Obsah (8)

§ 29§ 30§ 176§175§ 173§ 193§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16033 Tsiviilasi R M pankrotiaval

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 7.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

1. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri 20.02.2021 esitatud aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks kokku vähemalt 22 189,95 eurot. Vara, 2 mille arvelt kohustusi täita, võlgnikul puudub ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita. Arvestades võlgnikul lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine.
2. Kohus määras 25.02.2021 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.02.
3. Seisuga 15.03.2021 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
4. Kohus leiab, et R M pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat.

1. Võlgnik esitas 08.03.2021 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esinevad kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: kohustustest vabastamine ei lõpeta õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, võlgnik on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning võlgnikul puudub tulutoov tegevus. Oma pankrotiavalduses võlgnik ei näe võimalust tasuda olemasolevad võlad tema vanuse, tervise ja finantsseisundi tõttu.
2. Vastavalt

§ 176

lõikele 2 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded (st. kohtuotsus kriminaalasjas). Võlgnik kannab karistust alates 17.02.2020 kuni 16.08.

1. Vangistusregistri andmetel on R M on süüdi mõistetud (KarS § 113 lg 1 (tapmine), 118 lg 1 p 1 (raske tervisekahjustuse tekitamine), § 120 lg 1 (ähvardamine), § 121 lg 1 ja lg 2 p 2-3 (kehaline väärkohtlemine), § 136 lg 1 (vabaduse võtmine seadusliku aluseta), § 141 lg 1 (vägistamine). Kokku on võlgnik kriminaalkorras karistatud korduvalt, st. viiel korral alates aastast
2. Kohus leiab, et kuivõrd õigusvastaselt tahtlikult põhjustatud kahju nõudeid kohustustest vabastamine ei lõpeta, siis avaldaja taotlus ei viiks kohustustest vabastamise menetluse eesmärgini. 13.

§175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus analüüsib järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine 3 (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

§ 175lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid.

Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma võlausaldajate ees kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. 14. Kohus on seisukohal, et R M ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustusi, sattudes oma tegevuse tagajärjel mitmel korral vanglasse, millest tulenevalt ei ole võlgnikul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida, et võlausaldajate nõudeid rahuldada, mistõttu esineb alus võlgniku R M tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks

§ 175lg 2 p 2 alusel.

15. Kohtule esitatud andmetel viibib võlgnik Tartu vanglas tähtajaga kuni 16.08.2024.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

mõtte kohaselt peab võlgnik olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Oma pankrotiavalduses on võlgnik esile toonud, et ta ei näe võimalust tasuda olemasolevad võlad tema vanuse, tervise ja finantsseisundi tõttu. Kuna avaldaja viibib veel aastaid vangistuses ja avaldajal puudub kindel sissetulek ning avaldaja ei näe ka ise võimalust oma vanuse, tervise ja finantsseisundi tõttu tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, leiab kohus, et toodud asjaolud ei viiks kohustustest vabastamise menetluse eesmärgini. 16. Eeltoodud põhjendustel tuleb R M avaldus algatada kohustustest vabastamise menetlus, jätta menetlusse võtmata. 17.

§ 193lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid
2. aasta
3. jaanuarini.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse 4 määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud.

1. Ajutine haldur palub välja mõista 9,75 tunni eest ajutise halduri tasu 1 138,8 eurot, tasule lisandub käibemaks 20% ehk 227,76 eurot, kokku 1 366,6 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile.
2. Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks, kuulub

§ 23

lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 476,40 eurot (sisaldab käibemaksu).

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5