1-16-46/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-46 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus Meelis Mikomäe tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Meelis Mikomäe (Mikomägi; isikukood 36312260211) kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2021 määrus Meelis Mikomäe vangistusest vabastamata jätmises muutmata, kuid jätta määruse põhiosast välja maakohtu põhjendused seoses Meelis Mikomäe poolelioleva kriminaalmenetlusega.
5. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 (kakskümmend üksi) eurot 60 senti, vandeadvokaadi abi Heiki Kuningale süüdimõistetu Meelis Mikomäele määratud korras kaitse teostamise eest.
7. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Meelis Mikomäe kanda. Süüdimõistetu Meelis Mikomäel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 04.04.2016 otsusega karistati Meelis Mikomäed KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi 6 aasta 6 kuu vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust arvestati M. Mikomäe kinnipidamisest, s.o alates 21.07.
9. Karistuse kandmise aja lõpp 21.01.
11. Viru Maakohtu 22.02.2021 määrusega jäeti M. Mikomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
12. M. Mikomägi kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise katse eest ning ta on ära kandnud üle 5 aasta 7 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
13. M. Mikomäel on üks kehtiv karistus, kuid vangistuses viibib ta neljandat korda. Kuriteo toimepanemist on soodustanud ning seega ka käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemise riskiks on impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus, mida soodustab alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholisõltuvus, samuti avaldub agressiivne käitumine just alkoholijoobes olles. Isik on ise tunnistanud, et tarvitas vabaduses alkoholi seetõttu, et muud ei olnud teha, ta ei olnud ka tööga hõivatud, vaid töötuna arvel. Eeltoodust tulenevalt oli tal palju vaba aega, mida sisustas alkoholi liigtarvitamisega, mis omakorda viis kuriteo toimepanemiseni. Praegu isik enda sõnade kohaselt enam alkoholi tarvitada ei soovi. Varem ei ole ta alkoholivastast ravi läbinud ega blokeerivat protseduuri teinud, seega ei ole ta varem oma alkoholisõltuvusega tegelenud. 2.
14. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik elama asuda isa juurde. Garanteeritud töökohta ega ka kindlat igakuist sissetulekut töötasu näol, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla ei ole. Seega võib öelda, et majanduslikud väljavaated vabanemisel ei ole head. Kindlat elukutset ta ei oma ning enne vangistust oli töötuna arvel kuni määrati töövõimetus. Sai töövõimetuspensioni, lisaks elas naise kulul ning isa toetas rahaliselt. Käesoleval ajal on isa avaldanud, et poega rahaliselt enam toetada ei saa, seega puudub tal lähedastepoolne materiaalne toetus. Varem on kinnipeetav vihjanud sellele, et ei ole vanglas nõus koristama, mis viitab sellele, et töö osas on valiv. Tööharjumuse puudumise tõttu ühes kehva tervisliku seisundi ja töösse valiva suhtumisega on kinnipeetava võimalused tööturul kesised. 2.
15. Kinnipeetava käitumist vangistuses ei saa pidada rahuldavaks. Kuigi ta on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening, viimase jätkutegevused ning vestlused suhete ja elustiili analüüsimiseks kuriteo aspektist, määrati ta ka alates 08.10.2018 tööle majandustöödel koristajaks, kuid reaalselt tööd on ta teinud vähe, enamasti põhjendades mittetöötamist kehva tervisega, kuid ta on ka tööst keeldunud, mistõttu saanud distsiplinaarkorras karistada. Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitab sellele, et ka range järelevalve all viibides ei ole ta võimeline õiguskuulekalt käituma. Seega puudus maakohtul kindlus selles osas, et ta suudaks seda ka vabaduses teha. Enda sõnul mõistab ta kriminaalhoolduse vajalikkust, kuid ta ei ole varem kriminaalhooldusele allutatud olnud, seega ei saa varasemale käitumisele tuginedes järeldada, kas katseaeg ühes kriminaalhooldusega oleks piisavaks abinõus mõjutamaks isikut seaduskuulekale käitumisele. 2.
16. Eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest, käitumisest karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsetest elutingimustest tulenev prognoos andis maakohtule küllaldase aluse arvata, et isik ei ole oma senisest käitumisest teinud piisavalt järeldusi selleks, et edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetava motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks saab pidada väheseks ka seetõttu, et käesoleval ajal on isiku suhtes pooleli kriminaalasi kaaskinnipeetava tervise kahjustamise ja valu põhjustamise toimepanemise eest. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu 22.02.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Mikomäe kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes leiab, et maakohtu määrus on põhjendamata 3.
18. Maakohtu määrus ei ole seaduslik, see ei ole põhjendatud. Põhjendamatult on mööda mindud asjaoludest, millised viitavad otseselt alkoholist loobumisele. M. Mikomägi on vangistuse ajal kahel korral läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Esimene oli
19. Kokkuvõttes on märgitud, et M. Mikomägi teeb vahet alkoholi tarbimise 2 positiivsetel ja negatiivsetel tagajärgedel ning näeb seost alkoholil ja kuritegelikul käitumisel. Alkoholist loobumise ühe abinõuna näeb isa juurde elama minemist, kus on kogu aeg midagi teha. M. Mikomägi näeb ja saab aru, et tegevusetus on põhjustanud alkoholi tarbimise. Teisel korral läbis sama programmi
20. Kokkuvõttes öeldakse, et tunnistab alkoholi mõju käitumisele, toob välja eesmärgid, millised on vabanemiseks seatud. Saab aru suhtlusringkonna mõjust ja ei soovi nendega enam suhelda. Oskab välja tuua himuga toimetuleku viise ning enesekontrolli meetmeid. Iseloomustuses on alkoholiga seonduvalt märgitud, et enne vangistust liialdas alkoholiga ning ollakse seisukohal, et alkoholi osas esinevad riskid ja ohtlikkus. Enne vangistust on suhelnud alkoholi liigtarvitajate ja kriminaalse eluviisiga inimestega. Vabaduses olnudki probleemid alkoholi liigtarvitamise tõttu. Vangla iseloomustuse kohaselt oli M. Mikomäel enne vangistust alkoholisõltuvus. Iseloomustus toob välja selle negatiivse, mis oli vabaduses olles. Iseloomustuses tuuakse välja ka see, mis on toimunud vangistuse ajal. Programmi Eluviisitreening kokkuvõttes on toodud tulemus, mis on saavutatud. Vangistuse kestel on M. Mikomägi omandanud oskused, kuidas alkoholist vabaneda, oskab välja tuua himuga tooimetuleku viise ja enesekontrolli võtteid. 3.
21. Iseloomustuses märgitakse, et M. Mikomägi saab aru kriminaalhoolduse mõttest. Varem, enne vangistust ei aktsepteerinud ühiskonnas kehtivaid norme, ei osanud arvestada teiste inimestega. Vanglas olles on hakanud rohkem mõistma enda vastutust ühiskonnas. Läbitud sotsiaalprogrammi kokkuvõtted kinnitavad, et individuaalse täitmiskava eesmärk on saavutatud. Ettenähtud programmid on läbitud. Täiendavaid abinõusid pole ette nähtud. 3.
22. M. Mikomägi läbis programmi Viha juhtimine. Selle programmi kokkuvõttena on öeldud, et puudub motivatsioon oma käitumist muuta. Iseloomustusest jääb aga ebaselgeks, millistel motiividel selline järeldus tugineb, mistõttu pole selge, kuidas vangla seisukoht kujunes. Kui programm eesmärki ei saavutanud, siis pole märgitud, mida on selleks ette võetud. Ei saa olla olukorda, et programm eesmärki ei saavuta. Kui nii peaks olema, on kahtluse all vangistuse eesmärgi saavutamine üldse. On kaheldav, kas vangla sooviks tunnistada läbikukkumist kinnipeetava suhtes vangistuse eesmärgi saavutamisel. Seega on M. Mikomägi poolt läbitud ka programm Viha juhtimine ning seda asjaolu ei saa vabastamise otsustamisel hindamata jätta. 3.
23. M. Mikomägi avaldas kohtuistungil, et soovib elada õiguskuulekat elu ning tõi välja ka asjaolud, mis varasemalt elukäiku mõjutasid. Vanade sõpradega enam läbikäimist pole, need olid joodikud. Ütleb, et igas olukorras tuleb jääda inimeseks. Soovib vabanedes tööle asuda ja pere luua. Selgitas ka põhjusi, miks pole tööhõives osalenud. 3.
24. Maakohtupoolne hinnang M. Mikomäe kohta on antud selle aja seisuga, kui ta kuriteo toime pani. Puudub hinnang ja põhjendus selle kohta, miks alkoholiprobleem peale viit ja poolt aastat vangistust ikka aktuaalne on, miks ei oma mõju läbitud programmid, pole antud hinnangut kas nende eesmärk on saavutatud. Ka ei ole põhjendatud, miks peale pikaajalist vangistust kinnipeetava hoiakud muutunud pole. Sotsiaalprogrammi kokkuvõttest lähtuvalt on tulemused positiivsed ja see eesmärgid saavutatud. Määruses puudub põhjendus, miks neid asjaolusid arvestada ei saa. 3.
25. Kaitsja viitab alkoholiriskiga seoses Riigikohtu lahendile asjas 1-09-14104, punktis 25 öeldakse, et alkoholiriskide maandamiseks saab kohaldada sotsiaalprogramme. Ei saa välistada, et selles punktis nimetatud meetmete kohaldamine tagaks kinnipeetava resotsialiseerumise ja õiguskuuleka käitumise. Vastupidist peab maakohus oma lahendis põhjendama ja esitama põhjused, miks need meetmed antud juhul ei toimi. Riigikohus on lahendis asjas 1-09-14104 p 23 öelnud, et kriminaalhoolduse alahindamine seab kahtluse alla kriminaalhooldussüsteemi tervikuna. Kriminaalhooldus ongi rajatud eeldusele, et 3 käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele. 3.
26. Tervisliku seisundi kohta tuleb märkida, et aluseks võetakse vangla arsti arvamus. Samas ei tugine see ei uuringutele ega analüüsidele. Vangla arsti väide kinnipeetava tööks sobivuse kohta on asjatundja arvamus, mis peab tuginema vastavatele uuringutele. Teistsugune arvamus ei ole objektiivne ja käsitletav asjatundja arvamusena. Sellele vaatamata tugineb vangla mittevastavatele hinnangutele ja kohaldab distsiplinaarkaristusi. Juriidilisest küljest on need kehtivad, kuid ei vasta faktilisele olukorrale. Distsiplinaarkaristus ei tee kinnipeetavat terveks. Pealegi pole vangla ametnik see isik, kes oleks päev hindama kinnipeetava tervislikku seisundit, kuid sellele vaatamata kohaldab karistusi. Seega lähtuvalt eeltoodust ei saa distsiplinaarkaristuse tähtsust igal juhul üle hinnata ja käesoleval juhul on maakohus seda teinud. 3.
27. Maakohtu määrusest ei nähtu, millised on need kuriteo toimepanemise asjaolud, millele viidatakse ja miks nendele asjaoludele peale 5 ja poole aasta möödumist viitama peab. 3.
28. Maakohtu hinnang läheb vastuollu vangla hinnanguga. Vangla iseloomustuse kohaselt määrati M. Mikomäele osaline töövõimetus ja ta sai pensioni. Vanglasoleku ajal on pensionimaksmine peatatud ja see taastub vabanemisel. Töövõimetuspension tagab mingi sissetuleku. On põhjendamata seisukoht nagu tagaks töökoht piisava sissetuleku. M. Mikomäel puudub eriala, puudub töökogemus, seega puudub võimalus tasuvat tööd ja üldse tööd leida. Seega, mida aitaks töökoha olemasolu, kui M. Mikomägi üldse tema võimetele vastavat tööd leiaks. See oleks nn linnukene tabelis, omamata sisulist tähendust. 3.
29. M. Mikomägi suhtes on menetluses kriminaalasi, kuid niikaua kuni pole süüdimõistvat lahendit pole inimene karistatud. Tuginemine asjaolule, et menetletakse kriminaalasja, on alusetu.
30. Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 18.03.
31. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtu määrusega mittenõustumiseks. Kuigi kaitsja määruskaebuses puudub selgesõnaline taotlus, milline peaks olema määruskaebemenetluse lõpptulemus, siis arvestades argumente, on ilmselt eesmärgiks maakohtu määruse tühistamine ning süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohtu määrus ei oleks seaduslik, samuti ei nähtu määruskaebusest, milles seisneb maakohtu määruse mitteseaduslikkus.
33. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega üksnes osas, milles ka kaitsja on välja toonud, et pooleliolev kriminaalmenetlus ei ole argument, mida arvestada ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel. KrMS § 7 lg 1 kohaselt kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega jätab ringkonnakohus põhjendused seoses poolelioleva kriminaalmenetlusega maakohtu määrusest välja. Küll ei too see asjaolu endaga kaasa süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
34. Kaitsja on valinud taktika, kus ta ründab vangla iseloomustust osades, mis iseloomustavad süüdimõistetut negatiivselt, kuid ei näe probleemi osades, kus vangla iseloomustus käsitleb süüdimõistetut positiivses suunas. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üksnes kaitsetaktikaliste väidetega ning kohtukolleegium kaitsja seisukohta ei jaga. Vangla iseloomustuses toodud sotsiaalprogrammide läbimise osas on välja toodud, millised on 4 järeldused M. Mikomäe osalemise kohta. Nii on süüdimõistetu individuaalses täitmiskavas välja toodud, milline on riskitegur, mida tahetakse maandada ning milline peaks olema tulemus. Seejuures vangla koostatud individuaalses täitmiskavas on välja toodud, kuidas õnnestus M. Mikomäel eesmärkide saavutamine ning oli hinnang tema osalemisele programmides. Vastupidiselt kaitsjale, kes leiab, et üksnes läbimise fakt on piisav, et öelda, et eesmärgid on saavutatud, ringkonnakohus sellist seisukohta ei jaga. Nii nähtub näiteks, et M. Mikomäe osas on sotsiaalprogramm Eluviisitreening teatud mõju avaldanud. Samas on süüdimõistetu tõdenud programmi läbimise käigus, et ta võiks valuvaigistajana võtta viina, see võtab valu ära. Teisel korral programmi läbides on isiku arusaamad muutunud paremaks ning ta väidetavalt on motiveeritud muutuma. Samas läbides sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, siis programmi läbiviija hinnangul ei rääkinud kinnipeetav siiralt, vaid püüdis kriminaalhooldusametnikele anda vastuseid, mida ta arvas, et temalt oodatakse ja mis võiksid olla korrektsed. Jutust tuli pidevalt välja vastuolusid ning süüdimõistetutu analüüsis oma tegevust vähe ning väga pealiskaudselt. Seega, süüdimõistetu on programme läbides, mille eesmärk on maandada kuritegude riske seoses alkoholi ning agressiivse käitumisega, andnud sõnas lubadusi muutuda ja seda kohati ka analüüsinud, kuid arvestades läbiviijate kokkuvõtteid, ei ole kohtukolleegium kindel, kas süüdimõistetu ka reaalselt midagi omandas või seda rakendada oskaks. Kaitsja hinnangul on vangistuse eesmärgid läbitud kui programmid on läbitud ja kuidas need on läbitud, kui muid tegevusi pole pakutud, ei ole oluline. Kohtukolleegiumi hinnangul on siiski oluline, et süüdimõistetu on programmidest ka midagi õppinud, mis maandaks uue kuriteo riske. Kui isik ise ei soovi muutuda, siis ta võib muudkui programme läbida, kuid tulemuseta. See ei tähenda, et vangistuse eesmärgid seatakse kahtluse alla, vaid eesmärgid jäävad saavutamata.
35. KarS § 76 lg-s 4 on väljatoodud kogumina asjaolud, mida tuleb arvestada süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel – kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemine uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimused ja need tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sellest nähtuvalt ei leia ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud rõhutused sellest, kuidas toimepandud tegudest on möödas pikk aeg, oleksid argumendiks sellele, et isiku varasem elukäik arvesse ei tule. Nii tuleneb üheselt, et arvestamisele kuulub nii süüdimõistetu isik kui ka tema varasem elukäik. Süüdimõistetu varasemasse elukäiku kuulub küll üks kehtiv distsiplinaarkarisus, kuid ka pikaaegne alkoholi tarvitamine ja mittetöötamine. Kaitsja retoorilisele küsimusele miks üldse kuriteo asjaolusid arvestada, vastab seadus, mis näeb nende arvestamise kogumis ette. Küll tuleb nõustuda kaitsjaga selles, et maakohus leidis, et kuriteo asjaolud ei võimalda süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, kuid kuriteo asjaoludele tuginemine ega nende väljatoomine ei nähtu maakohtu määrusest. Ringkonnakohus peab siinkohal ise vajalikuks välja tuua, et asjaolu, et isikul on alkoholisõltuvus, on toonud endaga kaasa ka kuriteo toimepanemise. Nii nähtub vangistuse aluseks olevast kohtuotsusest, et kuritegu pandi kannatanu suhtes toimes ühise alkoholi tarvitamise käigus ning seejuures tahtlikult sõnagi lausumata lõi süüdimõistetu kannatanut korduvalt noaga. Lisaks on M. Mikomägi teo toime pannud maakohtu poolt tuvastatult madalal ajendil, s.o armukadedusest. Seega süüdimõistetu probleemide lahendamise puudulik oskus oli aluseks süüteo toimepanemisel ning on jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise riskiks.
36. Määruskaebuses leitakse, et distsiplinaarkaristused ei oma tähtsust, sest on määratud mittetöötamise eest, kuid süüdimõistetu ei ole töötanud tulenevalt oma tervisest ning see, et keegi vangla töötaja ütleb, et tervisega ei ole probleeme, on asjakohatu arvamus. Kuigi ei kaitsja ega vangla ei ole sellele tähelepanu juhtinud, siis ringkonnakohus tuvastas käesoleval ajal 4 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mitte
37. Küll ei leia ringkonnakohus, et see muudaks järeldust sellest, et süüdimõistetu käitumine ei ole vangistuses olnud õiguspärane – nii on süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristusi nii vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest kui ka seoses vormi ebakorrektse kandmisega. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei ole küll vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisest keeldumise aluseks ning seda ei ole sätestatud ka karistusseadustikus. Nagu ei ole välistatud raskeid kuritegusid toime pandud isikute vabastamine ei ole teoreetiliselt välistatud ka distsiplinaarkorras karistatud süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine. Küll tuleb arvestada, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Isikule määratud distsiplinaarkaristused just näitavad seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. Distsiplinaarkaristused pärast vangistust, mis määruskaebusest rõhutatult on olnud pikk, näitavad, et süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Süüdimõistetu on väidetavalt keeldunud tööst seoses oma tervisega. Distsiplinaarkaristuste käskkirjadest nähtub, et kinnipeetava tööle määramine on kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga. Nii on ka pärast seda, kui M. Mikomägi on keeldunud tööst seost tervisega, kontrollitud seda meditsiinitöötajate poolt, kes on leidnud, et tervisega on kõik korras ning on selle fikseerinud. Samuti puudub ringkonnakohtul igasugune alus vangla arsti pädevuses kahtlemiseks. Lisaks, kui süüdimõistetu ei nõustunud talle määratud distsiplinaarkaristusega, on see võimalik tal halduskorras vaidlustada. See asjaolu aga ringkonnakohtule ei nähtu. Ka VangS § 14 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetav on kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst, seega on ka tema tervist kontrollitud. Samuti VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Ka VangS § 52 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Seega kaitsja etteheited selles osas on alusetud. Distsiplinaarkaristuste määraja ja tervise kontrollija ei ole üks ja sama ametnik.
38. Isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuid arvesse tuleb võtta ka veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. (RKKKm asjas nr 31-1-12-17, p 20) Seega süüdimõistetu käitumist vangistuse ajal eeltoodust nähtuvalt ei saa pidada positiivseks. Määruskaebuses väljatoodud individuaalse täitmiskava ja selle läbitu osas tekitab kohtus pigem küsimusi, mida eelnevalt ringkonnakohus ka käsitles.
39. Maakohus on väidetavalt mööda läinud asjaoludest, mis viitavad otseselt sellele, et süüdimõistetu on otseselt alkoholist loobunud. Ringkonnakohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Süüdimõistetu on sõnas väljendanud soovi alkoholist loobuda ja saab väidetavalt aru ka, mida ta tegema peab. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on M. Mikomäel diagnoositud alkoholisõltuvus. M. Mikomägi on tarvitanud peamiselt kanget alkoholi. Isik on tunnistanud, et liialdas alkoholiga peamiselt seetõttu, et tal ei olnud muud teha ning et käitus agressiivselt vaid alkoholijoobes. Käesoleva kuriteo toimepanemise ajal oli isik alkoholijoobes, samuti on ka varasemad süüteod toime pandud alkoholijoobes. Käesoleval hetkel midagi positiivset alkoholi kohta välja ei too, väidab, et ei soovi grammigi tarvitada. Enda sõnul on tervis liiga kehv, et üldse alkoholi peale mõelda. Samas olid isikul probleemid tervisega ka enne 6 vangistust ning isik kuritarvitas ikkagi alkoholi. Samuti on tütre sõnul olnud suhted M. Mikomäega probleemsed alkoholi tarvitamise tõttu. Vaatamata sellele, et süüdimõistetul on olnud pikaaegselt probleeme alkoholiga, siis alkoholismivastast ravi või blokeerivat protseduuri pole isik kunagi teinud. Küll ei nähtu, miks just käesoleval ajal on süüdimõistetu suhtumine täielikult muutunud ning ta on valmis alkoholist loobuma. Kaitsja leiab, et kuriteo toimepanemisest on ka siinkohal möödunud pikk aeg. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vangistuses viibitud ajaga ületähtsustada alkoholist loobumise realistlikkust. Ringkonnakohus ei väidagi, et kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et isik on loobunud alkoholist, kuna alkoholi kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Ometi on alkoholil süüteo toimepanemisele olnud süüdimõistetul puhul oluline roll. Süüdimõistetul puudub reaalne plaan, kuidas vabaduses oma probleemiga tegelda. M. Mikomägi ütleb, et oluline on, et tal oleks tegevust. Ka selliste võimaluste tagamine endale vabaduses ei nähtu.
40. Lisaks käitumisele vangistuses ning individuaalse täitmiskava läbimisele tuleb kohtul ka arvestada süüdimõistetu elutingimusi vabaduses ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivates tagajärgedes, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul oli süüdimõistetul ka varasemalt elukoht, kuid see ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. Enamgi veel, süüdimõistetu pani kuriteo toime enda elukohas. Süüdimõistetul puudub vabaduses garanteeritud töökoht, ometi leiab ta, et tal on tegevust vaja ning tema töötamisalased oskused on puudulikud ning isik keeldub töötamast järjekindlalt ka vanglas. Süüdimõistetu õigustab oma käitumist tervisega, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid isiku tervisliku seisundi osas.
41. Kaitsja ei ole rahul, et maakohus on öelnud, et kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul sobiv meede. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis tõstatati probleem kriminaalhooldusega justkui seetõttu, et ringkonnakohus justkui luges kriminaalhoolduse süsteemi tervikuna sobimatuks. Käesolevalt ei ole seda väitnud ei maakohus ega ringkonnakohus, vaid kriminaalhooldus ei ole sobiv M. Mikomäe puhul käesoleval ajal. Kriminaalhooldus ja ka koos täiendavate kohustustega oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. M. Mikomägi on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et sõnas on ta valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust. Kuna kohtul puudub usk sellesse, et M. Mikomägi suudaks läbida ainuüksi kontrollnõudeid, sest tal on probleeme allumisega, siis ei oleks määrava tähtsusega ka täiendava sotsiaalprogrammi määramine. Määruskaebus jääb edutuks.
42. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 120 minutit, mille eest taotleb tasu summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 129,60 eurot hüvitada süüdimõistetul.
43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
44. veebruari 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid sellest tuleb jätta välja põhjendused seoses poolelioleva kriminaalmenetlusega. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 7 /allkiri/Tiit Aarne Sarjas