← Eesti

3-19-889/11

Obsah (5)§ 44§ 98§ 99§ 93§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 1. detsember 2020, Tartu 3-19-889 Haldusasi

§ 44

lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras.

§ 98

sätestab, et võlausaldaja võib esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. 3.4.

§ 99lg 1 järgi saab tasaarvestada vaid kaitstud nõuet.

PRIA ei ole

  1. jaanuari
  2. a otsusest tulenevat nõuet kaebaja vastu

§ 93lg 1 järgi esitanud.

Kuivõrd seda nõuet ei ole esitatud ega kaitstud, siis ei olnud tasaarvestamine õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. PRIA apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 4.
  2. PRIA
  3. veebruari
  4. a tasaarvestamise teatis oli informatsiooniline kiri, millega teavitati kaebajat toimingu tegemisest, mis omakorda tulenes PRIA
  5. jaanuari
  6. a otsusest. Viimatinimetatu on kehtiv haldusakt, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Halduskohus tunnistas õigusvastaseks
  7. veebruari
  8. teatise, kuid ei tunnistanud õigusvastaseks haldustoimingut, millest kaebajat teavitati. Seetõttu on kaebaja nõue teatise kehtetuks tunnistamiseks arusaamatu, sest kuivõrd teade informeeris kehtiva haldusakti alusel tehtud toimingust, siis puudus teatel endal õigusjõud. 2 4.
  9. Kuna halduskohus tunnistaks õigusvastaseks teatise, aga mitte haldustoimingu enda, siis võib järeldada, et toiming on jätkuvalt õiguspärane. 4.
  10. PRIA tugines tasaarvestuse tegemisel Euroopa Komisjoni määruse nr 640/2014 artikli 19 lgle 3, millest on üheselt arusaadav, et nõuete rikkumise eest määratud sanktsioonide puhul on kohustus need tasaarvestada tulevaste toetusmaksetega. Samuti tuleneb tagasi maksmata toetusraha tasaarvestamise lubatavus Euroopa Komisjoni määrusest nr 908/2014 artiklist
  11. Tegemist on otsekohaldatavate õigusaktidega, mis omavad ülimuslikkust Eesti õigusaktide ees. Leides, et lisakaristusena määratud rahasummat tuleb käsitleda nõudena pankrotiseaduse mõttes, jättis kohus täielikult arvestamata eelnevalt viidatud määruse sätted. PRIA hinnangul võib määruse nr 908/2014 artiklist 28 aru saada selliselt, et liikmesriikidel on kohustus tasaarvestada toetusesaajalt laekumata võlad edaspidiste haldusorgani poolt tehtavate maksetega ning pankrotimenetluse algatamine võlgniku suhtes ei võta kohustust tasaarvestada võlgasid uute toetusmaksetega. 4.
  12. Vastupidine tõlgendus tekitaks vastuolu Euroopa Nõukogu määruse nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“ põhimõtetega. Pankrotiseaduse kohaldamisel ei ole Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse piisaval määral tagatud, kuna võimalikud võlgnikule makstavad toetused lisanduvad pankrotivara hulka ning selle tagasisaamine maksjale (Euroopa Liidule) on kindlasti vähetõenäolisem kui tasaarvestuse korral.
  13. OÜ Andreseli Taimetootmine vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.
  14. Eksitav on vastustaja väide, et talle jäi arusaamatuks kaebaja sisuline nõue. Kohus saab tuvastada teavituse õigusvastasuse üksnes siis, kui ka teavitatav toiming on õigusvastane. 5.
  15. Tasaarvestusel tuleks lähtuda sarnastest sätetest, st võlaõigusseaduse §-st
  16. Selle sätte kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Seega pole põhjendatud vastustaja seisukoht, nagu toimuks haldusmenetluses nõuete tasaarvestamine automaatselt. 5.
  17. Halduse tegevus peab olema ettenähtav. Kui PRIA leiab, et hilisem tasaarvestus on
  18. jaanuari
  19. a otsuse automaatne järelm, siis oleks ta pidanud seda oma otsuses kajastama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  21. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisuga, et PRIA
  22. jaanuari
  23. a otsuses määratud karistust summas 9760,83 eurot tuleb käsitada nõudena pankrotiseaduse mõttes. Selles otsuses oli märgitud, et lisaks taotluse rahuldamata jätmisele kohaldatakse kaebaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele (st 9760,83 eurot). See summa tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus seoses taotlustega, mille ta esitab järgneva kolme kalendriaasta jooksul (Komisjoni delegeeritud määrus nr 640/2014 art 19 lg-d 2 ja 3, vt tl 27-28). Selles otsuses ei nähtud ette, et kõnealune summa 9760,83 kuuluks kaebajalt sissenõudmisele. Ette oli nähtud üksnes selle summa tasaarvestamine kolme aasta jooksul kaebaja poolt taotletavate muude toetuste summadega. Kaebajale ei olnud kehtestatud kohustust karistuseks määratud rahasumma tasumiseks muul moel. Kohustust karistuseks määratud summa tasumiseks muul moel kui tasaarvestuse teel ei olnud kehtestatud ka viidatud määruse nr 640/2014 art-s
  24. Viidatud määruse art 19 lg 3 sätestab, et kui karistuseks määratud summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kolme kalendriaasta jooksul, kustutatakse tasumata jääk. Seegi viitab, et nn „lisakaristuse“ tähendus ongi sisuliselt vaid see, et kui taotleja paneb toime rikkumise, siis ei saa ta järgneva kolme aasta jooksul toetusi enne, kui talle karistuseks määratud summa on tasaarvestatud järgmiste toetusesummadega. Kui isikule kolme aasta jooksul toetusi ei määrata, siis karistust eraldi nõudena isikult sisse ei nõuta ja tasumata 3 jääk kustutatakse. Sama tuleneb ka PRIA poolt apellatsioonkaebuses viidatud määruse nr 908/2014 artiklist
  25. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et PRIA
  26. jaanuari
  27. a otsusest ei tulenenud kaebaja suhtes avalik-õiguslikku nõuet, mis oleks tulnud esitada ja kaitsta pankrotimenetluses.

§ 2järgi rahuldatakse pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded.

Õigusaktis ette nähtud võimalus tasaarvestada karistuseks määratud rahasumma tulevikus määratava toetusesummaga ei ole nõue pankrotiseaduse mõttes.

  1. Õige pole ka halduskohtu käsitlus, et PRIA
  2. jaanuari
  3. a otsusest tuleneb rahaline kohustus, mis muutub sissenõutavaks juhul, kui isik taotleb lisakaristuse määramise järgselt toetust ja PRIA selle määrab. Summa ei muutu siis sissenõutavaks, vaid tasaarvestatavaks määratud toetusega. Sel põhjusel pole see PRIA otsus käsitatav ka kõrvaltingimusega haldusaktina

§ 98mõttes (vt ülal p 3.3).

Lisaks ei näe sellelaadset kõrvaltingimust haldusaktile ette ka haldusmenetluse seaduse § 53. Seegi viitab, et seda otsust ei saa käsitada kõrvaltingimusega haldusaktina

§ 98mõttes.

  1. Kuna kaebajale määratud karistus ei olnud nõue, mida oleks tulnud esitada ja kaitsta pankrotimenetluses, on asjakohatu ka kaebaja ja halduskohtu ülejäänud arutlus, mis keskendub pankrotiseaduse regulatsioonile. Kuna pankrotiseaduse regulatsioon asjas ei kohaldu, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neil küsimustel pikemalt peatuda.
  2. Kaebaja viide võlaõigusseaduse §-le 198 ei ole asjakohane, kuna tasaarvestamine on käesoleval juhul reguleeritud eraldi avalik-õiguslike aktidega, eeskätt eelnevalt viidatud Euroopa Liidu määrustega.
  3. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kaebuse rahuldamine viiks käesolevas asjas ka ebaõiglase tulemuseni, sest kui halduskohtu loogikast lähtuda ning lugeda, et PRIA oleks pidanud
  4. veebruaril 2019 määratud toetuse 1521 euro tasaarvestamiseks esitama nõude pankrotimenetluses, siis ei oleks nõude rahuldamisel kaebaja seda summat saanud. Käesolevaks ajaks on pankrotimenetlus kaebaja suhtes lõppenud ning kui halduskohtu otsus sellisel kujul jõustuks, siis saaks kaebaja vaidlusaluse summa 1521 eurot enda omandisse. Sellega satuks kaebaja paremasse olukorda, kui ta halduskohtu lähenemise järgi oleks pidanud olema.
  5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus PRIA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse täielikult rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse juba eeltoodud põhjendustel, ei analüüsi ringkonnakohus ülejäänud apellatsioonkaebuse väiteid.
  6. Menetluskulu väljamõistmise taotlust ei ole PRIA esitanud. Kaebaja menetluskulu (15 eurot halduskohtumenetluses ja 100 eurot apellatsioonimenetluses) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.