) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgnikul on kohustusi üle 52 000 euro ning vara 0 eurot, tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub reaalne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus võlgniku varade suurendamiseks vähemalt pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikus ulatuses.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus sellisel juhul määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, välja arvatud
sätestatud viisil raugemise vältimise korral.
lg 3 alusel määras kohus 10.01.2018 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ja selle maksmise tähtajaks avaldajale, võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele 24.01.2018. Teade ilmus 10.01.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg on möödunud, kuid keegi ei ole kohtu määratud summat tänaseni kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Pankrotivara puudub ning seega puuduvad reaalsed võimalused kohustuste rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Maksejõuetuse põhjuste osas nõustub kohus halduriga, et see tekkis seoses maksuvõlgadega, ebaõige töötasu/lähetusrahade maksmisega ning töötajate lahkumisega ning võlgnik oli maksejõuetu juba 2015.aastaks. Ka pankrotiavaldusele lisatud töövaidluskomisjoni otsustest nähtub, et võlad olid võlgnikul avaldaja ees juba 2013.aasta juulist (päevarahade osas, töötasu võlgnevused alates 2015.aastast). Vastavalt
lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Vastavalt
lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Haldur märgib, et vastavalt tehtud tööle ja selleks kulutatud ajale (x tundi, ajakulu sisuline jaotus on halduri poolt välja toodud) on tema tasuks x eurot, kuid palub pankrotivaras vahendite puudumist teades lähtuda avaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vahenditest. Seega tuleb vastavalt halduri taotlusele kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot (lisandub käibemaks), mis maksta välja avaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vahenditest. Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud 3
lg 5 ja 8 kohaselt on haldur kohustatud võlgniku likvideerima kahe kuu jooksul määruse jõustumisest ning esitama töötukassale avalduse pankrotiavalduse esitanud töötajale hüvitise saamiseks saamatajäänud summade osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.