lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot,
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot ja
Menetlusalune isik Alexander Altosar Isikukood: 38101090264; elukoht xxxx, e-post: xxxx Kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk; indrek@sirk.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja 3 ning §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1 4-20-4897 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.11.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,016918, millega Alexander Altosari karistati
lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ning
lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, osaliselt, s.o
lg 2 alusel lisakaristuse määramise osas ning
lg 1 ja 2 osas menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses
2. Teha uus otsus, millega Alexander Altosari karistada
lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot,
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot ja
Menetlusalune isik juhtis 4.10.2020 kell 07:55 mootorsõidukit, tegeles juhtimise ajal toimingutega, mis segasid juhtimist ja liiklusolude täpset tajumist, pööras enda tähelepanu juhtimiselt sõidukis maha kukkunud telefonile. Eeltoodu tagajärjel sõitis otsa pargitud 2 4-20-4897 sõiduautole xxxx reg. märgiga xxxx, mis kokkupõrkest saadud löögist põrkas vastu pargitud sõiduautot xxxx reg. märgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ'le Citadele Leasing & Factoring, M K'le ja A S'le. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 11 p 1 nõudeid ning pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, samuti rikkus
lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ja pani toime
Kaebuses leidis menetlusaluse isiku esindaja, et ei ole otsusega osaliselt nõus. Menetlusalune isik ei jätnud liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile teavitamata. Kuna isiku telefoni aku oli tühi, ei saanud isik sündmuskohalt helistada. Kodu asus vaid 200 meetri kaugusel, nii läks isik koju telefoni laadima ja helistas esimesel võimalusel politseisse. Esialgu helistas isik küll vanale numbrile - 110, mis enam ei tööta, kuid siis teavitas politseid 112 numbril liiklusõnnetusest. Politsei aga ei andnud korraldusi auto juurest mitte lahkuda või tagasi sündmuskohale minna. Kuivõrd väärteoprotokollis on etteheide, et juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik, siis antud juhul on tõendatud, et isik teavitas politseid liiklusõnnetusest. Seega etteheide mitteteavitamise kohta on alusetu. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et tal oli sel päeval xxxx kell 12 tähtis kohtumine. Autosse istudes sai aru, et hakkab kohtumisele hilinema ja ka telefoni aku hakkab välja surema. Ta pani autos telefoni laadima. Sõites ca 100 m hoovist, helises telefon, mis aga kukkus vibratsiooni tõttu toolide vahele. Ta kummardus telefoni järgi, ei vaadanud sõiduteele ja põrkas pargitud autole otsa. Turvapadi avanes, oli paar minutit šokis. Sai aru, et tuleb politseisse helistada ja samas ka leida võimalus xxxx sõitmiseks. Kuna see juhtus kohe kodu lähedal ja aku oli tühi ning autos enam liiklusõnnetuse tõttu polnud telefoni võimalik laadida läks ta koju, et telefon laadima panna. Ta helistas politseisse 110 ja ei võetud toru. Sai aru, et see number ei tööta enam. Siis helistas 112 ja selgitas olukorda, ütles auto nr, millele sisse sõitis, teadis, et see on ta naaber ja ootas korraldusi. Avarii fikseeriti, siis tegeles xxxx sõiduga. Siis mingi aja möödudes, tuli kõne politseilt, kes täpsustas asjaolusid õnnetuse kohta. Ta ei üritanud end politsei eest varjata, sest teadis, et õnnetus on seotud naabrite autodega. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et otsus on tehtud õigetel alustel, süüteokoosseis on olemas ja otsus tuleb jätta muutmata. Liiklusõnnetuse tekkimine on tõendanud ja vaidlust ei ole. Teatamise rikkumisse puutuvalt möönab, et
Antud asjas on tekkinud eripärane olukord, kus kaebaja põhjustab õnnetuse, on teada et ta lahkub kohalt ja kuskil pool tundi hiljem on tal olemas 112 kõne, kus kaebaja selgitab õnnetuse toimumist, et mis toimus ja kus toimus. Et isik kohal ei ole, et tal on kiire ja tagasi minna ei saaks, seda on kõnest aru saada. Seaduse mõte on, et on liiklusõnnetus, kui põhjustaja ei tea kellele ta varalist kahju põhjustas, siis peab ta sellest teavitama politseid ja kohal olema. Kui ta oleks sündmuskohalt auto kõrval seistes teavitanud, öelnud et olen kohal ja kas võin lahkuda ning siis lubatakse minna, siis ei oleks süüdistust. 3 4-20-4897 MAAKOHTU SEISUKOHT SÜÜTEOKOOSSEISU OSAS Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
lg 1 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega nähtub, et Alexander Altosari süüdistatakse selles, et ta 04.10.2020 kell 07:55 Tallinnas Pähkli tn 10 juures juhtis mootorsõidukit, tegeles juhtimise ajal toimingutega, mis segasid juhtimist ja liiklusolude täpset tajumist, s.t pööras enda tähelepanu juhtimiselt sõidukis maha kukkunud telefonile, mille tõttu sõitis otsa pargitud sõiduautole xxxx reg. märgiga xxxx, mis kokkupõrkest saadud löögist põrkas vastu pargitud sõiduautot xxxx reg. märgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ'le Citadele Leasing & Factoring, M K ja A S. Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollist ja lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohta ning nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohaks on Pähkli tn 10 juures asuv sõidutee äär, kus pargivad sõidukid. Kahjustusi on saanud 3 sõidukit: menetlusaluse isiku xxxx reg. märgiga xxxx esiosa on sõitnud sisse parkivale xxxx reg. märgiga xxxx esiossa ja see on deformeerunud. Samuti nähtub fotodelt xxxx reg. märgiga xxxx tagaosa kahjustused, millele on otsa veerenud parkiv xxxx reg. märgiga xxxx. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis saab tulla ühesele järeldusele, et just sõidukiga xxxx reg. märgiga xxxx sõideti 04.10.2020 kell 07:55 Tallinnas Pähkli tn 10 juures otsa parkivale xxxx 4 4-20-4897 reg. märgiga xxxx, mille tagajärjel parkiv xxxx reg. märgiga xxxx veeres omakorda otsa parkivale xxxx reg. märgiga xxxx. Kõik kolm sõidukit said kahjustusi. Menetlusalune isik on eeltoodut ka ise tunnistanud, et ta tegeles sõidukiroolis maha kukkunud teleoni otsimisega, ta on kahetsenud oma hooletut käitumist ja selles puudub vaidlus. Väärteotoimiku materjalide kohaselt on xxxx reg. märgiga xxxx omanik M K ja xxxx reg. märgiga xxxx omanik OÜ Citadele Leasing & Factoring ja xxxx reg. märgiga xxxx omanik A S. Vaadates kõigi kolme sõiduki vigastusi, siis vajavad need ilmselgelt taastamisremonti. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine kõigi kolme sõiduki omanikule. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud
lg 11 p 1 keelu rikkumist, mille kohaselt juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Antud juhul menetlusalune isik on ise tunnistanud, et ta tegeles sõidukit juhtides oma maha kukkunud telefoni otsimisega. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud keeldu järginud, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt hoolas, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta tegeleb juhtimise ajal kõrvaliste asjadega ja ei ole piisavalt tähelepanelik, siis võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 11 p 1 keeldu ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõuete rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning nagu kõneväljavõtetest selgub, helistas kodus olles kell 8:16:43 ja kell 8:30:15 numbrile 110 ja kell 8:30:52 numbrile 112.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea 5 4-20-4897 politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik teadis, et tegemist oli naabrite autodega, kellele ta oli liiklusõnnetusega kahju tekitanud, siis lahkus ta sündmuskohalt, et ta saaks kodus telefoni laadida ja politseile teatada. Menetlusaluse isiku sõiduk jäi samasse kohta, isik ei püüdnud minema sõita või oma tegu varjata. Vastupidi, ta helistas esimesel võimalusel politseisse ja teatas liiklusõnnetusest. Politsei väitel oleks isik pidanud auto kõrvale jääma ja ootama, et keegi möödakäija oma telefoni annaks, et isik saaks politseisse helistada. Kohus sellise nõudega nõustuda ei saa. Arvestades asjaolu, et menetlusaluse isiku telefoni aku oli tühi ja ta elas vaid 200 meetri kaugusel, oli kõige mõistlikum minna koju, telefon laadima panna ja politseisse helistada. Seda enam, et ükski inimene kannatada ei olnud saanud ja menetlusalune isik teadis, kelle sõidukitele ta oli varalise kahju põhjustanud. Menetlusalusele isikule ei saa ka ette heita, et ta peale liiklusõnnetuse põhjustamist oli teataval määral šokiseisundi. Nagu menetlusalune isik ütles, avanes tema sõidukil õhupadi ja ta ehmus, mis samuti võttis mitu minutit aega, et ehmatusest välja tulla. Koduni oli 200 meetrit, telefon oli vaja laadima panna, kõik see võtab aega. Isik oli segaduses ja valis juba kehtetu numbri 110 kell 8:16, kus vastas automaatvastaja (isik ei süvenenud sellesse, mis seal räägiti arvates, et on ootel ning ise otsis samal ajal dokumente). Seejärel tegi teise kõne numbrile 110, peale mida sai aru, et tuleb helistada 112, kuhu ka koheselt kell 8:30:52 helistas. Õnnetus juhtus 7:55. Seega ei saa olla vaidlust selles, et A. Altosar teavitas politseid. Tema soov ja tahtmine ning võimalus oli politseid teavitada juba 20 minutit hiljem, mida saab käsitleda "kohe teavitamisena". 20 minutit ei ole kindlasti nii pikk aeg, et seda kuritahtliku venitamisena käsitleda ja isikut selle eest karistada.
lg 5 sätestab, et liiklusõnnetusest tuleb kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele. Seega ei sätesta
lg 5 otseselt, et politseid tuleb ilmtingimata teavitada sündmuskohalt, vaid seda tuleb teha kohe ehk siis esimesel võimalusel. Seda ka A.Altosar tegi. Nagu nähtub kõnesalvestusest numbrile 112, siis politsei 6 4-20-4897 sai aru, mis on toimunud ja samuti seda, et isikul on kiire, kuid politsei ei andnud A. Altosarele mingit korraldust sündmuskohale tagasi minna ega käskinud tal sündmuskohal oodata. Helistades numbrile 112 teatas A. Altosar, et ta ei ole enam sündmuskohal ja peab sõitma xxxx, andis teada, et on telefonilt kätte saadav. Seega on kaitsja seisukoht põhjendatud, et A. Altosarele ei heideta väärteoprotokolli kohaselt ette mitte politseile liiga hilja teavitamist, vaid seda, et ta ei teavitanud üldse, mis on aga ümber lükatud kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul ei ole seaduse mõte iga hinna eest karistada isikuid selle eest, kui neil puudub nt telefon, telefon on tühi või puudub levi ja nad ei saa sündmuskohalt väliste asjaolude tõttu politseisse helistada. Seaduse mõte on teavitada politseid liiklusõnnetusest esimesel võimalusel ja seda ka A. Altosar tegi. Tegemist ei ole niivõrd segase seaduse sõnastusega, vaid pigem vajab see mõistlikku tõlgendamist. 20-40 minutit ei ole kindlasti nii pikk aeg, et seda käsitleda teavitamata jätmisena ja isikut selle eest karistada. Lähtuda tuleb ikka teo toimepanemise asjaoludest ja reaalsetest võimalustest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises ei esine
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumist ja isik ei ole toime pannud
236 lg 1 ettenähtud väärtegu, mistõttu kuulub kaebuse esitaja taotlus selles osas rahuldamisele ning menetlus
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates Alexander Altosari süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, tervisekahjustusi ei tekitatud kellelegi. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtuistungil antud selgitustest ja vabandamisest tulenevalt võib asuda seisukohale, et menetlusalune isik kahetses toimepandut, mida kohus saab seda arvestada kergendava asjaoluna. 7 4-20-4897 Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul kohtuväline menetleja on karistused mõlema väärteo eest mõistnud vastavalt süü suurusele, s.o
Kohus leiab, et määratud põhikaristus on proportsionaalne süü suurusega. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et mõlema süüteo toimepanemise eest on nii põhi- kui ka lisakaristusena ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on tal üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus (
Arvestades seda, et tegemist oli küll liiklusalase süüteoga, kuid siiski teiseliigilisega ning eelmise süüteo toimepanemisest on möödunud üle aasta, leiab kohus, et korduva süüteo toimepanemise ohtu siiski tuvastatud ei ole. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes ei olnud vältimatult vajalik ja möödapääsmatu ning kohtu arvates piisab menetlusaluse isiku karistamisest ka kohtuvälise menetleja määratud rahatrahviga, mille vähendamist kohus menetlusaluse isiku süü suurust arvestades võimalikuks ei pea. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb
Kaitsja tasu VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 8 4-20-4897 Käesoleval juhul lõpetati menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses
Kaebus ei puudutanud
Seega leiab kohus, et Eesti Vabariigilt tuleb menetlusaluse isiku Alexander Altosare kasuks välja mõista valitud kaitsjale makstud tasu 70% ulatuses, s.o summas 640,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.