← Eesti

2-21-768/7

Obsah (7)§ 96§ 80§ 97§ 100§ 101§ 102§ 116

Tsiviilasi nr 2-21-768 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 8. märts 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2

) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja ema, seega ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

3.

§ 97punktist 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Hageja on käesoleval ajal alla 18-aastane isik, seega alaealine. 4.

§ 100

lg 2 esimene lause sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja elavad eraldi.

  1. Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr XXX on kohustatud kostjat tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus alates
  2. augustist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
  3. Hageja on
  4. jaanuaril 2021 esitanud kohtule elatise suurendamise nõude, paludes, et kohus suurendaks alates
  5. jaanuarist 2020 väljamõistetud elatist seadusjärgse määrani.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2019 määrusega nr 115 on alates
  2. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot.
  3. aastal ei ole kuupalga alammäär muutunud. Seega ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla käesoleval ajal väiksem kui 292 eurot.
  4. Kuigi kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, annab menetluslikult aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast 2

(4)otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus märgib, et elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi (antud juhul XX.XX.XXXX määruse) tegemise aluseks olnud asjaoludega sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks oleva Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumine. Sel juhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seetõttu ei ole elatise suurendamiseks miinimumini üldjuhul vaja asjaolude muutumist tõendada. 8. Hageja nõuab käesolevas hagis tema kasuks välja mõistetud elatise suurendamist 200 eurolt 292 euroni, tuginedes miinimumelatise suurenemisele alates 1. jaanuarist 2020. Seega tugineb hageja asjaolule, et pärast maksekäsu määruse tegemist XX.XX.XXXX on muutunud seadusjärgne miinimumelatise suurus, mitte aga asjaolule, et tema vajadused on oluliselt suurenenud või vanemate varaline seisund oluliselt muutunud. Kostja on hageja nõudele esitanud vastuväite, leides, et seaduses sätestatud miinimumist väiksemat elatist makstes on hageja vajaduspõhised ülalpidamiskulud kostja kui hagejast lahus elava vanema poolt kaetud. 9. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

§ 102

lõikes 2 sätestatud alustel.

§ 102

lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 sätestatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda kõike juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. 10. Kostja leiab, et elatise suurendamiseks miinimumelatiseni ei ole alust, kuna hageja tegelikud vajadused kuus on väiksemad

§ 101lõikes 1 sätestatud elatise määrast.

Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei seostu miinimumpalk laste vajadustega ega ole seetõttu enam sobiv vahend elatise määramiseks. Samuti ei arvesta see vanemate võimalusi elatist maksta. Seetõttu peaks seadusandja kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist.

  1. Antud juhul ongi kostja oma väidet esitades tuginenud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (PwC) koostatud
  2. aasta lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mille kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 39). Uuringus leiti (lk 45), et uus miinimumelatis
  3. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172 eurot kuus 3

(4)(standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr

§ 101lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul on hagejale võimalik täisväärtuslikku elu võimaldada ka siis, kui kostja maksab seaduses sätestatud miinimumist väiksemat elatist. Lisaks kostja poolt makstavale 200 euro suurusele elatisele peaks lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (

§ 116

lg 1) sama suures ulatuses hageja ülalpidamisse panustama ka hageja seaduslik esindaja (isa). Lisades vanemate panusele (200 +200) riigi poolt makstava lapsetoetuse 60 eurot kuus, on hageja ülalpidamiskuluks kokku 460 eurot kuus, olles oluliselt suurem uuringujärgsest vajaduspõhisest miinimumelatisest 359 eurot kuus. Kuigi igakuine elatis hagejale jääb allapoole seaduses ettenähtud minimaalmäära, katab elatis nimetatud määras hageja peamised vajadused ega ole elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav.

  1. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt on kohus seisukohal, et puudub alus käesoleval ajal elatise suurendamiseks, mistõttu jätab kohus AAA hagi BBB vastu elatise suurendamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas võimaldab TsMS § 162 lg 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades asjaolu, et praegusel juhul on hagejaks alaealine laps, kes nõudis oma vanemalt elatise suurendamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
  3. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.