← Eesti

4-20-2858/27

Väärteoasi 4-20-2858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril 2021 Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kaebuse esitanud isik Artur Orlov, isikukood 39905226516, elukoht xxxx, e-post: xxxx Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.06.2020 otsus väärteoasjas nr. 2316,20,002936 Artur Orlov karistamises LS§ 227 lg 2 järgi. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Artur Orlov ja tema esindaja Indrek Sirk Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Veiko Kiik (Sõbber). LÕPPOSA Jätta Artur Orlov kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.06.2020 otsusele väärteoasjas nr: 2316,20,002936 tema karistamises LS§ 227 lg 2 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 16.02.
  2. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.06.
  4. a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,002936 karistati Artur Orlov’it LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et ta juhtis
  5. mail 2020 kell 21.57 Tallinnas, Toompuiestee (Nunne tn ja Tehnika tn vahel), mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 79 +- 3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h.
  6. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kuivõrd tema ei olnud tegelikult sõiduki, mis kiirust ületas roolis. Kaebuse kohaselt koostati kaebajale 16.05.2020 väärteoprotokoll kiiruseületamise eest kuid kiirust ületas tegelikult tädipoeg V M ning kui V nägi tee ääres politseinikke, siis pööras ta kohe parklasse ja nad lootsid, et politseinikud ei tule neile järele. Kaebuse kohaselt vahetasid nad igaks juhuks autos kohad ja V lubas maksta trahvi kaebaja eest, et kaebaja isa ei saaks teada. Kaebuse kohaselt saatis kaebaja politseile vastuse, et tema ei rikkunud kiirusreziimi kuid politsei määras ikkagi kaebajale karistuse. Kaebuses avaldas kaebaja kahetsust ning leidis, et ei ole õiglane ja seaduslik, et teda karistatakse kiiruseületamise eest, mida ta toime ei pannud. Kaebaja avaldas kaebuses kahetsust ka asjaolu, et oli ebaõige vahetada enne politsei saabumist kohad ja politseid esitada ning on valmis selle eest karistust kandma, kuid ei ole nõus kandma karistust kiiruse ületamise eest.
  7. 12.10.2020 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik täielikult kaebuse juurde. Kaebuse esitaja kaitsja selgitas lühidalt kaebuse asjaolusid, Artur Orlov ei ole etteheidetavat kiiruse ületamist toime pannud sest temal sel ajal autot ei juhtinud. Kui selgus, milline tegelik kiiruse ületamine on, esitas kaebaja politseile vastulause, et tema ei ole autot juhtinud. Politsei seda ei arvestanud ja kaebaja kaitsja palus kohtul seda uurida. Samuti palus kaebaja kaitsja uurida tõendeid kogu ulatuses, mis kinnitaksid, et Artur Orlov justnimelt sellel ajal kui auto liikus ja kiiruse ületamise toime pani, kas ta oli roolis. Kohtuväline menetleja pidas vajalikuks asjas üle kuulata menetlusaluse isiku tädipoeg, kaks politseiametnikku ja abipolitseiniku, kes olid tol ajal selle rikkumise fikseerinud ja protokolli koostanud. Kohus määras kutsuda järgmisele 16.11.2020 toimuvale istungile tunnistajad politseiametnikud A P, S K, abipolitseiniku S A’i ja kaebaja tädipoja V M. Kokkuleppel menetlusosalistega pidi S Aile edastama kutse kohtuväline menetleja ja V Mle edastab kutse kaebuse esitaja.
  8. 16.11.2020 toimuvale istungile ei ilmunud abipolitseinik S A ega V M. Kohtuväline menetleja teatas, et loobus S Ai ülekuulamisest kuna ta istus tagaistmel ega mäletanud sündmuse asjaolusid. V M olevat kaebaja kaitsja hinnangul koolis ega saavat istungile tulla. Istungil esitas kaebaja kaitsja kompromissettepaneku kohtule, mille kohaselt istungi toimumise hetkeks ei ole Artur Orlov’ile enam ühtegi kehtivat rikkumist. Kaitsja selgitas, et käesoleva vaidlusega oleks ees pikk ja keeruline vaidlus kõige selle tõendamisega ja seetõttu teeb ettepaneku asendada juhtimise õiguse äravõtmine 2 rahatrahviga, mille maksab ära lõpuks see inimene, kes tegelikult rikkumise toime pani ja ei oleks vajalik koormata ei politsei, kohtu ega advokaatide ressurssi selle pika vaidlusega. Kaitsja hinnangul on selline juhtimisõiguse äravõtmise karistamise mõte ja mõju on kadunud, viidates, et kohus ei saa arvestada sellega, mis tal oli väidetavata rikkumise toimepanemise ajal, vaid kohus peab arvestama sellega, mis oli karistuse määramise ajal ja kohus on praegu karistuse määramise instituut siin.
  9. 07.12.2020 toimuvale kohtuistungile kaebaja ja tema kaitsja poolt esitatud tunnistaja V M ei ilmunud. 07.12.2020 on V M esitanud kohtule e-kirja seoses kutsega 07.12.2020 toimuvale kohtuistungile. E-kirjast nähtuvalt teatab V M, et kasutab EV põhiseaduse § 22 lg 2 õigust – kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Selgituseks lisab V M, et tema poolt antud ütlused võivad olla aluseks tema või tema lähedase Artur Orlovi karistamisel. E-kirja kohaselt oli V M nõus osalema sündmuse taaslavastamise eksperimendis, kuid palub luba mitte anda ütlusi kuidvõrd talle on selgitatud, et ütluste andmine kindlasti kahjustab tema ja Artur Orlovi õiguseid, kuna nad olid kahekesi autos ja üks neist pani toime kiiruseületamise. Inimese süüdimõistmiseks peab tõendid esitama ikkagi politsei ning ei ole aus, et nemad peavad ise esitama tõendid, kumb neist oli roolis. Lisaks selgitas V M, et Artur Orlov on temale lähedane isik lähisuguluse tõttu. Artur on V M tädipoeg, selgitusega, et nad on kasvanud koos ning kaebaja on V Mle lähedasem kui bioloogilne vend mistõttu palus V M luba mitte anda ütlusi. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt arutab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel väärteoasja täies ulatuses algusest peale (ab ovo), sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused, mida kohus analüüsib kohtulikul arutamisel uuritud, avaldatud ja tõendikogumisse arvatud järgmiste tõendite alusel. Väärteoprotokolli AB1539633 kohaselt heidetakse Artur Orlov´ile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit 16.05.2020 kell 21:57 Tallinnas Toompuiesteel, Nunne tn ja Tehnika tn vahel suunaga Tehnika tn poole asulasisesel teel kiirusega 79 +/- 3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo. Väärteoprotokolli kohaselt on isikule väljastatud esmane juhiluba ning protokollis on märge, et Artur Orlov on protokolliga tutvunud. Selgituseks lisanud, et ta ei arvestanud auto võimsusega ning kahetsuse. Kohtu hinnangul tõendab kiiruse ületamist kiirusmõõturi UltraLyte mõõtmise andmed ja selle kohta koostatud protokoll, millest nähtub, et sõiduki xxxx reg nr xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
  10. mail 2020 kell 21.57 mõõteseadet UltraLyte 20-20 100LT nr UX018458 ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 79 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Toompuiesteel (Nunne tn ja Tehnika tn vahel), kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 26 km/h. Protokolli kohaselt oli mõõtmiskaugus (s.o kiirusemõõturi kaugus mõõdetavast sõidukist) 159.1 meetrit. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla 3 kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa punkti 7.2 alusel on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Taatlustunnistuse nr TTRS19/00308 kohaselt vastab väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur UltraLyte 20-20 100LT nr UX018458 esitatud nõuetele ning on taadeldud 16.12.
  11. Seega on kiiruse mõõtmine teostatud taadeldud kiirusmõõturiga. Kiiruse ületamist ning asjaolu, et teo toimepanijaks oli Artur Orlov kinnitavad tunnistajate S K’i ja A P ütlused, mille sisu avab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja S K’i kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta piirivalvurina xxxx, PPA-s. 16.05.20 töötas tunnistaja Kesklinna politseijaoskonnas, kaebajat ta ei tunne, ütluste kohaselt mäletab ta menetlusalust isikut seoses kiiruse ületamisega, mis toimus maikuus. Tunnistaja sõnade kohaselt oli menetlusalune isik xxxx roolis. Tunnistaja nägi teda parklas, kui ta autost välja tuli. Ütluste kohaselt mõõtis kiirust paariline A P asukohas Toompuiestee 37, Shelli hotelli juures, kui nad tuvastasid Balti jaama poolt tuleva kiiruse ületamise. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkasid nad koheselt sõidukit jälgima, sõiduk keeras enne ära, kui ta jõudis tunnistajast ja tema paarilisest mööda sõita. Tunnistaja viibis kõrvalistmel, nad hakkasid sõidukile kohe vahetult järele sõitma. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis jälgitav xxxx Raudteejaama söökla juures asuvasse parklasse, kadus tunnistaja vaateväljast 2-3 sekundit teel asuva nurga tõttu ja tunnistaja nägi, et see xxxx natukene liikus, parkis ära, jäi seisma, uks läks lahti ja isik tuli välja. xxxx-st väljus see isik, kes on täna siin kohtuistungil - Artur Orlov. Tunnistaja sõnul väljus Artur Orlov juhiistme poolt. Keegi oli kõrvalistme kohal, nime tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja sõnul istus kõrvalistuja mingi aeg autos, kui nad kohale jõudsid, siis ta mingi hetk tuli autost välja. Tunnistaja sõnul rääkisid nad Artur Orlov’iga, selgitasid, et ta ületas kiirust, tutvustasime talle kiirusemõõtja näitu ja hakkasid pihta menetlustoimingutega. Tunnistaja sõnul Artur Orlov ise tunnistas sündmuskohal, et ületas kiirust, ei esitanud vastulauset, et tema ei ole seda teinud, samuti ei rääkinud kohtade vahetamisest kaasistujaga. Tunnistaja kinnitas, et on veendunud, et kohtusaalis viibiv menetlusalune isik oli roolis kuna teist varianti ei oleks olnud, xxxx salong on väike ja ümber istuda oleks ohtlik. Kaebaja kaitsja küsimuste peale täpsustas tunnistaja kus kohas asus politseisõiduk kiiruse mõõtmise hetkel. Tunnistaja sõnade kohaselt oli politseisõiduk kiiruse mõõtmise hetkel paigal, Toompuiestee 33a ja 33 maja vahel, auto seisis ninaga Shnelli tiigi poole ning vasakult poolt, Balti jaama poolt lähenes kiirust ületanud sõiduk xxxx, mis pööras enne politseiautoni jõudmist ära Toompuiestee 35 maja hoovi. Tunnistaja sõnade kohaselt nägi ta selgelt kus xxxx on, selle sõitmist ning kui xxxx keeras maja nurga taha siis oli hetk, kui nad sõidukit ei näinud, tunnistaja ütluste kohaselt 2-3 sekundit. Kui politseisõiduk neile järele jõudis keerata, hakkas ta taas xxxx-d nägema. Tunnistaja A P ütluste kohaselt teostas ta koos S K’iga liiklusjärelvalvet 16.05.2020 Tallinnas, Toompuiesteel. Tunnistaja sõnade kohaselt mõõtis ta kiirust Ultra Lyte´ga Balti jaama poolt lähenevatel sõidukitel. Politseisõiduk, millest nad kiirust mõõtsid oli pargitud Toompuiestee 33 ja 33a vahele, seal on väike parkla ja sissesõit, sissesõidu paremal küljel. Tunnistaja märkas mingil kellajal, täpsemalt nimetamata, õhtusel ajal, et Balti jaama poolt läheneb xxxx, mis on hästi ära tuntav, kuna selliseid sõidukeid liigub Eestis vähe. Lisaks tunnistaja sõnade kohaselt on sõidukil sinised jooned, mis viitab, et sõiduk on just i8 ja tunnistaja mõõtis sõiduki kiiruse mis ületas LS § 227 lg 2 piiri. Tunnistaja sõnade kohaselt võttis mõõdetav sõiduk hoo maha ja keeras Toompuiestee 35, Eesti Raudtee hoone taha. Tunnistaja reageeris koheselt ning sõitis kiirust ületanud sõidukile järele. Tunnistaja mäletab, et parklast vastu sõitis valget värvi sõiduk, takso vist kes andis tunnistajale ilusasti teed. 4 Tunnistaja sõnade kohaselt kui nad järele jõudsid sellele sõidukile, oli kiirust ületanud sõiduk selleks hetkeks juba parkinud, tiibuks oli lahti ja juhiks olnud härra oli väljunud juhi kohalt ja kõndis auto esinurka. Tunnistaja ütluste kohaselt kui nad jõudsid oma autoga täpselt sinna taha, läks tunnistaja juhiga rääkima, selgus, et juhiks on hr Orlov. Tunnistaja tutvustas Orlovile kiirusemõõtja näitu, isik kohapeal ei vaielnud midagi, palus kergemat karistust, tahtis hoiatust saada. Tunnistaja kontrollis isiku tausta, millest nähtus, et isikul oli sarnane rikkumine all. Tunnistaja sõnade kohaselt otsustasid nad, et hoiatusega ei saa piirduda, tegemist on teise lõigu kiirusega ning koostasid üldmenetluse protokolli. Tunnistaja täpsustab, et xxxx juhi kõrvalistmel oli ka mingi isik, kes ka mingi hetk väljus sõidukist siis kui nemad olid juba ammu politseiauto juures. Tunnistaja ei mäleta kas ta andis talle korralduse tagasi autosse minna kuid igal juhul läks mees mingi hetk tagasi autosse. Kõrvalistuja andmeid tunnistaja kirja ei pannud. Tunnistaja selgitas, et sündmuskohal Orlov soovis hoiatust ja ei olnud juttu, et oleks olnud mingit kohtade vahetust. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas tunnistaja, et ta mõõtis kiirust kiirusemõõte seadmega Ultra Lyte, mis on selline laser mõõteseade, sellega saab mõõta korraga ühte sõidukit, millele osutab punane täpp. Tunnistaja oletas, et mõõdetav sõiduk võis seal foori tagant Balti jaamas kiirendada ja tuli sealt üksinda. Tunnistaja ei mäleta teisi sõidukeid seal koha peal. Tunnistaja mäletab, et mõõtis selle sõiduki kiirust ja ta keeras paremale ja kui sai selgeks, et isik püüab varjata oma tegu oli vaja minna. Tunnistaja sõnade kohaselt reageerisid nad kiiresti ja silmkontakti saavutasid nad siis kui nemad politseiautoga keerasid maja tagumisse parklasse ning sel hetkel oli sõiduki xxxx juhipoolne külg tiivauks lahti ja isik oli sõidukist väljas ja kõndis auto esi vasakusse nurka ja tuli siis tagasi kohe juhi ukse juurde. Tunnistaja sõnade kohaselt juht tunnistas oma süüd, olukord oli rahulik, juht palus kergemat karistust - hoiatust ja ütles, et liiga võimsa autoga tegemist, et see on renditud ja kasutab seda ajutiselt. Tunnistaja oli veendunud, et õige isik sai karistatud. Kaebaja kaitsja küsimusele mitu sekundit nad sõidukit ei näinud või mitu meetrit oli vahemaa tunnistaja vastata ei teadnud kuna ei mäleta täpselt seda. Tunnistaja selgitas kohtule, et xxxx näol on tegemist on väga madala sportautoga, kus isteasend on võrdlemisi lamav ja kõrge kesk konsool, millest üle ronida üpris võimatu. Tunnistaja hinnangul autos seesmiselt ei ole võimelik kohti vahetada sellise väikese aja jooksul. Auto väliselt, nüüd tuleb ajaline piirang, sellise aja jooksu, ei oleks võimalik. Tunnistaja hinnangul olnuks kohtade vahetus võimalik ainult väljast kaudu ümber auto jooksmise näol. Tunnistaja soovis lisada, et kui talle tuli see kohtukutse, siis ta läks sündmuskohale vaatama, meelde tuletama ja avastas, et antud majal on olemas videosalvestus. Tunnistaja palus patrullil kohapeale minna sinna turvalauda ja küsida need videosalvestused ja need on kättesaadavad. Tunnistaja on ise neid näinud ja tuvastas videosalvestusest, et seal on kuni 5 sekundiline ajavahe, kus sõiduk xxxx peatub ja millal patrull tema taga seisab. Juhi kohalt väljub sama härrasmees, kõrvalistmel istub üks mees, hoiab käsi paigal, natukene liigutab nendega. Aga mingit kohtade vahetust tunnistaja videol ei tuvastanud. Kohtu hinnangul saab tunnistajate S K’i ja A P ütlused lugeda usaldusväärseks. Tunnistajate ütlused kattuvad, vastuolusid ei esine. Kohus loeb tuvastatuks, et asukoht, kus ametnikud liiklusjärelevalvet teostasid on Tallinnas, Toompuiestee 33a ja 33 maja vahel. A P ütlustest nähtub, et politseivärvides alarmsõiduk oli pargitud sissesõidu paremale küljele. Vaidlust ei ole asjaolus, et lähenev sõiduki xxxx juht ületas lubatud sõidukiirust, mistõttu otsustasid ametnikud rikkumisele reageerida ning sõiduki peatada. Tunnistajate ütlused kattuvad läbinisti ka selles osas, et hetk mil kiirust ületanud sõiduk kadus vaateväljast oli kaduvväike, S Ki sõnul 2-3 sekundit ja A P sõnul peale videofailide vaatamist 5 sekundit. Samuti kattuvad ütlused selles osas, et ajal kui politseisõiduk jõudis parklasse, kuhu xxxx oli jõudnud peatuda, kontrollimise hetkeks oli juhipoolne uks lahti ning sõiduki juhikohal ei viibinud kedagi, sõiduki sees viibis kõrvalistuja kohal meesterahvas ning ei tekkinud kahtlust, et juhiks oli 5 juhikohalt äsja väljunud meesterahvas, tuvastamisel selgus, et tegemist on Artur Orlov’iga. Tunnistaja S Ki, kes istus politseiautos kõrvalistuja kohal, ütluste kohaselt nägi ta ka momenti kuidas xxxx peatus, uks läks lahti ja juhikohalt tuli välja isik kelle nad tuvastasid Artur Orlov’ina. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud olukord, et xxxx juhikohalt väljus just Artur Orlov, mitte keegi teine. Tunnistajate ütlusi sõiduki peatumiste hetkest kinnitab kaebaja kaitsja poolt esitatud politseiametniku rinnakaamera turvasalvestis. Kohus vaatles kaebaja kaitsja poolt esitatud politseiametniku rinnakaamera salvestist, millest nähtub, et 16.05.2020 kella 21:59 ajal väljub politseiametnik alarmsõidukist, mis on peatatud helesinist värvi sõiduki xxxx reg nr xxxx taha, peegeldustest aknaklaasil on näha et alarmsõidukil põlevad punased ja sinised vilkurid. xxxx juhipoolne uks on avatud olekus, sõidukist väljas viibib eeldatav sõiduki juht – meesterahvas, tumedate juustega, seljas tumedat värvi talvejope, mille hõlmad on eest avatud, jope all on näha punast värvi dressipluusi, mille lukk on kinni, meesterahval on jalas tumedat värvi püksid mille külgedel heledad triibud pükste terves ulatuses ning jalanõudeks on heledat värvi vabaajajalatsi laadsed jalatsid. Meesterahvas hoiab käes helesinist topsi ning joob sellest hetkel kui politseiametnik end tutvustama asub. Samal ajal avab xxxx sõiduki ukse kõrvalistuja isik, kes tuleb sõidukist välja. Isikuks on meesterahvas, tal on käes sinist värvi plastpudel, millel kollane kork. Isikul on peas nokkmüts, mis on tumedat värvi tagaosa ning heledat värvi (valget) esiosaga, nokk on punast värvi. Nokkmütsil on peal kirje punase ja valge värviga. Seljas tumedat värvi jakk, mille paremal pool rinnaosal hele kujutis/märk. Kuivõrd videofail sisaldab ka videole salvestatud heli kirjeldab kohus lühidalt ja kokkuvõtvalt mida isikud rääkisid ning mis sündmuskohal toimus. Esmalt selgitas politseiametnik välja mis keeles juhipoolse ukse juures olnud isik räägib. Isik ütleb, et ta räägib vene keeles. Seejärel hakkab politseinik rääkima isikuga vene keeles, politseinik selgitab, et selle sõidukiga ületati kiirust Toompuiesteel. Isik nõustub sellega. Seejärel küsib politseinik dokumenti isikult ja isik ulatab politseinikule EV isikutunnistuse, videolt on tuvastatav, et ID-kaart on Artur Orlov´i nimel. Samal ajal palub politseinik istuda kõrvalistuja kohalt välja tulnud mehel istuda tagasi sõidukisse, mida kõrvalistunud mees ka teeb. Seejärel palub politseinik istud sõidukisse ka Artur Orlov´il, mida viimane ka teeb. Seejärel selgitab politseiametnik ületatud kiiruse suurust Toompuiesteel, selgitab mis on karistused taolise rikkumise eest, video helist nähtuvalt näitab politseinik Artur Orlov´ile kiirusemõõturil olevat näitu, kella 22:00 ajal on tablool näha, et fikseerituks kiirukseks kiirusemõõturil on 79 km/h. Seejärel küsib politseinik Artur Orlov´ilt kas tal on varasemaid rikkumisi, Orlov vastab sellele eitavalt. Videolt nähtub, et teine politseiametnik kontrollib ka isiku joovet indikaatorvahendiga ajal kui politseinik, kelle käes oli isikutunnistus läheb kontrollima isiku varasemaid rikkumisi. Seejärel politseiametnik selgitab Artur Orlov´ile, et tal on kaks kehtivat väärteokaristust ning koostab selle kohta väärteoprotokolli kuivõrd koha peal ei ole võimalik karistuse osas käesoleval juhul otsustada. Isik avaldas soovi rahatrahvi määramiseks, politseiametnik selgitas, mis põhjusel koostatakse väärteoprotokoll. Seejärel tutvustati Artur Orlov´ile tema õigusi ja kohustusi ning koostati väärteoprotokoll. Kohtu hinnangul saab politseiametniku rinnakaamera salvestist lugeda usaldusväärseks tõendiks, mis kinnitab peale sõiduki vahetut peatumist olukorda sündmuskohal, asjaolu, et juhikohalt väljus Artur Orlov ning teine isik istus juhi kõrvalistmel ning asjaolusid, et koha peal olid asjaolud selged – Artur Orlov nõustus kiirusemõõturi tablool nähtud näiduga ning kinnitas seda oma allkirjaga kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Samuti kinnitas Artur Orlov oma allkirjaga, et sai aru õigustest ja kohustustest enne kui talle väärteoprotokolli koostama hakati, protokollist arusaamist ning avaldas kahetust kiiruse ületamise osas. 6 07.12.2020 kohtuistungil vaatles kohus ka turvakaamerate salvestisi. Kaebaja kaitsja esitas kohtule omapoolse analüüsi 7-l lehel kaamerate vaatlusest, mille sisu kohus üksikasjalikult ei pea vajalikuks avada. Lühidalt kokku võttes leidis kaitsja, et turvakaamerate salvestistes on tühjad augud sees - on ajavahemikud kus videosalvestust ei ole. Seega on kaitsja hinnangul videod veidi eksitavad kui vaadata reaalajas. Kaitsja poolse analüüsi kokkuvõtte kohaselt on tunnistaja A P andnud valeütlusi politseisõiduki asukoha ja järele sõitmise aja kohta. Ajavahe xxxx ja politseisõiduki sündmuskohale jõudmise vahe oli 10 sekundit. Ajavahe xxxx seismajäämise ja Artur Orlov´i sõidukist väljumise vahel on minimaalselt 5.999 sekundit. Tegelik aeg xxxx seismajäämisest kuni Artur Orlovi poolt sõidukist väljumiseni (koos kohtade vahetusega) on enne turvakaamera salvestiste saamist tehtud eksperimendi kohaselt 5 sekundit. Seega on kaitsja järeldus, et Artur Orlov´il oli tehniliselt võimalik alates auto seismajäämisest vahetada kohad juhikohal istunud V M´ga ja väljuda autost enne politseinike saabumist, kuna selleks kuluv aeg 5 sekundit on lühem kui videosalvestusel nähtav aeg auto seismajäämisest kuni Artur Orlov´i väljumiseni autost (minimaalselt 5.999 ehk 6 sekundit). Kaamera nr 4 salvestist vaadeldes tuvastas kaebaja kaitsja, et reaalajas on ajavahe väga väike, pole näha ka sekundi murdosa. Kaader haaval näitas kaitsja kohtule salvestist tehes järelduse, et salvestust ei ole 6.203 sekundit. Kaamera nr 12 salvestisest ei ole näha lõppsündmus vaid sõidukite omavaheline distants, kaitsja tuvastas seal ajavahe 7.185 sekundit. Kaamera nr 5 salvestiselt on näha xxxx seismajäämist, kaitsja tuvastas, et selle kaamera ajavahe auk on 7.2 sekundit. See on ajavahemik mis on auto seismajäämisest kuni Orlovi väljumiseni. Teiselt salvestuselt nähtub, et see muutub natukene väiksemaks. Kaamerast nr 14 on sündmus näha teisest suunast, selja tagant. Kaitsja arvutuste kohaselt ei ole salvestust 5,2 sekundit. Kaitsja hinnangul oli tegelik sündmuste ajavahe seismajäämisest kuni selle hetkeni kui Orlov on välja astunud sõidukist 5,999 sekundit. Kui me vaatame salvestuselt, siis jääb mulje nagu toimuks see 0,8 sekundiga. Kaamerast nr 10 kohaselt ei anna see salvestus vastust kui kaua Orlov autost välja tuli, ta on välja tulles liikunud auto esiosa juurde. Kõige väiksem ajavahemik sõiduki seismise aja ja Orlovi väljumise vahel on 6 sekundit – tuvastatud kaamerast nr
  12. Kaamerast nr 14 on kaitsja sõnul ainuke kaamera nurk kus oleks võinud näha, mis selles tumedate klaasidega autos toimus. Kaitsja selgitas, et salvestiselt on näha, et xxxx jääb seisma, kaitsja juhtis tähelepanu, et kõrvalistuja koha peal on näha valget laiku. Peale auto seisma jäämist, see laik hakkab liikuma ning siis kaob see laik ära. Selle ajavahe sees, mis seal oli, seda laiku enam ei ole ja politsei sõiduki lähenemise ajal ilmub alla üks valge laik ja nüüd siia keskele, mis muutub suuremaks, liigub kõrvalistuja akna poole. Mingi liikumine on, mingid esemed peegeldavad seal väljas olevat valgust. Kaitsja ei tuvastanud kaamera salvestiselt, mis seal autos toimub, aga see, et liikumine toimub on stopp kaadrite pealt selgelt näha, valged laigud seal muutuvad. Kohtu hinnangul on kaitsja poolt koostatud analüüs eesmärgiga tõestada, et politseiametnik on andnud valeütlusi koha osas kus nad politseisõidukiga seisid kiirust mõõtes ning järele jõudmise aja osas. Kusjuures kaitsja poolse analüüsi alguses väidab kaitsja, et tunnistaja S. K on andnud valeütlusi seoses sellega, et eksis maja numbriga kiiruse mõõtmise asukoha 7 kirjeldamisel ning analüüsi lõpus asuvas kokkuvõttes järeldab kaitsja, et tunnistaja A P andis valeütluseid politseisõiduki asukoha ja järele sõitmise aja kohta. Seega ei ole kohtul aru saada kumma politseiametniku ütluste osas kaitsja jõudis järeldustele valeütluste andmise osas. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul valeütluste andmiseks nimetada olukorda, kus ametnik, kelle igapäevatöö on liiklusjärelevalve teostamine (s.h kiiruse mõõtmine), eksib kohtuistungil, mis toimub enam kui pool aastat hiljem peale sündmuse toimumist, kaebaja kaitsja poolt võetud kaardil majanumbriga. Mõlemad tunnistajad annavad ühetaolisi ning kattuvaid ütlusi, kirjeldades täpselt kus nad seisid, mida sealt näha on ning asukohta kinnitab ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Valeütluste andmise koosseisu moodustavad siiski teatud kindlad asjaolud, mida kohus ei pea vajalikuks kohtuotsuse koormamiseks nimetada kuivõrd kaebaja kaitsja peaks ka ise neid asjaolusid teadma. Kohus kaitsja väidetega ei nõustu kuivõrd teo objektiivsete asjaolude väljaselgitamisel ei oma kaitsja poolt koostatud analüüs sisuliselt suurt tõenduslikku tähendust kuivõrd vaidlust ei ole olnud kordagi asjaolu üle, et suurimat lubatud sõidukiirust ületati, seega ei oma tähtsust kus kohas täpselt politseiametnikud oma sõidukiga seisid ja kiirust mõõtsid. Vaidlus seisneb käesoleval juhul asjaolus, kes oli kiirust ületanud sõidukit juhtides juhiks ehk kes on tegelik teo toimepanija. Tõepoolest, ka kohus neid turvakaamerate videosalvestisi vaadates tuvastas, et reaalajas ja videosalvestiste vahel on mõningased ajavahed – aga mitte midagi märkimisväärset, nimelt mõned sekundid on salvestis tõepoolest vahele jätnud ja sellele leiti kohtuistungitel ka loogiline seletus – järelikult ei toimunud see hetk liikumist. Kohus peatub kaamera nr 10 kaitsja poolsel analüüsil, seda seepärast, et kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et see on ainuke kaamera nurk kus oleks võinud näha, mis selles tumedate klaasidega autos toimus. Nimelt kirjeldab kaitsja nii analüüsis kui ka kohtuistungil, et auto esiklaasist ei ole võimalik sisse näha, kuid kogu salvestuse aja liiguvad kõrvalistuja kohal heledad laigud, mis tähendab, et seal toimub liikumine. Kohus tsiteerib 07.12.2020 toimunud kohtuistungi protokollis (lk 2) kaebaja kaitsja poolt kirjeldust kaameras nr 10 videosalvestise kohta: „Auto jääb seisma, ma juhin tähelepanu, et siin on valge laik näha, kõrvalistuja koha peal. Peale auto seisma jäämist, see laik hakkab liikuma, nüüd on see laik ära kadunud. Selle ajavahe sees, mis seal oli, seda laiku enam ei ole ja politsei sõiduki lähenemise ajal ilmub alla üks valge laik ja nüüd siia keskele, mis muutub suuremaks, liigub kõrvalistuja akna poole.“ Kohus täpsustab, et siinkohal tekib vastuolu kuivõrd see hele/valge laik, mida kaebaja kaitsja kirjeldab on kohus tuvastanud kui kõrval istunud isiku peas olnud valge esiosaga nokkmütsi ning sellele järeldusele aitas samuti kaitsja ise jõuda kuivõrd kaitsja poolt esitatud politseiametniku rinnakaamera salvestuselt (mida kohus ka eelnevalt analüüsis) on selgelt näha, et autos kõrvalistunud isiku peas on tumeda tagaosa ja heleda esiosaga nokkmüts. Seega on 10nda kaamera videosalvestusega kaudselt tuvastatav, et kõrvalistuja kohal viibis kogu aeg üks ja seesama isik - Artur Orlovi tädipoeg V M, kellel oli peas nokk-müts, mis on tumedat värvi tagaosa ning heledat värvi (valget) esiosaga, nokk on punast värvi. Nokkmütsil on peal kirje punase ja valge värviga (vt politseiametniku rinnakaamera salvestuse kirjeldust). Kaebaja ja tema kaitsja on kohtule esitanud versiooni, et tegelikkuses juhtis sõidukit teine inimene kuid oma versiooni kinnitamiseks pole esitanud mitte ühtegi objektiivset tõendit mida kohus saaks usaldusväärseks pidada. Kohus selgitas nii kaebajale kui ka tema kaitsjale kohtuistungil, et oma väidete õigsuse kinnitamiseks peavad nad ise esitama tõendid või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Siinkohal peab kohus silmas väidetava tegeliku juhi V M kohtusse toimetamist ütluste andmiseks. Nimetatud isik oli lahkesti nõus osalema eksperimendis, mille kohus otsuse tegemise hetkeks hindas ebausaldusväärseks. Samuti saatis V M e-kirja, kus ta sisuliselt teatab, et loobub ütluste andmisest pidades Artur Orlov’i oma lähedaseks isikuks. Loobumise põhjuseks nimetas 8 noormees asjaolu kuivõrd talle on selgitatud, et ütluste andmine kindlasti kahjustab tema ja Artur Orlovi õiguseid, kuna nad olid kahekesi autos ja üks neist pani toime kiiruseületamise, viidates EV põhiseadusele. Seega tunnistaja sisuliselt keeldub oma poolt saadetud e-kirjaga ütluste andmisest kuid ei tule ka selle väite kinnitamiseks kohtusse. Kohtusse saadetud e-kirja näol ei saa kohus olla üldse veendunud, et see on tulnud V M poolt kuivõrd see pole digiallkirjatatud. Eriti absurdseks peab kohus asjaolu, et kaebaja ja tema kaitsja esitavad väite, mida ei suuda kuidagi põhjendada ega tõendada ning leiavad, et kohtul on kohustus hakata nüüd seda väidet iga hinna eest kontrollima ja tagama, et nende tunnistaja tuleks kohtusse ütlusi andma kuivõrd nad ise ei suuda tagada V M osavõttu kohtuistungist. Kohus leiab, et pelgalt versiooni esitamisega, nime mainimisega, kes tegelikult oli roolis kuid kes keeldub kohtusse tulemast ei ole kohtu kui menetleja jaoks reaalse võimaluse loomine kaebaja ja tema kaitsja väidete kontrollimiseks, millele kaebaja kaitsja viitab. Kaebaja ega tema kaitsja ei ole taotlenud kohtult V M kohtusse kutsumist ja ülekuulamist. Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tekkinud olukord kus süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlused tuleks tõlgendada kaebaja isiku kasuks ning kohtu eeltoodut argumentatsiooni kinnitavad Riigikohtu lahendid 3-1-1-85-07, 3-1-1-112-99, 3-1-1-104-
  13. Lisaks eeltoodud kohtu poolt kokkuvõtlikule analüüsile palus kaitsja kohtul tõendina vastu võtta kaebaja poolt tehtud eksperiment, mis on videole salvestatud. Salvestus oli laetud üles üks päev enne 15.11.20 toimuvat kohtuistungit YouTube´i. Kohtuväline menetleja ei vaielnud sellele vastu ning kohtu nõusolekul avaldas kaebaja kaitsja kohtusaalis videosalvestise läbiviidud eksperimendist kuidas kaebaja isik ja tema kõrval istunud isik vahetavad samas sõidukis kohad. Kaebaja poolse eksperimenti kirjeldas kaebaja kaitsja järgmiselt: Auto jäi seisma 7 sekundit salvestuse algusest kuni selle hetkeni kui Orlov astub autost välja on 12 sekundit. Ehk siis ajavahemik auto seisma jäämise kuni Orlovi välja astumiseni on 5 sekundit. Vastab sellele samale ajale, mida turvakaamera salvestuselt näha, kus lühim aeg auto seisma jäämise ja autost väljumise vahel oli 6 sekundit. Salongivalgus on põlema pandud selleks, et oleks saanud läbi esiklaasi sisse filmida. Kaitsja lükkas ümber eksperimendiga politseiniku, kes ei ole kunagi seal autos sees istunud, väite, et selles autos ei saa sees kohti vahetada, aga tegelikult on see võimalik. Kohus vaatles kaebaja kaitsja poolt esitatud videosalvestist eksperimendi kohta. Salvestiselt nähtub, et eksperiment on läbi viidud samal kellajal, sama sõidukiga ja samade inimestega. Nähtuvalt videost, sõiduk xxxx reg nr xxxx sõidab parklasse, peatumise hetkel avab juhiistmel istunud isik koheselt ukse ja hakkab samal ajal liikuma kõrvalistuja kohale. Videos olevad isikud vahetavad üksteisega kohad ca 5 sekundiga. Video lähemal vaatlusel tuvastas kohus, et sõiduk peatub 7-ndal sekundil ning sõiduki uks avaneb juba 6ndal sekundil – ehk juht hakkas sõiduki ust avama juba enne peatumist sõidu ajal. Kohti hakkavad autos viibivad isikud vahetama 7-ndal sekundil nii, et juhi pool istuv isik läheb sõiduki keskkonsoolist tagumisse otsa, seejärel 9-ndal sekundil alustab liikumist kõrvalistuja isik, kes istub juhikohale 10-ndal sekundil. Videolt nähtub, et juhi kohalt liikuma hakanud isik läheb hetkeks tahaistme vahetusse lähedusse ja hakkab seejärel ronima juhi kõrval asuvale esiistmele peale seda kui kõrvalistuja on juhi kohale roninud, 12-ndal sekundil esialgset juhti veel kõrvaistuja kohal ei ole, seejärel keerab kaamera pilt rohkem selle isiku suunas, kes väljub sõidukist ehk endise kõrvalistuja isiku suunas. Seega vahetasid juhid kohad selles videos vähemalt 5 sekundit ja lõpu aeg on tegelikkuses tuvastamata kuivõrd kaamera pilt keeras ära ja ei ole võimalik tuvastada selles videos tegelikku lõplikku kohtade vahetumise aega vaid saab tõdeda, et juhtide vahetus võttis aega vähemalt 5 sekundit. Lisaks täpsustab kohus, et torkab 9 silma asjaolu, et sõidukit juhtinud isikul ei ole eksperimendis peal nõuetekohast turvavööd, mida kohus eeldab, et sündmuse toimumise ajal siiski kasutati kuivõrd ka kaebaja isik seda kohtuistungil väitis. Loogiline on, et ka turvavöö avamiseks kuluks juhil mingisugune aeg. Samuti ei ole võimalikul väidetaval juhil peas nokkmütsi, mille nokk võinuks vahetamisel juhtide kohavahetusel ette jääda ning ei ole näha ka üsna kõrget papptopsi ega plastpudelit, mis 16.05.2020 isikutel käes olid kui juba sõiduk oli seisma jäänud. Neid topse eeldatavasti koos seal sees olnud vedelikuga pidid noormehed kusagil autos hoidma ajal kui nad sõitsid ja kohti vahetasid. Samuti peab kohus vajalikuks mainida, et eksperimendis on Artur Orlovi seljas olnud jope lukk eest täiesti kinni, see tähendab, et üleriided olid kehasse paremini fikseeritud kui 16.05.2020, mil Artur Orlovi jope hõlmad olid lahti ning eluliselt usutav ja loogiline on eeldada, et ka jope hõlmad võisid ülikiiret väidetavat kohtade vahetust segada või ajaliselt pikemaks muuta. Lisaks peab kohus tõdema asjaolu, et eksperimendi ajal on tuvastatav sõiduki mõningane kohapealne liikumine, õõtsumine, mida linnakaamerate salvestistelt näha ei ole. Isegi kui jaatada, et linnakaamera salvestis on mõnevõrra kehvema kvaliteediga on kaebaja kaitsja ise kinnitanud, et tegemist on liikumisanduritele reageerivate kaameratega. Loomulikult olenevalt sellest kui tundlikuks kaamerad 16.05.2020 liikumise osas seadistatud olid ei ole võimalik tuvastada kas 16.05.2020 sõiduk liikus või õõtsus kui seal kohti vahetati või mitte. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja järeldus, et järelikult liikumist ei toimunud ja sellega nõustus ka kaebaja kaitsja, asjakohane ja seega tekkisidki videosalvestusse ajavahe reaalajaga võrreldes. Küll aga tuleb nentida, et videos, millele on salvestatud eksperiment on selgelt näha sõiduki kohapealset liikumist, mis on loogiline kui kaks täiskasvanud meesterahvast madalas sportautos sekunditega kohti püüavad vahetada. Seega on kohtul alust järeldada, et eksperimendi näol on tegemist olukorraga, kus esiteks on isikud harjutanud oma kohtade vahetust s.h planeerinud seda ette ning teiseks sündmuse tehiolud ei ole olnud üks-ühele samad vaid eksperimendi koostamise ajal on olustik olnud soodsam kaebaja isiku jaoks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus kaitsja poolt esitatud kohtade vahetamise eksperimenti usaldusväärseks tõendiks. Kaebuse esitaja Artur Orlov andis kohtus ütlusi, et 16.05.2020 oli tema isa auto roolis tädipoeg V, kes kiirendas, nad nägid politseinikke, keerasid ära sinna parklasse ja Artur Orlov ütles Vile, et kui see tuleb välja, siis isa karistab kõvasti, viidates, et Artur Orlov’il on karm isa. Siis otsustasid nad hüpata ümber, vahetada kohad. Kaebaja sõnade kohaselt on eksperimendis nähtu esitatud kordades aeglasemalt, kui see tegelikult juhtus, põhjendades, et nad olid närvis ja tegid seda väga kiiresti. Artur Orlovi sõnade kohaselt ei saa ta aru kuidas politsei sai kaugelt näha mis seal autos toimus ja ka auto kõikumisest ei saanud Artur Orlov aru. Lisaks selgitas Artur Orlov, et tegemist on tema esimese kohtus viibimisega ja ki ta lubadeta sõidu eest vahele võeti siis ei olnud see tahtlik tegu. Kohtu küsimustele vastas Artur Orlov, et V Ml on juhtimisõigus olemas, ei ole esmased juhiload ja varasemaid rikkumisi ka ei tohiks olla. Samuti kui isa sai teada olevat Artur Orlov isale selgitanud, et tal on vaja juristi abi kuna teda ei usuta, siis esitas ta ka vastulause. Kohtade vahetuse kohta selgitas Artur Orlov kohtuvälisele menetlejale, et idee kohad vahetada tekkis enne politseid, parklasse ära keeramise hetkel ning seda seepärast et kaebaja teab milline on tema isa ja ta taipas, et on halvasti kui ta sellest teada saab. Lisaks selgitas kaebaja, et ta oleks pidanud isa käest küsima kiirmenetluse jaoks rahalisi vahendeid ja kaebaja arvas, et auto numbri kaudu edastatakse omanikule, et juhiks ei olnud auto omanik. Kaebaja ei pea end õigusteadlikuks inimeseks mistõttu ei teadnud ta kuidas seda menetlejate poolt käsitletakse. Otsus autos kohad vahetada tuli spontaanselt, selgitades juurde, et ta on ise olnud autos, kus inimesed on teinud seda tagaistmel ja siis tuli mõte pähe. Ja sugulane oli kohe nõus. Ütluste kohaselt nad arutasid kiirelt, kaebaja oli selgitanud talle. Ütluste kohaselt selgitas ta mõne sekundi vältel, sugulane ei küsinud palju. Lisaks täpsustas kaebaja oma ütlustes, et see oli esimene kord kui ta kohti 10 vahetas, et ei olnud seda harjutanud. Kaebaja sõnade kohaselt toimus tegelik kohtade vahetus oluliselt kiirmini kui eksperimendi käigus öeldes, et ta saab kohti vahetada ka kolme sekundiga, kui vaja, aga ta ei näe selles mõtet. Kohtu küsimusele vastas kaebaja, et turvavööd olid autos kinnitatud, nad võtsid need lahti siis kui hakkasid peatuma. Ja ka eksperimendis võtsid kohe lahti kui peatuma hakkasid, sekundi tühik, enne kui peatusid lõplikult. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas kaebaja, et kohvitopsid olid alles öeldes, et autos on üks sügav auk olemas kohvitopsi jaoks ja ta ei riivanud seda kui kohti vahetasid. Eksperimendi ajal ei olnud topsid autos. Kaebaja selgitab, et eksperimendis olid sarnased riided, sama jope, aga mustad püksid. Eksperimenti tegid kaebaja, V ja kaebaja tüdruksõber, kes filmis. Kaebaja sõnade kohaselt ei ole sugulane peale seda kordagi seda autot juhtinud, v.a eksperimendis, mis on teostatud ka isa teadmata. Kohtu hinnangul on Artur Orlovi ütlused vastuolulised. Esiteks selgitas politseiametnik mis põhjusel tuli koostada väärteoprotokoll, sellega Artur Orlov nõustus. Samuti nõustus ta faktiga, et ületas lubatud sõidukiirust, see on kaebaja kaitsja poolt esitatud videosalvestise helifailist selgelt kuulda. Vastuväited Artur Orlov’i poolt olid vaid kehtivate karistuste osas, ta väitis politseinikule, et tal ei ole ühtegi kehtivat karistust, mis osutus kontrollimisel ebaõigeks väiteks kuivõrd politseiametnik tuvastas, et samalaadse rikkumise eest on varasemalt juhtimisõigus ära võetud ning peale seda oli kehtiv ka juhtimisõigusteta juhtimise eest määratud karistus. Seega püüdis Artur Orlov politseiametnikku eksitusse ajada kehtivate karistuste puudumisega kuid ei maininud poole sõnagagi, et tegelikkuses juhtis sõidukit teine isik. Artur Orlov’ile koostati samal õhtul väärteoprotokoll, kus ta tutvus oma õiguste ja kohustustega, kinnitas oma allkirja ja kuupäevaga, et on protokolli sisuga tutvunud ja see on talle arusaadav lisades veel selgitusse, et ei arvestanud auto võimsusega. Kahetsen. Artur Orlov soovis ka otsust saada e-posti teel. Kuivõrd Artur Orlovi selgitust väärteoprotokolli blanketil olevas ütluste lahtris ei saa pidada väga sisutihedaks, leiab kohus, et praegusel juhul saab väärteoprotokollis ütluste lahtris Artur Orlovi poolt kirjutatut pidada tema kohtueelses menetluses antud ütlusteks, mida kohus kasutab kohtus räägitu usaldusväärsuse hindamiseks. Kohtul ei ole kahtlust, et väärteoprotokolli koostamise ajal sai Artur Orlov väga hästi aru, mida talle ette heidetakse ning mis tagajärjed sellel võivad olla. Versiooni, et tema tegelikult ei olnud roolis ja pole seega kiiruse ületamist toime pannud, esitas noormees politseile koostatud vastulauses 15-ndal päeval (s.o 31.05.2020) peale protokolli koostamist ning palus vastutusele võtta oma tädipoeg V M. Vastulauses kahetses Artur Orlov, et politseiametnikud eksitusse viis ja avaldas kahetsust toimunud kohtade vahetuse tõttu tekkinud segaduse eest. Kohtu hinnangul ei ole taoline käitumine, vaatamata hirmule isa poolsele karistusele eluliselt usutav. Kaebaja isik oli teo toimepanemise ajal 20 aastane, varasemalt liiklusrikkumiste eest karistatud isik, kes pidi olema ka lähiajal läbinud järelkoolituse, mille eesmärk on esmast juhiluba omava juhi seaduskuuleka liikluskäitumise kujundamine läbi nõustamise protsessi kaasliiklejaid arvestava ja ohutu liikluskäitumise taastamiseks. Seega isegi kui pidada usutavaks täiskasvanueas sellist hirmu (mida kaebaja isik pole kuidagi ka põhjendanud) oma isa suhtes, on esitatud versioon ütlustes tervikuna ebausaldusväärne. Kohtu järeldust kinnitab ka kaebaja poolne vastuoluline väide eksperimendi kohta, et tegelikult toimus kohtade vahetus 16.05.2020 veel kiiremini kui kohtule esitatud videos, mida oli harjutatud ja ette planeeritud kuid kaebaja ei näinud mõtet kohtule tõestada, et ta suudab kohti vahetada veel kiirmini kui videos. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, Artur Orlov’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kiiruse ületamise objektiivsed asjaolud on täidetud ning kohtule esitatud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et teo toimepanijaks on olnud Artur Orlov. 11 Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Artur Orlov pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Artur Orlov teadis, et ta viibib Tallinna kesklinna piirkonnas, s.t asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on LS § 15 lg 1 p 2 tulenevalt 50 km/h. Seega pidi Artur Orlov võimalikuks pidama enda poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist ja möönis seda lisaks asjaolule, et kiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses asulasisesel teel on isikule koheselt tajutav. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et Artur Orlov’i poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteotoimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus LS § 227 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja Artur Orlov’ile määranud karistuseks LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 26 km/h. LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21–40 km/h, seega menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus on keskmise lähedal. Samuti arvestab kohus seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, õhtusel ajal – Tallinna kesklinnas. Kuigi liiklus- ja ilmaolud olid üldiselt head, tuleb arvesse võtta, et Tallinna kesklinnas on ülekäigurajad, millel liiguvad jalakäijad, samuti liigub seal teisi sõidukeid – nii tunnistajate ütluste kui ka Artur Orlovi enda ütluste kohaselt ei olnud ta sõidukis üksi, vaid kaaslasega, ohustades seega rikkumisega vahetult ka teist isikut. Rikkumine on toime pandud laupäeva õhtul, sel ajal liigub selles piirkonnas palju jalakäijaid. Liikudes asulasisesel teel, hämaras kiirusega peaaegu 80 km/h ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede asjaolule, et kiiruse ületamised on Eesti ühiskonnas äärmiselt laialtlevinud väärteod, mis viimasel ajal on kaasa toonud ka ohvriterohkeid liiklusõnnetusi ning sellist käitumist ei saa kohus tolereerida. Samuti võtab kohus arvesse, et tegemist on esmast juhiluba omava isikuga ehk liiklejaga, kelle kogemused sõiduki juhtimisel on piiratud ning kes peaks olema liiklusreeglite järgimisel eriti tähelepanelik. Kokkuvõttes hindab kohus menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul keskmises suuruses olevaks. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuse (mille peale kaebus koostatud) tegemise hetkel oli Artur Orlov´il kaks kehtivat väärteokaristust, vastavasisuline karistusregistri 04.06.2020 12 tehtud väljavõte on muude kirjalise tõenditega esitatud kohtule. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud karistusregistri väljavõttele on Artur Orlov´i karistatud 26.06.2019 jõustunud otsusega LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja 22.08.2019 jõustunud otsuse järgi on Artur Orlovi karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 euroga. Kohtuväline menetleja selgitas kohtus, et otsuse tegemise ajal sai arvestatud muuhulgas kehtivate karistustega ja sellest tulenevalt sai ka tehtud selline otsus, nagu praegusel juhul vaidluse all on. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel süü suurust kirjeldanud seega ei saa kohus kohtuvälise menetleja otsustusele hinnangut anda. Mis puutub vastulause esitamisse märgib kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendanud, miks ta vastulauset otsuses ei arvestanud ning kohtu hinnangul on see piisav. Vastulauses esitas Artur Orlov versiooni, mille sisu on kohus käesoleva kohtuotsuse 11-ndal lehel analüüsinud ning kohtuväline menetleja on otsuses sõnaselgelt põhjendanud, et otsuse tegija ei arvestanud vastulauses esitatut kuna see on teadlikult esitatud ajendist eksitada kohtuvälist menetlejat vabanemaks seadusega ettenähtud karistusest. Kohus möönab, et tõepoolest võinuks kohtuväline menetleja kutsuda välja V M ütluste andmiseks kuid täpsemaid andmeid ega kontakte isiku kohta Artur Orlov ei esitanud, vastulause sisu on kohtu hinnangul eluliselt mitteusutav ja arvestades kohtumenetluses tekkinud olukorda saada kaebaja poolt esitatud tunnistaja kohtusse, olnuks tõenäoliselt kontakti saamine venitanud kohtuvälise menetleja otsuse tegemist ning kohtu hinnangul ei ole välistatud, et see on olnud kaebaja isiku omaette eesmärk kui arvestada millise kaitsetaktika on kaebaja isik ja tema kaitsja valinud. Tõepoolest käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel ei ole Artur Orlov´il enam karistusregistris ühtegi kehtivat väärteokaristust ning seda tõendab Artur Orlov´i kaitsja poolt esitatud karistusregistri väljavõte seisuga 19.10.2020 ning kohus otsustuse tegemisel sellest ka lähtub. Kohus nõustub kohtutuvälise menetleja hinnanguga, et läbivalt kogu kohtumenetluse aja on Artur Orlov ja tema kaitsja väitnud, et Artur Orlov ei olnud teo toimepanija kuid vaatamata sellele asjaolule pakkus kaebaja kaitsja välja kompromissettepaneku koostada Artur Orlov’ile kergem karistus, s.o rahatrahv, mille maksab ära õige teo toimepanija (vt 16.11.2020 kohtuistungi protokoll). Kohus peab kaitsja sellekohast kompromissettepanekut absurdseks kuivõrd see läheb igakülgselt vastuollu kehtiva karistusõiguse ning praktikaga. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole isikul töökohta, kaebaja rääkis kohtuistungil kuidas ta pidanuks rahatrahvi tasumiseks paluma oma isalt rahalisi vahendeid (vt 07.12.2020 kohtuistungi protokoll, lk 6). Arvestades süü suurust ei pea kohus otstarbekaks määrata rahatrahvi isikule, kellel puuduvad majanduslikud võimalused selle tasumiseks. Kohtu hinnangul on Artur Orlov täiskasvanud isik, kes vastutab oma tegude eest ise. Kui temale määratava rahatrahvi tasuks keegi teine ei mõjuta see kohtu hinnangul noort inimest piisavalt selliselt, et isik oma edaspidises käitumises korrektuure teeks. Seega kaebaja kaitsja hinnang, et juhtimisõiguse äravõtmise karistamise mõte ja mõju kadunud ja määrata tuleks rahatrahv ei ole põhjendatud ja kohtu hinnangul välistab karistusena rahatrahvi kohaldamise nii eripreventsioon kui ka rahatrahvi täitmise võimatus. Lisaks arvestades süüteo asjaolusid, olukorda, et isik tegi omalt poolt kõik sugulase süüstamiseks nägemata enese süüd ning soovi mitte võtta tehtud teo eest vastutust annab kohtule alust arvata, et Artur Orlov ei ole aru saanud enda teo keelatusest ning eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on mõistlik ta liiklusest teatud ajaks eemaldada. Kohus peab muidugi positiivseks kaebaja kaitsja väidet, et kaebaja pole nüüd vahepealsel ajal s.o 7 kuu jooksul ühtegi rikkumist toime pannud kuid vaatamata sellele asjaolule hindab kohus asjaolusid kogumina ning Artur Orlov’i iseloomustavaks asjaoluks on tõsiasi, et isikul on esmased juhiload ning ta ei ole liikluses 13 sõidukijuhina kuigi kaua liigelnud. Karistusmäära üle otsustamisel tuleb eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvesse võtta ka üldpreventiivseid aspekte. Eeskätt on kohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik riigil rõhutada, et kaebaja poolt toime pandud tegu soodustab liiklussüütegude laialdast levikut ning kahjustab ümbritsevate isikute õiguskindlust. Kohtu hinnangul on üldtuntud teada asjaolu, et esmase juhiloa omajad peavad juhtimisõiguse taastamiseks läbima ka järelkoolituse ning kohtu hinnangul on see parimaid võimalusi eripreventiivselt suunata noored ja algajad juhid nagu Artur Orlov käesoleval juhul õiguskuulekalt liiklusreegleid järgima kujundamaks nende liikluskäitumist seaduskuulekamaks, arvestavaks ja ohutuks liikluskäitumiseks. Käesoleval juhul võimaldab LS § 227 lg 2 isikult põhikaristusena ära võtta sõiduki juhtimisõiguse kuni kuue kuuni. Arvestades Artur Orlov’i süü suurust, lähtudes nii eri- kui ka üldpreventiivsetest võimalustest karistust korrigeerida, on peab kohus põhjendatuks põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist keskmises sanktsiooni ulatuses s.o 3 kuuks. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Kaebaja isik väärtegusid toime pannes pidi teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis kaaluvad üle kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Artur Orlov’ile etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalsne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega lõpetada väärteomenetlus märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning see on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõudeid siis on tegemist väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ja süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et käesoleva väärteootsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime liiklusrikkumise, mis on laialt levinud ning mistõttu juhtub Eestis väga palju kannatanutega liiklusõnnetusi. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja kaitsja on esitanud menetluskulude arvestuse kogusummas 1815 eurot, mille kohus jätab rahuldamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 1; § 133-
  14. 14 Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.