KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 9. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17222 Tsiviilasi KIMBUTAJA OÜ ja OS

) § 168 lg 1 alusel hageja I kanda. Maakohus märkis, et hageja I ei ole hagiavalduse puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Kohtule pole selge, kes on menetlusosalised, milline on menetluse liik, millisel õiguslikul alusel on hagi esitatud ja millised on nõuded. Seetõttu ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 340¹ lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

Kohus saab nõuet menetleda, kui kohtusse pöördunud isik on veenvalt selgitanud, et eksisteerib õiguskaitse vajadus. Käesoleval juhul ei ole kohtusse pöördunud isik suutnud kohtule veenvalt näidata, et tal üldse oleks õigus, mille kaitseks kohtusse pöörduda. Ta ei ole selgitanud oma õiguslikku staatust (osanik, osa omanik, huvitatud isik), määratlenud üheselt tema õigusi rikkuvat isikut (on märgitud nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik) ega esitanud selgelt väljendatud nõuet. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Hagejad esitasid
2. märtsil 2021 ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja hagi menetlusse võtta. Hagejate hinnangul on hagi menetluskõlbulik.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus
4. aprillil
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse

§ 667

lg 2 alusel ja saadab asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Kohtud on hagejate avaldusi käsitlenud ebaloogiliselt ega pole olnud järjekindlad. Nii kujunes menetluslik olukord, kus hagejate tahe kohtusse pöördumisel on välja selgitamata ja eelkõige seetõttu pole tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks valmis. 9.
2. Hagejad tõid esile poolte seosed: hageja I on hageja II ainuosanik ja kostja oli teatava ajani hageja II juhatuse liige. Nendest rollidest lähtudes saab hagejate nõudeid eelkõige mõista sellisena, et nad soovivad teavet ja dokumente kostjalt kui hageja II endiselt juhatuse liikmelt ning lisaks nõuab hageja II ka väidetavalt talle kuuluva vara üleandmist. Eluliselt on usutav ja arusaadav, et juhatuse liikme rollist lahkudes võib isiku valdusesse jääda teavet, dokumente ja vara, mille suhtes on huvi juhitud osaühingul või selle osanikel. 2

§ 436lg 7 järgi pole kohus seotud poolte õiguslike väidetega (vt nt Riigikohtu 24.

märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2439, p 19 kolmas lõik). Hagejad on viidanud VÕS-i sätetele, mis käsitlevad käsundit ja asja ettenäitamise õigust. Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu põhjendusi, miks pole põhimõtteliselt võimalik neil alustel hagi vähemalt osaliselt rahuldada, kui eeldada hagejate väidete õigsust. Vaidlustatud määruses ei käsitleta üldse hageja II nõudeid, kuigi need nähtuvad kohtule esitatud avaldustest. Ilmselt ei saa täielikult välistada, et just hagejal II võib olla vindikatsiooninõue kostja kui endise juhatuse liikme vastu AÕS § 80 lg 1 alusel. Seda eelkõige juhul, kui on õige hageja II väide, et asjad ja dokumendid jäid pärast juhatuse liikme õigussuhte lõppemist alusetult kostja valdusesse. Käesolevas asjas ei ole enam vaja ega saagi menetleda hageja I

1. novembril 2020 avaldust hageja II vastu ÄS § 166 alusel, sest selle menetlusse võtmisest keeldumise kohta on jõustunud Pärnu Maakohtu
2. jaanuari 2021 määrus. Seetõttu jääb ringkonnakohtule mõistetamatuks maakohtu põhjendus erinevat liiki menetluste kohta. 9.
3. Samas ei tarvitse hagejate nõuded olla menetlusse võtmiseks piisavalt selged. Ebaselguse kõrvaldamiseks vajalikke menetlustoiminguid pole kohtud teinud. Eelkõige on nõuete tegelikud puudused nimetamata ja hagejatele pole määratud kohaselt tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähemalt keerukamal juhul ja avalduse mitme puuduse korral piisav koostada

§ 340

¹ lg 1 järgne kohtumäärus nii, et resolutsioonis viidatakse puudustele üldiselt.

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega tuleb just resolutsioonis teha nähtavaks, milliste puuduste kõrvaldamist kohus ootab. 9.4. Nõuete analüüsimiseks tuleb neid esmalt eristada, st teha hagejate menetlusdokumentide põhjal selgeks, millised nõuded kostja vastu esitas kumbki hageja. Siinjuures saab vähemalt üldjuhul iga isik pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks (

§ 3lg 1).

Praegu pole selge, kas hageja I nõuab ka mingit sooritust hagejale II. Kui hageja I soovib esitada sellise nõude, siis peab ta seda selgitama kas asjaolude kaudu või tooma esile seadusliku aluse teise isiku huvides nõude esitamiseks (

§ 3lg 2).

Teabe, dokumentide ja vara väljaandmise nõuetele on kõigile iseloomulik, et nõutav teave või esemed peavad olema kirjeldatud piisavalt täpselt. Hagejaid tuleb suunata sõnastama hagiavalduse resolutsioon viisil, et sama sõnastust saaks nõuete rahuldamise korral hiljem kasutada

§ 442lg 5 tingimustele vastava kohtulahendi resolutsioonis.

Hagejate seniste resolutsioonide põhjal vajab kindlasti täpsustamist hageja II nõue, mis on suunatud kostjalt kogu vara ja dokumentatsiooni saamisele, sest sellisel kujul ei oleks nõue sundkorras täidetav. 9.5. Hagi menetlusse võtmisel peab maakohus hagejate nõuete põhjal lisaks selgitama välja, kas hagejad esitavad ühise hagi kostja vastu või on kummalgi neist iseseisvad nõuded, mida on põhjendatud menetleda koos. Sellel on mõju tsiviilasja hinnale ja seeläbi hagejatelt nõutava riigilõivu summale. Samuti mõjutab varaesemete valduse nõude hinda iga eseme eeldatav väärtus, mis tuleb lasta hagejal II esile tuua ja mida kohus võib kontrollida. Hagejalt I riigilõivu nõudmisel saab võtta arvesse esialgselt avalduselt tasutud lõivu, sest selle menetlusse võtmisest on keeldutud ja hagejal I on

§ 150lg 1 p 2 alusel õigus nõuda lõivu tagastamist.

Sellises olukorras pole põhjendatud nõuda täiendavat lõivu kogusummas ja hiljem esialgne tagastada. 10. Kokkuvõtvalt leidis maakohus ennatlikult, et hagiavalduse menetlusse võtmisest saab

§ 340

¹ lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

§ 340

¹ lg 2 kohaldamine eeldab puuduste selgelt osundamist ja nende kõrvaldamiseks eelneva tähtaja andmist, mida käesolevas asjas pole tehtud.

§ 371lg 1 p 9 ega § 371 lg 2 p 2 kohaldamise tingimused pole eelneva põhjal täidetud, vähemalt mitte kõigi hagejate menetlusdokumentidest nähtuvate nõuete puhul. 3

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4