← Eesti

3-20-1402/8

Obsah (4)§ 9§ 20§ 2§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1402 Haldusasi OÜ vertetom kaebus Eesti Tööt

) §-le 20 ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“1 (toetuse andmise tingimused) p-le 2.2.2 seisneb tööruumide ja 1 Vastustaja viitab ekslikult valele käskkirjale. Vastustaja enda veebilehel https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooruumide-ja-vahendite-kohandamine tehakse viide sotsiaalministri 30.09.2019 käskkirjaga nr 61 kinnitatud toetuse andmise tingimustele „Tööturuteenuste 2

(5)3-20-1402 -vahendite kohandamine tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi vähenenud töövõimega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. Töökohaks võib olla ka isiku eluruum, kui see on kokku lepitud tema töötegemise kohana ja kohandus on vajalik töö tegemiseks. Vastustaja saab tööandjale hüvitada töötaja erivajadusest tulenevalt olemasolevate tööruumide või -vahendite kohandamise, mitte uute tööruumide ehitamise kulu. Maja osaks olev tuulekoda ei ole praeguses seisus kasutuskõlblik ruum ja seda ei saa pidada kontoriruumiks, mille kohandamise kulu hüvitamist kaebaja taotleb. Tuulekoja kontoriruumina kasutusele võtmine eeldab selle täielikku ümberehitamist ehk sisuliselt uue tööruumi ehitamist, mille kulu tööandjale ei hüvitata. K. K. tööülesannete täitmine ei ole takistatud vähenenud töövõime, vaid tööks sobiva kontoriruumi puudumise tõttu. Tal puuduvad nõuetekohased füüsilised ja psühholoogilised tingimused töötamiseks, mille tagamine on olenemata töötaja töövõimest ja tervislikust seisundist, töö iseloomust või töökoormusest tööandja kohustus. Tuulekoda ei vasta töölepingu seaduse § 28 lg 2 p-s 6, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 2 lg-s 2 ning § 4 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kuna K. K. töökoht on kodukontoris, siis peab tööandja tagama, et töötaja saaks teha tööd ka kodus oma tervist ohtu seadmata ja säilitaks töötaja töövõime. Tööandja ei ole taganud töötajale nõuetekohast tööruumi. Seetõttu ei ole kaebaja taotletud kulu hüvitamine põhjendatud.
  1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 10.08.2020 määrusega2 menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 16.06.2020 otsus ja 24.07.2020 vaideotsus ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi. Kaebaja on taotlenud korduvalt vastustajalt tööruumide kohandamise hüvitist. Esimesel korral põhjendati hüvitise määramata jätmist sellega, et tööruum ei asu hoones, teisel korral sellega, et peab rajama uue ruumi. Hetkel on ruum olemas, kuigi seda tuleb kohandada, mis tähendab remonttöid. Vastustaja leidis, et kohandamine on vajalik ainult nn füüsilise erivajaduse korral, mida kaebajal otseselt ei ole. Antud meede ei täida sellisel kujul oma eesmärki, kui tööandja peab mitmete kuude jooksul esitama korduvalt avaldusi kohandamise saamiseks. Vastustaja poolt oleks arusaadav taotluse osaline rahuldamine, mitte täielik keeldumine. Kaebaja taotleb hüvitist vähemalt 40% ulatuses.
  2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vaidluse all on tööandja tööruumi kohandamise teenus. Tegemist on

§ 9

lg 1 p-s 10 ja §-s 20 reguleeritud tööturuteenusega.

§ 9

lg 5 järgi osutatakse sama paragrahvi lg 1 p-des 10–13 sätestatud tööturuteenuseid üksnes puudega töötule tingimusel, et tööturuteenuse osutamine on vajalik puudest tingitud takistuse kõrvaldamiseks tööle asumisel või töötamisel ning et muud tööturuteenused ei ole puudega töötu töölerakendamiseks tulemuslikud.

§ 20

lg 1 järgi seisneb tööruumide või töövahendite kohandamine tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises.

§ 20

lg 2 järgi hüvitab Eesti Töötukassa tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist 50-100% töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest, lähtuvalt puudest tingitud takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest. osutamine töövõimereformi sihtrühmale“, mis on kättesaadav https://www.sm.ee/sites/default/files/tk_tvr_tat_raamtekst.pdf. 2 Vt määruse põhjenduste p 8. 3

(5)3-20-1402 10. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja töötaja K. K. on puudega töötaja

§ 2p 4 tähenduses3.

Seepärast ei pea kohus vajalikuks seda asjaolu täiendavalt üle kontrollida ja lähtub selle asjaolu olemasolu eeldusest. Asjaoludest nähtuvalt soovib kaebaja4 tagada oma töötajale töökoha tema elukohas (kodukontor). Kuna töötaja elumaja praegused eluruumid ei sobi leibkonna suuruse tõttu töötamiseks, siis soovib kaebaja ehitada elumaja tuulekojast uue tööruumi, mida K. K. saaks töötamiseks kasutada. 11. Esmalt selgitab kohus tööruumi kohandamise teenuse eesmärki. Tööturuteenuste eesmärgiks on saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive, vähendada ja ennetada töötust ning tööturult tõrjutust (vt

§ 1lg 1; tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu 611 SE seletuskirja5 lk 17).

Puudega töötutele mõeldud tööturuteenused aitavad ületada puudest tingitud takistusi tööleasumisel ja töötamisel ning tagada puudega inimestele võrdsed võimalused tööturul osalemiseks (seletuskirja lk 17). Puudega inimestele täiendavate tööturuteenuste osutamise eesmärk on aidata kompenseerida või ületada tervisest tulenevat puuet või takistust töötamisel selliselt, et puudega isik saaks selle tulemusena võimaluse konkureerida töökohtadele, mis töötu eriala ja töökogemust arvestades talle sobivad. See aitab tagada puudega inimestele võrdsed võimalused tööturul ehk aitab olla konkurentsivõimeline. Samuti aitab see kaasa puudega inimeste suuremale sotsiaalsele kaasatusele ja toimetulekule igapäevaeluga, sh tööeluga. Tervisest tuleneva töötamistakistusena mõistetakse takistust, mille kõrvaldamata jätmisel ei suudaks isik talle sobival töökohal töötada (seletuskirja lk 27). Tööruumide ja -vahendite kohandamise tööturuteenus võib seisneda nt kaldtee ehitamises hoonele; ukseavade laiendamises, et tagada ratastooliga liikumise võimalus; kontori või töökoha sisseseade paigutuse muutmises liikumisvõimaluse ja -ohutuse tagamise eesmärgil; valgustuse parandamises; lambilülitite madalamale toomises; sisekujunduses kasutatud värvilahenduste muutmises, et tagada kasutatavus teatud nägemispuudega isikute jaoks (nt kontrastsete värvide kasutamine), lävepakkude tasandamises jms (seletuskirja lk 28). 12. Eelviidatud sätetest ja nende eesmärkidest nähtuvalt ei ole töökoha kohandamise tööturuteenuse eesmärk hüvitada tööandjatele kõikvõimalike tööruumide ehitamise/renoveerimise kulusid. Töökoha tagamise (vajadusel väljaehitamise) kohustus on siiski tööandjal. Riik osutab tööturuteenust vaid selleks, et ka puudega isikul oleks võimalik tööturule ligi pääseda ja endale sobivat tööd leida. Seega osutatakse nimetatud tööturuteenust vaid puudega isikule ja ainult selleks, et kõrvaldada temal olevast puudest tingitud takistus tema tööle asumisel või töötamisel. Järelikult ei piisa tööturuteenuse osutamiseks ainuüksi sellest, et tegemist on puudega isikuga, vaid tegemist peab olema puudest tingitud takistuse kõrvaldamisega (vt

§ 9lg 5, § 20 lg 2).

Selle tööturuteenuse all ei ole peetud silmas töötamiseks vajalike ruumide ehitamist, mida töötajad vajaksid sõltumata puude olemasolust.

§ 20

lg-st 1 nähtuvalt peab tööruumi kohandamine muutma tööandja ehitise, ruumi või töökoha puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks. 13. Praegusel juhul ei olnud ruumi kohandamise eesmärgiks kõrvaldada töötaja puudest tingitud takistusi tööruumi kasutamisel, vaid ehitada uus tööruum, sest kaebajal puudusid töötamiseks sobivad tööruumid töötaja puudest olenemata. Tegemist ei ole tööandja tööruumi kohandamisega, vaid uue tööruumi ehitamisega. Tuulekoda ei oleks ilma ümberehituseta ka ilma puudeta isikule töötamiseks sobilik ruum. Järelikult olnuks tööruumi vaja ka ilma puudeta töötaja jaoks, st uue tööruumi ehitamise vajadust ei tinginud kaebaja töötajal olev puue. Kaebaja ei ole põhjendanud, et uue tööruumi järele oli K. K. vajadus just temal oleva puude tõttu või et 3 Kuigi viidatud säte sätestab „puudega töötu“ mõiste, võib seaduse eesmärgist ja sätetest aru saada, et silmas on peetud ka puudega töötajaid. 4 Äriregistri andmetel on OÜ vertetom osanikuks ja juhatuse liikmeks samuti K. K.. 5 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c9baf13c-1b0c-3b94-a74c0c176438c15c/T%C3%B6%C3%B6turuteenuste%20ja%20-toetuste%20seadus. 4

(5)3-20-1402 tööruum oleks spetsiaalselt kohandatud tema puudest lähtuvalt. Kaebaja on vastupidi selgitanud, et tegemist on täiesti tavalise kontoriruumiga, milles on tavaline kontoritehnika. Eluruumide kasutamist töötamiseks ei takistanud K. K. esinev puue või vähenenud töövõime, vaid suur leibkond, sh lapsed, kes ei võimaldanud eluruumides piisavas vaikuses töötada ja tööasju korras hoida. Seega ei vasta uue tööruumi ehitamine puudega töötajale ettenähtud tööturuteenuse eesmärgile ja selle ehitamise kulusid ei saa ka väiksemas mahus selle tööturuteenuse raames hüvitada olenemata sellest, et selles uues tööruumis hakkab töötama puudega isik. Vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamata.
  1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 16.06.2020 otsus ja 24.07.2020 vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus rahuldada ka kaebaja kohustamisnõuet. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
  2. Kumbki menetlusosaline ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kohtule menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
  3. Kuna vaidluse all on riigi poolt hüvitise maksmine, siis saab kaebuse lugeda riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 järgi lõivuvabaks. Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot on enam tasutud ja tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8). /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.