Obsah (9)

§ 46§ 121§ 72§ 207§ 187§ 38§ 28§ 150§ 203

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja

) § 72 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 ja 2 alusel loetakse menetlusdokument saatmisest kolme tööpäeva möödumisel (st hiljemalt

1. märtsil 2019) saajale kätte toimetatuks. Kaebaja ei kinnitanud kohtumääruse kättesaamist.
2. Tartu Halduskohus tagastas
3. märtsi
4. a määrusega I .T.i kaebuse KKI
5. juuni
6. a ettekirjutuse nr 334 ning hoiatuse ja sunnirahaotsuste tühistamiseks. Halduskohus selgitas, et kaebaja viivitas ebamõistlikult KKI
7. juuni
8. a ettekirjutuse nr 334 tühistamisekaebuse esitamisega. Kaebaja viibis
9. juuli
10. a ettekirjutuse nr 334 täitmise kontrolli juures ning seega sai hiljemalt
11. juulil 2018 teada, et KKI on talle koostanud kohustava sisuga ettekirjutuse.

§ 46

lg-st 7 tuleneb, et kui haldusakt ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult kaua tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. I .T. esitas kaebuse halduskohtule

1. detsembril 2018, seega enam kui viis kuud hiljem. Halduskohus andis kaebajale kahel korral võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja jättis Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a määrusele vastamata. Kaebaja ei esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ning ei täpsustanud nõudeid hoiatuse ja sunniraha määramise teadete osas. Kaebaja esitas tühistamisnõuded, kuid halduskohtu hinnangul ei ole hoiatuse ja sunniraha määramise teadete näol tegemist haldusaktidega, mida saaks tühistada. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta soovib oma nõudeid muuta ja esitada kohustamisnõude, kuid kaebaja ei vastanud kohtule.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbi vaatamist. Halduskohtu hinnangul ei ole I .T.i kaebust võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebus kuulub

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastamisele.

1. Tartu Halduskohus edastas
2. märtsi
3. a määruse kaebajale e-kirja teel kolmel korral (
4. märtsil 2019,
5. märtsil 2019,
6. aprillil 2019) ning määrus tehti kättesaadavaks ka avaliku e-toimiku infosüsteemi vahendusel. Halduskohus edastas määruse kaebaja e-posti aadressile xxx.
7. aprilli
8. a e-kiri sisaldas hoiatust, et

§ 72lg 4 ja Ts

MS § 3141 lg 1 ja 2 alusel loetakse menetlusdokument saatmisest kolme tööpäeva möödumisel (st hiljemalt

1. aprill 2019) saajale kätte toimetatuks. I .T. ei kinnitanud Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a määruse kättesaamist. Tartu Halduskohtu
4. märtsi
5. a määrus jõustus
6. aprillil
7. a edasi kaebamata.
8. I .T. esitas
9. septembril
10. a avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
11. märtsi
12. a määruse peale. Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu käiguta jätmise määrus 3-18-231/21 ja kaebuse tagastamise määrus 3-18-2381/25 ja ennistada kaebetähtaeg ning saata kaebaja poolt kohtule esitatud kaebus KKI ettekirjutuse ja sunnirahaotsuste tühistamiseks, kas kohtusse uues koosseisus uuesti arutamisele või tühistada KKI
13. juuni
14. a ettekirjutus nr 334 ja selle jõustumata haldusakti alusel koostatud sunnirahaotsused. Samuti palub kaebaja mõista KKI-lt 2 välja kaebaja kohtukulud ning kulud, mis kaebaja on pidanud kandma seoses KKI ebaseaduslike sunnirahaotsustega. Kaebaja on seisukohal, et esitas kaebuse KKI ettekirjutuse ja sunnirahaotsuse peale õigeaegselt. KKI on alusetult lugenud dokumendid kaebajale kätte toimetatuks. Halduskohus tegi ebaseadusliku otsuse, kui jättis kaebaja kaebuse läbi vaatamata ning rikkus seadust, kui ei võtnud kaebust menetlusse ning jättis kaebaja otsusest teavitamata. Kaebaja leiab, et nii KKI kui ka halduskohtu otsused ei ole jõustunud.
15. Tartu Ringkonnakohus jättis
16. oktoobri
17. a määrusega I .T.i määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks. Tartu Halduskohtu
18. märtsi
19. a määruse peale oli õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus loeb halduskohtu nimetatud määruse kaebajale kätte toimetatuks
20. aprillil 2019 ning määruskaebus halduskohtu
21. märtsi
22. a määruse vaidlustamiseks oleks tulnud esitada hiljemalt
23. aprillil
24. Ringkonnakohus leiab, et I .T.i
25. septembri
26. a määruskaebus on esitatud tähtaega ületades.
27. I .T. esitas
28. oktoobril
29. a avalduse, milles rõhutab, et ta on ringkonnakohtule määruskaebuse esitanud tähtaegselt. Halduskohus ei toimetanud
30. märtsi
31. a määrust kaebajale kätte, seega ei ole alust lugeda määrust kaebajale kätte toimetatuks. Halduskohus jõustas lahendi, kontrollimata, kas dokumendid on kaebajale kätte toimetatud. Kaebaja ei ole andnud ühelegi ametiasutusele nõusolekut võtta dokumente vastu e-posti teel, seega kõik dokumendid tulnuks edastada kaebajale nt tavapostiga paberkandjal. Kohus ei ole tõendanud kaebajale dokumentide elektroonilist kättetoimetamist. Kui kodanik saab ja võtab vastu kohtudokumendi e-postiga, siis annab ta sellest teada ja siis võib kohus lugeda saadetud dokumendi kätte toimetatuks. Kaebaja väitel on digitaalses registris näha, millal kaebaja on dokumendid kätte saanud. Kaebaja palub haldusmenetluse kaebetähtaeg ennistada ja esitatud kaebus arutlusele võtta, täpsustades, et mingit tähtaega ei ole ta ületanud ning seetõttu ei ole ka midagi ennistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Tartu Ringkonnakohus tagastab I .T.i
33. septembri
34. a määruskaebuse põhjusel, et määruskaebus on ringkonnakohtule esitatud täheaega ületades ning kaebaja ei ole esitanud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. 12.

§ 207

lg 1 järgi kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 187

lg 4 esimene lause sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebus tagastatakse kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.

1. Kaebaja palub
2. oktoobri
3. a avalduses ennistada haldusmenetluse kaebetähtaeg ja kaebus arutlusele võtta ning leiab, et ringkonnakohtule esitatud määruskaebus on tähtaegne. Ringkonnakohus tõlgendab nimetatud kaebaja taotlust halduskohtule esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena kuna kaebaja rõhutab avalduses, et tema esitas
4. septembril
5. a ringkonnakohtule määruskaebuse tähtaegselt. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse, kuna kaebus esitati tähtaega ületades ning kaebaja ei esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Ringkonnakohus ei lahenda halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust, vaid halduskohtu
6. märtsi
7. a määruse peale esitatud määruskaebusega seonduvat. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et määruskaebus halduskohtu
8. märtsi
9. a määruse peale esitati tähtaegselt. 3
10. Halduskohus edastas
11. märtsi
12. a määruse korduvalt kaebaja e-posti aadressile xx, mille vahendusel oli kaebaja ka eelnevalt kohtuga suhelnud ja selle e-posti kaudu kohtu dokumente kätte saanud. Kolmas e-kiri sisaldas viidet TsMS § 3141 lg-le 1 ja
13. Viidatud sätte lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. TsMS § 3141 lg 2 alusel saab samuti menetlusdokumendi saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks lugeda kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda aadressi või sidevahendi andmed ja kohus saadab menetlusdokumendi selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades. Halduskohus täitis TsMS § 3141 lg 1 ja 2 kohaldamise eeldused, st kohtuasja toimikus on fikseeritud, kuhu ja millal kohtudokument kaebajale saadeti ja viimane kiri sisaldas hoiatust viitega TsMS § 3141 lg-le 1 ja
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt kohtudokumendi kätte saamise kinnituse tegemiseta, on vaidlustatav halduskohtu määrus

§ 72lg 4 ja Ts

MS § 3141 lg 1 alusel õigesti kaebajale kätte toimetatuks loetud. Eelnevale tuginedes loeb ringkonnakohus, et kaebaja sai Tartu Halduskohtu

1. märtsi
2. a määruse kätte hiljemalt
3. aprillil
4. Ringkonnakohus asus juba
5. oktoobri
6. a määruses seisukohale, et kaebaja jaoks oli määruskaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu
7. märtsi
8. a määruse vaidlustamiseks
9. aprillil
10. Kaebaja esitas määruskaebuse
11. septembril
12. Seega määruskaebus ei olnud tähtaegne ja ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse esitada määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus. Kaebaja jäi seisukohale, et ta on esitanud määruskaebuse ringkonnakohtule tähtaegselt ja ei esitanud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Ringkonnakohtul ei ole võimalik nõuetele mittevastavat määruskaebust menetlusse võtta ega lahendada.
13. I .T. rõhutab
14. oktoobri
15. a avalduses jätkuvalt, et esitas nii kaebuse halduskohtule kui ka määruskaebuse ringkonnakohtule tähtaegselt ning tema ei ole andnud kohtutele nõusolekut kohtudokumentide edastamiseks e-posti teel. Ringkonnakohus selgitab järgmist.

§ 38

lg 1 p 1 näeb ette, et kaebuses peab kaebaja märkima oma aadressi ja sidevahendite andmed. Kaebaja on kohtule saadetud dokumentides märkinud enda aadressiks Jõeääre, Käre, Setomaa vald, Võrumaa, kuid edastanud dokumendid kohtutele e-posti või avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe kohtule ette kaebajalt nõusoleku küsimist, millise kontaktvahendi kaudu ta soovib kohtudokumentide kättetoimetamist. Kohus lähtub kohtuasjade menetlemisel asja õigest, kiirest ja võimalikult väikeste kuludega menetlemisest, mistõttu eelistas kohus suhelda kaebajaga e-posti ja avaliku e-toimiku infosüsteemi vahendusel nagu oli seda teinud ka kaebaja.

§ 28

lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab menetlusosaline kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule e-posti aadressi xxx kaudu ning suhtles ka edaspidi halduskohtuga sama e-posti aadressi kasutades. Kaebaja ei teatatud menetluse käigus e-posti aadressi muutumisest ega sellest, et tal ei ole võimalik kohtudokumente e-posti teel kätte saada. Ringkonnakohtule edastas kaebaja määruskaebuse avaliku e-toimiku infosüsteemi vahendusel. Samuti esitas kaebaja vastuse ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a määrusele avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu. Eeltoodud asjaoludel ei pidanud kohus mõistma, et kaebajale on sobivaim viis kohtudokumentide kättesaamiseks tavaposti teel ning ühe kohtudokumendi saatmine isikule mitmel viisil (e-post, tavapost, e-toimik) ei muuda dokumentide kättesaamist efektiivsemaks ega taga sujuvamat kohtumenetlust. Asjaolu, et kaebaja ei ole kinnitanud e-posti teel halduskohtu
3. märtsi
4. a määruse kättesaamist ning avas nimetatud määruse avaliku e-toimiku kaudu alles septembris 2020, ei 4 muuda olematuks kaebaja e-posti aadressile nimetatud määruse korduvat saatmist märtsis ja aprillis
5. Kui siduda kaebetähtaja kulgema hakkamine antud juhul avaliku e-toimiku kaudu määruse kättesaamisega, tekib kaebajal võimalus määruse kättesaamist endale sobival hetkel kinnitada. Selline olukord annab kaebajale võimaluse oma õigusi kuritarvitada ning seeläbi kaebetähtaega pikendada ja kohtumenetlust venitada.
6. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et juhul kui I .T. oleks esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, puudub alus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus saab tähtaja ennistamise taotluse rahuldada, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebaja
7. septembri
8. a määruskaebusest ega
9. oktoobri
10. a avaldusest ringkonnakohtule ei nähtu mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks.

§ 150

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtule vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Kohtupraktika kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes võib olla küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks, kuid ka kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16. jaanuari 2009. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 16, 17). 17. Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus I .T.i määruskaebuse

§ 203lg 2 ja § 187 lg 3 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 5