← Eesti

3-20-1188/14

Obsah (13)§ 2§ 203§ 182§ 187§ 207§ 1§ 41§ 248§ 199§ 200§ 197§ 158§ 175

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.2021, Tartu Haldusasja number 3-20-1188 Haldusasi M taotlus Viru Vangl

) § 253 lg-st 3 ja tulenevalt sellest, et haldusasjas nr 3-19-822 on kohtumenetlus Viru Vangla 04.02.

  1. a käskkirja tühistamise nõudes asjas tehtud otsusega lõpetatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Määruskaebuse esitaja esitas 31.10.2020 määruskaebuse, mida täiendas 28.11.
  3. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.10.
  4. a määrus ja määrata vanglale rahatrahv 32 000 eurot ning kohustada vanglat võimaldama talle velotrenažööri kasutamine. Veel palub määruskaebuse esitaja nõuda vanglalt välja 26.07.
  5. a ettekanne nr 6-20/3048-1, 24.09.
  6. a ettekanne nr 6-20/4232-1, 01.10.
  7. a ettekanne nr 6-20/4378-1, 04.11.
  8. a vastus nr 6-13/33852-2 ja 16.10.
  9. a ettekanne nr 6-20/4723-
  10. Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele Eesti Töötukassa 31.07.
  11. a otsuse nr TVH/19/
  12. Määruskaebuse esitaja märgib, et arsti 25.07.
  13. a sissekanne tervisekaardil ei vasta tegelikkusele ning ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta ei vaja velotrenažööri. Vangla on jätnud määruskaebuse esitajale süüliselt velotrenažööri kasutada andmata, on mõjutanud arsti tegema tegelikkusele mittevastavaid sissekandeid ning keeldub talle arstiabi võimaldamast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Esmalt tõlgendab ringkonnakohus

§ 2

lg 4 alusel määruskaebust selliselt, et määruskaebuse esitaja on taotlenud järgmist: tühistada Tartu Halduskohtu 15.10.

  1. a määruse resolutsiooni p 1; kohustada vanglat võimaldama määruskaebuse esitajale velotrenažööri kasutamine; koguda täiendavaid tõendeid (s.o 26.07.
  2. a ettekanne nr 6-20/3048-1, 24.09.
  3. a ettekanne nr 6-20/4232-1, 01.10.
  4. a ettekanne nr 6-20/4378-1, 04.11.
  5. a 3 vastus nr 6-13/33852-2 ja 16.10.
  6. a ettekanne nr 6-20/4723-1); võtta asja materjalide juurde Eesti Töötukassa 31.07.
  7. a otsus nr TVH/19/
  8. Ringkonnakohus teeb järgnevalt kindlaks, millises osas kuulub määruskaebus ringkonnakohtus läbivaatamisele (I); seejärel otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise (II) ja võtab seisukoha vaidlustatud halduskohtu määruse osas (III) ning viimaks lahendab muud taotlused (IV). I 19.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti.

§ 182

lg 3 kohaselt apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.

§ 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi.

§ 187

lg 3 p 7 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus ei vasta

§-s 182 sätestatud nõuetele. 20. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses kohustada vanglat võimaldama talle velotrenažööri kasutamine. Haldusasja materjalist nähtuvalt esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule üksnes taotluse rahatrahvi määramiseks kohtulahendi täitmata jätmise eest.

§ 182

lg 3 järgi koostoimes

§ 203

lg-ga 2 ei ole lubatav esitada määruskaebuses nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud osas on tegemist täiendava nõudega ning see ei ole

§ 182

lg 3 kohaselt lubatav, mistõttu kuulub määruskaebuse esitaja määruskaebus eeltoodud täiendava nõude osas

§ 187lg 3 p 7 alusel tagastamisele.

II 21.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saabumist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 22. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 15.10.2020. a määrus.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 15.10.

  1. a määruse tühistamist resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse Viru Vanglale rahatrahvi määramiseks.
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.10.
  3. a määruse resolutsiooni p 1 peale

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

4 III 24.

§ 1

lg 1 lause 2 kohaselt on haldusasi halduskohtus lahendatav kohtuasi.

§ 2

lg 2 kohaselt haldusasja peab lahendama sõltumatu ja erapooletu kohus õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

§ 41

lg 1 ls 1 järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Vastavalt

§ 41

lg-le 2 on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse.

§ 248

lg 2 ls 1 järgi võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust. Haldusasja materjalidest nähtuvalt taotles määruskaebuse esitaja 17.06.

  1. a taotluses Viru Vanglale rahatrahvi määramist, kuna vangla ei täida jõustunud kohtulahendit. Määruskaebuse esitaja viitas nii haldusasjas nr 3-19-400 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 06.05.
  2. a määruse p-le 3, mis kohustas Viru Vanglat võimaldama kasutada velotrenažööri, kui ka haldusasjas nr 3-20-726 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 11.06.
  3. a määruse resolutsiooni p-le 4, mis saatis Viru Vangla 27.04.
  4. a taotluse haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks lahendamiseks haldusasja nr 3-19-822 raames. Ringkonnakohus tegi Kohtute infosüsteemi kaudu kindlaks, et haldusasjas nr 3-19-822 jättis Tartu Halduskohus 15.10.
  5. a otsusega määruskaebuse esitaja kaebuse Viru Vangla 04.02.
  6. a käskkirja nr 6-3/85-1 peale rahuldamata ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu 06.05.
  7. a määruse resolutsiooni p-i 3 haldusasjas nr 3-19-
  8. Haldusasi nr 3-19-822 oli kohtunik Ülle Polluksi menetluses, nagu ka haldusasi nr 3-20-
  9. Eeltoodust ilmneb, et määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule taotluse vangla trahvimiseks 17.06.2020, s.o ajal, mil haldusasjas nr 3-19-822 ei olnud halduskohus veel teinud kohtuotsust (halduskohus tegi otsuse alles 15.10.2020). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades eelnevat esitas määruskaebuse esitaja trahvitaotluse haldusasja nr 3-19-822 raames ja seda oleks nimetatud haldusasja raames tulnud menetleda. Kuna esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmisega seotud rahatrahvi määramisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust, ei saanud seda teha väljaspool haldusasja nr 3-19-
  10. Muu hulgas tuleb hinnata, kas esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine on jätkuvalt vajalik ning kas trahvi määramine aitaks kaasa kaebaja õiguste esialgsele kaitsele. 25.

§ 199

lg 2 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse või selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

§ 200

p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada halduskohtu otsus osaliselt või täies ulatuses ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

§ 197

lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Ringkonnakohus kontrollib apellatsioonkaebuse lahendamisel vaidlustatud otsuse seaduslikkust, lähtudes kõigist asja lahendamisel olulistest, s.h protsessuaalsetest aspektidest (RKHK 17.03.2014. a otsus nr 3-3-1-61-13, p-d 12 ja 19). Määruskaebuse menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut (

§ 203lg 2).

Ringkonnakohus peab protsessuaalselt lubamatuks, et halduskohus registreeris 17.06.2020. a taotluse uue haldusasjana (s.o nr 3-20-1188). Taotlus tulnuks võtta haldusasja nr 3-19-822 materjalide juurde ja menetleda seda haldusasja nr 3-19-822 raames kohtuasja menetleva kohtuniku poolt (

§ 158lg 1 ls 2, § 162 lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul ülalkirjeldatud olulist menetluslikku rikkumist ei ole võimalik käesoleval juhul apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning lähtudes

§ 199

lg 2 p-s 3 ja § 200 p-s 2 sätestatust ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 15.10.

  1. a määruse resolutsiooni p 1 ja saadab asja tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks haldusasja nr 3-19-822 raames. 5 IV
  2. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse lisana Eesti Töötukassa 31.07.
  3. a otsuse nr TVH/19/027474, mille palub võtta asja materjalide juurde. Lisaks esitas määruskaebuse esitaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, s.t nõuda vanglalt välja 26.07.
  4. a ettekanne nr 6-20/3048-1, 24.09.
  5. a ettekanne nr 6-20/4232-1, 01.10.
  6. a ettekanne nr 6-20/4378-1, 04.11.
  7. a vastus nr 6-13/33852-2 ja 16.10.
  8. a ettekanne nr 6-20/4723-
  9. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebusele lisatud tõendite osas ega taotluse osas täidendavate tõendite kogumiseks. Eeltoodud osas on võimalik seisukoht võtta halduskohtul. 27.

§ 175

lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel määruskaebuse esitaja nimi tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.