kohaselt võib lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja selliste põhimõtete avarat ruumi näitab ka näiteks asjaolu, et Riigikohus on jaatanud ka tsiviilhagi kirjalikku menetluse võimalikkust TsMS järgi. Samaselt on leitud, et see ei riku kuidagi poolte õigusi. Avar mänguruum kitsalt hagi osas on juba seetõttu, et
on hagiregulatsiooni osas rõhuvalt lakoonilisem TsMS-st. Antud juhul ei olegi tsiviilhagi veel menetlusse võetud, et see menetlusstaadium tekitaks süüdistavale õiguseid ja kohustusi. Küll aga väldib sellises staadiumis nõudes puuduste kõrvaldamise nõudmine kõigi kohtumenetluse poolte aja ja ressursikulu ning on kooskõlas õiglase kohtumenetluse tagamise põhimõtetega. Kohus selgitas, et hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ei takista hagejast kannatanu õiguseid selles osas, et tal on jätkuvalt olemas täielik õigus esitada hagiavaldus enda puudusteta nõuetega tsiviilkohtule. Määruskaebus
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
lg-st 1 kehtib
7. Kohtukolleegium, tutvunud asja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu
lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
XX ise väidab küll ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et tema arusaamist mööda tulenevalt asjaolust, et hagi sisaldas uut informatsiooni ja uusi lisasid, siis pidigi ta selle vaid prokurörile saatma, mida ta ka tegi, kuid XX selline väide ei ole kooskõlas ei maakohtu 10.02.2021.a määruses märgituga ega ka XX poolt prokurörile edastatuga. Nimelt käiguta jätmise määruses on maakohus resolutsiooni märkinud, et puudusteta hagi tuleb esitada maakohtule, kuid lisad prokurörile. Isegi kui määruse resolutsiooni pinnalt võiks isiku väidete kohaselt tõdeda, et isikule jäi justkui arusaamatuks, mida ta kellelegi konkreetselt ikkagi saatma peab, siis ometi määruse põhjendustest nähtub üheselt, et hagi ei olnud nõuetekohane, kuivõrd isik oli küll välja toonud varalise ja mittevaralise kahju summa üldiselt, kuid ei olnud välja toonud konkreetselt, millest need summad ikkagi täpselt moodustuvad. Maakohus leidis, et sellise vaid üldsõnalise hagi pinnalt ei ole võimalik seda menetleda, kui pole jälgitav, millistest konkreetsetest kuludest ja summadest moodustub ikkagi varaline kahju ja pole üldse põhjendatud mittevaralise kahju tekkimise asjaolusid. Seega ainuüksi maakohtu 10.02.
lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.