Edasikaebamise kord
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Aleksandr Karlovitšile esitati muuhulgas süüdistus selles, et olles Viru Maakohtu
S § 200 lg 2 p 4 järgi 2 Kriminaalasjas süüdistatakse A. Karlovitši selles, et peale OÜ Luutar kaupluses asuva vitriini mittepurunemist, hüppas ta üle vitriini ja lõi samal ajal kaupluse müüjale jalaga vastu kätt, s.o kasutas vägivalda, pärast mida korjas kokku vitriinis asuvad kuldehted, hüppas uuesti üle leti ja jooksis kauplusest välja. Maakohus leidis, et A. Karlovitši süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ei ole põhjendatud. Maakohus asus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud A. Karlovitši poolt kuldesemete äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samas tõdes kohus, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust väita, et esemete enda valdusesse saamiseks kasutas A. Karlovitš kaupluse müüja S.G. suhtes tahtlikult vägivalda. Maakohus leidis, et A. Karlovitši tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi, s.o vargusena mis on toime pandud avalikult kuid vägivalda kasutamata ning süstemaatiliselt. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, kes vaidlustab Viru Maakohtu otsuse osas, millega A. Karlovitši süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeriti ümber KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Prokuratuur palub maakohtu otsuse selles osas tühistada ja A. Karlovitš nimetatud kuriteoepisoodis süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Apellatsioonis leiab prokuratuur esmalt, et kuigi
lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, on kohtupraktikas leitud, et kohtu poolt karistusõiguslikku kvalifikatsiooni muutev süüdimõistmine sisaldab endas sisuliselt ka õigeksmõistmist. Nimetatust tulenevalt leiab prokurör, et prokuratuuril on õigus esitada apellatsioon kohtuotsuse peale. Järgnevalt leiab prokuratuur, et maakohus on põhjendamatult kvalifitseerinud A. Karlovitši süü nimetatud kuriteoepisoodis avaliku vargusena. Prokurör leiab, et löömise ja järgneva kannatanu kukkumise ja põhjustatud tervisekahjustuse osas esines süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus. Süüdistatav, hüpates hooga üle vitriini, pidas võimalikuks, et tema kehaosad puutuvad kokku kannatanuga, kannatanu kukub maha ja tunneb seetõttu valu ning tal tekib tervisekahjustus. Prokuratuuri arvates on kannatanu ütlustega tõendatud, et süüdistatava teo ja kannatanu kukkumise vahel on põhjuslik seos. Kannatanu kukkus maha, lõi pea ära süüdistatava löögi tagajärjel. Ajal, mil süüdistatav korjas vitriinist kokku kulda, oli kannatanu eemaldunud, sest ta kukkus löögist ja enam ei sekkunud süüdistatava tegevusse. Seega süüdistatav omastas kulla ajal, mil vahetult kestis tema poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivalla toime. Vastuväited apellatsioonile 16. veebruaril 2021esitas A. Karlovitši kaitsja vastuväited apellatsioonile. Esitatud vastuväidetes leiab kaitsja, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Karlovitš ei kasutanud S.G. suhtes vägivalda tahtlikult. Seega on kaitsja arvates süüdistatava teo ümberkvalifitseerimine KarS § 199 järgi põhjendatud. 3 Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ning sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et prokuratuuri apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata kuna tulenevalt
Vastuseks prokuratuuri apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist. A. Karlovitši kriminaalasi lahendati lühimenetluses.
lg 3 p 2 tulenevalt ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud osas, millega jäetakse rahuldamata tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või rahuldatakse see osaliselt, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalikõigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud prokuratuuri väitega, et kohtupoolne karistusõiguslikku kvalifikatsiooni muutev süüdimõistmine sisaldab endas sisuliselt ka õigeksmõistmist. Käsitletavas asjas süüdistas prokuratuur A. Karlovitši 25. jaanuari 2019 kuriteoepisoodis KarS § 200 lg 2 p 4 järgi röövimises. Maakohus tunnistas süüdistatava nimetatud kuriteoepisoodis süüdi aga süstemaatilises avalikus varguses, s.o KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi. Maakohtu hinnangul ei kasutanud A. Karlovitš OÜ Luutar osakonna müüja S.G. suhtes vägivalda tahtlikult.
lg 2 kohaselt tehakse õigeksmõistev kohtuotsus, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav (lisaks ka kui prokurör on süüdistusest loobunud). Seega tuleb isiku õigeksmõistmiseks esmalt vastata KarS § 306 lg 1 p 1-3 esitatud küsimustele, s.o kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse (p 1), kas teo on toime pannud süüdistatav (p 2) ning kas tegu on kuritegu (p 3). Ringkonnakohtu arvates tuleb käsitletavas kriminaalasjas kõigile nimetatud küsimustele vastata jaatavalt. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et 25. jaanuaril 2019 võeti OÜ Luutar osakonnast ära vallasasju (tegu), nimetud vallasasjad võttis omastamise eesmärgil ära A. Karlovitš (teo pani toime süüdistatav) ning süüdistatava taoline tegu on kuritegu (varavastane kuritegu). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses kriminaalasjas nr 1-20-470 leidnud, et kui kohus vastab
lg 1 p-des 1-3 toodud kas-küsimustele jaatavalt, ent jõuab 4 süüdistuses märgituga võrreldes teistsugusele järeldusele selles osas, millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb isiku tegu kvalifitseerida, pole alust süüdistatavat samal ajal õigeks mõista. Taolisel juhul tuleb süüdistatav süüdi tunnistada ja teda karistada karistusseadustiku selle sätte järgi, millele vastavaks kohus isiku tegu peab, teda süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõistmata. Nimetatud otsuses on leitud sedagi, et kohus saab sama teo suhtes teha alternatiivselt kas õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse ning kohtul ei ole võimalik süüdistatavat ühes ja samas teos korraga süüdi tunnistada ja õigeks mõista. Ka mitte osaliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele. Õigeksmõistva otsuse tegemiseks peab mõni süüdistuses osutatud iseseisev kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga tervenisti ära langema - olgu siis tõendamatuse tõttu või põhjusel, et mitte miski sellest faktikogumist, mis on süüdistusse märgitud ja kohtu poolt kindlaks tehtud, ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus (nt vägivalla kasutamises võõra asja äravõtmisel). Nimetatust järeldub, et kui süüdistuses kirjeldatud faktikogum, mis objektiivselt moodustab ühe teo, leiab kohtumenetluses tõendamist vaid osaliselt, ent vastab sellest hoolimata mingi kuriteo tunnustele, tuleb kohtul teha üksnes süüdimõistev otsus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus, kvalifitseerides A. Karlovitši tegevuse 25. jaanuaril 2019 KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi, ei mõistnud süüdistatavat õigeks talle KarS § 200 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses. Ringkonnakohtu arvates mõnele kuriteo tunnusele vastava faktilise asjaolu tuvastamatus (antud juhul vägivalla tarvitamine), mis tingib isiku süü kvalifitseerimise kergema kuriteokoosseisu järgi, ei too endaga kaasa süüdistatava õigeksmõistmist süüdistuses märgitud raskemas kuriteos. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt A. Karlovitši 25. jaanuaril 2019 toimepandud teo kvalifitseerimine KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ei kujuta endast süüdistatava õigeksmõistmist talle prokuratuuri poolt esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 4 järgi. Seega, kuivõrd maakohus ei mõistnud A. Karlovitši tema süüdistuses õigeks, siis tulenevalt
lg 3 p-st 2, leiab ringkonnakohus, et prokuratuuril puudub käsitletavas kriminaalasjas apellatsiooni esitamise õigus. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes
lg 2 p-st 3 ja § 318 lg 3 p-st 2, jätab Tartu Ringkonnakohus prokuratuuri apellatsiooni Viru Maakohtu
(allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.