← Eesti

2-19-17406/8

Obsah (11)§ 423§ 150§ 64§ 424§ 426§ 386§ 174§ 168§ 162§ 178§ 661

2-19-17406 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17406 Tsiviilasi O

§ 423lg 1 p 1.

Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nende poolt kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda, välja arvatud ulatuses, milles hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv kuulub hagejale tagastamisele ning et pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastada pool Hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 212,50 eurot. Pooled on lähtudes

§ 64

lg 2 kokku leppinud, et vähendavad käesolevas asjas tehtava Harju Maakohtu menetlust lõpetava kohtumääruse vaidlustamise tähtaega, mistõttu lõplikuks vaidlustamise tähtajaks on kaks

(2)päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Lisaks paluvad pooled tühistada Harju Maakohtu
  1. novembri
  2. a. hagi tagamise määrus ja selle alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohtumääruse põhjendused
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. 6. Käesoleval juhul ei soovi hageja enam hagi menetlemist ning on esitanud kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Ühtlasi on pooled avaldanud, et on ära langenud peatamise aluseks olev asjaolu, kuivõrd pooled on tsiviilasjas 2-19-12495 sõlminud kompromissi. Eeltoodust tulenevalt uuendab kohus tsiviilasja nr 2-19-17406 menetluse. 7.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 esimese lause kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. 8. Kuna hageja on esitanud kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, siis jätab kohus hagi

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. 2

(3)2-19-17406 9. Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 10.

§ 386

lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus

§ 386lg 4 alusel 08.11.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.

Kohus märgib, et hagi tagamise abinõu tühistamine jõustub käesoleva kohtumääruse jõustumisel ning huvitatud isikul tuleb pöörduda hagi tagamise tühistamiseks kohtutäituri poole. 11. Hageja on taotlenud tagastada talle

§ 150

lg 2 p 1 alusel pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 212,50 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt viidatud säte käsitleb olukorda, kui hageja loobub hagist. Käesoleval juhul on hageja võtnud hagi tagasi, mille tulemusel jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 150

lg 1 p 3 ütleb, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Kuivõrd hageja on võtnud hagi tagasi, siis ei kuulu riigilõiv tulenevalt

§ 150

lg 1 p-st 3 tagastamisele.

§ 150

lg 8 kohaselt võib riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. 12.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Pooled on avaldanud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda ning pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled on sellise kinnituse andnud, siis on mõistlik jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

13.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 14.

§ 661

lg 4 ütleb, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lähtudes

§ 64

lg 2 kokku leppinud, et vähendavad käesolevas asjas tehtava Harju Maakohtu menetlust lõpetava kohtumääruse vaidlustamise tähtaega, mistõttu lõplikuks vaidlustamise tähtajaks on kaks

(2)päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.