← Eesti

4-20-2821/66

Obsah (15)§ 7§ 126§ 63§ 83§ 87§ 86§ 146§ 64§ 1261§ 115§ 66§ 61§ 60§ 173§ 175

4-20-2821 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-2821 Kohtukooss

§ 7

lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõte kehtib VTMS § 2 kohaselt ka väärteomenetluses, mistõttu sellised lühendid märkmetes ei tõenda tõsikindlalt kütuse müüki, samuti ei saa nende baasil kontrollida kütusemüügi toimumist. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et XX käitumises ei ole sedastatavad VKS § 13 lg 1 p 3 rikkumise tunnused ja väärteomenetlus kuulub VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt lõpetamisele. 10. Maakohus pidas põhjendatuks ja mõistlikuks kaitsjatasu suuruseks 800 eurot ning mõistis selle VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt XX kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Väärteomenetluse kulud, s.o vedeliku ekspertiiside kulud summas 1506,24 jättis kohus riigi kanda. Asitõendiks olevad sularaha, märkmikud, paberilehed, kvaliteedinõuetele mittevastav diislikütus, kütuse tankimiseks vajalikud seadmed ja plastmahutid määras kohus kohtuotsuse jõustumisel tagastada XX-le. Väärteotoimikus oleva CD-plaadi määras kohus jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel väärteomaterjalide juurde.

11. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti esindaja Aleksandr Škirin, kes palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega karistada XX KarS § 372 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, konfiskeerida KarS § 372 lg-st 5 tulenevalt ja KarS § 83 lg 2 alusel asitõendina äravõetud nõuetele mittevastav vedelkütus koguses 1143,45 liitrit ning kütuse tankimiseks ja hoiustamiseks vajalikud seadmed, konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel asitõendina äravõetud ning Maksu- ja Tolliameti pangaarvele paigutatud sularaha 651,38 eurot, mõista XX-lt välja ekspertiisikulud summas 1506,24 eurot ja jätta isiku menetluskulud tema enda kanda. Alternatiivselt, apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral, palub kohtuvälise menetleja esindaja otsustada asitõendina äravõetud vedelkütusega seonduv edasitoimetamise viis. 3

(19)4-20-2821
  1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, lugedes tõendatud asjaolud tõendamatuteks ja see on toonud kaasa põhjendamatu kohtuotsuse VTMS § 150 lg 2 mõttes.
  2. Kaebaja ei nõustu maakohtu järeldustega kütuse ekspertiiside osas. Kuigi dokumentidest ei nähtu, et kütuste parameetrid on samad, selgus nii garaažis olevatest mahutitest võetud kütuseproovide, kui ka SSi autost võetud kütuseproovide analüüsimisel, et mõlemal juhul on tegemist nõuetele mittevastava kütusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli erinevus kütuseproovide parameetrites tingitud sellest, et SS sõidukisse tangitud kütus segunes paagis olemasoleva kütusega. Kaebaja peab tähelepanuväärseks, et nii mahutites kui ka SSi sõiduki kütusepaagis olnud kütus oli kvaliteedinõuetele mittevastav. Selline kütus pärineb üldjuhul liiduvälistest riikidest (Venemaa, Valgevene) ja Eesti ega Euroopa Liidu tanklates sellist kütust ei müüda.
  3. SS väitis kohtuvälises menetluses, et tema tankis oma sõidukit Mustamäel asuvas Jetoil tanklas ja Jüri lähedal asuvas Krooning tanklas, kuid vastavussertifikaatidest (kd 1 lk 213-214) nähtuvalt müüdi nimetatud tanklates nõuetele vastavat kütust. See tõendab, et SS ei ole nimetatud tanklates oma sõidukit tankinud. Kohtumenetluses asus SS väitma, et ta tankis hoopis Klaipedas ja Jüri lähedal asuvas Krooning tanklas ning tuli 19.09.2019 XX juurde täis paagiga. Kaebaja hinnangul on eelnevast tulenevalt leidnud tõendamist, et SS ei ole Jüri lähedal asuvas Krooning tanklas tankinud. Samuti on meneltuse käigus leidnud tõendamist, et SS ei ole perioodil 01.06-19.09.2019 oma sõidukiga Eesti riigipiiri ületanud ja Klaipedas käinud, mistõttu ei saanud ta oma sõidukit seal tankida. Kuna negatiivset asjaolu on raske tõendada, tuleb vaatlusprotokollis (kd 1 lk 126, teine lõik) kajastuv teave Eesti riigipiiri mitteületamise kohta, mis on saadud MTA kasutuses oleva piiriületuste andmebaasi analüüsimise käigus, lugeda

§ 63lg 1 mõttes iseseisvaks tõendiks.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et garaažist väljumisel oli SS sõiduki paak täis (kd 1 lk 41), on kohtuvälise menetleja hinnangul leidnud tõendamist, et XX müüs SS-le kütust.

  1. Kaebaja leiab, et alljärgnevaid tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et XX poolt garaažis kütuse müümine on tõendatud. Kütuse müügi kohta laekus EMTA-le vihje (kd 1 lk 194), mida kinnitas tunnistaja KK. Tunnistaja EE ütluste kohaselt oli enne läbiotsimist garaaži ees järjekorras umbes viis sõidukit, mis sõitsid ükshaaval garaaži sisse, olid seal mõnda aega ja sõitsid välja tagasi. Kui EMTA sõiduk garaaži sisse sõitis, ütles garaažis viibiv XX tunnistajale, et tankurpüstol ei ulatu paaki ja palus sõita ettepoole. Menetlusalune isik oli garaažis üksi. Kütuse müügiga tegelemisele viitavad ka garaažist avastatud kütuse märkimisväärne kogus, kütuse tankimiseks ja hoiustamiseks vajalikud seadmed, isiku taskust avastatud sularaha ja garaažist leitud mündikassa ja märkmepaberid kütuse kallamise kohta (kd 1 lk 130). Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks XX kohtumenetluses antud selgitusi, mille kohaselt on märkmepaberid seotud veoauto remondiga. Sellisel juhul oleks loogiline, et esmalt kallatakse kütust maha ja siis kallatakse paaki tagasi, kuid märkmepaberitel on märgitud kõigepealt „peale kallamine“ ja seejärel „maha kallamine“. Fotodelt (kd 1 lk 14-32) ei nähtu samuti, et garaažis olnuks tööriistu ja muid autode remontimiseks vajalikke esemeid. Seal asusid peamiselt erinevad kanistrid ja mahutid, mis viitavad pigem kütuse käitlemisele, kui sõidukite remontimisele.
  2. Kaebaja möönis, et kuigi väärteoasjas puuduvad otsesed tõendid, mis eraldiseisvalt hinnatuna viitaksid sellele, et menetlusalune isik müüs kütust, saab tõendite kogumi põhjal saab lugeda tõendatuks, et XX müüs menetluses tuvastamata ajast kuni 19.09.2019 aadressil SuurSõjamäe põik 10, Tallinn ilma kütuse müügi loata vedelkütust ning XX müüs 19.09.2019 ilma kütuse müügi loata vedelkütust SS-le.
  3. Väärteoasjas võeti XX-lt asitõendina ära 1143,45 liitrit kvaliteedinõuetele mittevastavat vedelkütust ning kütuse tankimiseks ja hoiustamiseks vajalikud seadmed (tankurpüstol, pump, 4

(19)4-20-2821 voolikud, plastmahutid). Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb vedelkütuse ja seadmete suhtes kohaldada KarS § 372 lg-st 5 tulenevalt konfiskeerimist, sest XX-l puudub kütuse müügiga tegelemiseks tegevusluba ja vastupidisel juhul võib isik nende abil jätkuvalt süütegusid toimepanna. Nõuetele mittevastav vedelkütus tuleb konfiskeerida, sest sellise kütuse käitlemine on VKS § 8 lg-st 2 tulenevalt keelatud. Kaebaja leiab, et XX-lt ära võetud ning EMTA pangaarvele paigutatud sularaha 651,38 eurot on saadud vedelkütuse ebaseaduslikust müügist. Seda kinnitab asjaolu, et paberraha avastati läbiotsimise käigus menetlusaluse isiku pükste taskust ja mündid asusid lukustatavas mündikassas, mis võimaldas vedelkütuse ostjatega kiirelt ja mugavalt arveldada. Sellise summa pükste taskus kandmine ei ole tavapärane. Kuna tegemist on süüteoga saadud varaga, kuulub see isikult KarS § 831 alusel konfiskeerimisele.
  1. XX kaitsja BB esitas 01.02.2021 ja 11.02.2021 samasisulised vastused apellatsioonile, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.
  2. Kohtuväline menetleja möönis apellatsioonis, et asjas puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et XX oleks toime pannud KarS § 372 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaitsja leiab, et väärtegu saab tõendada üksnes otseste tõendite alusel, mida ole.
  3. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kaitsja, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid XX poolt mahutitest SSi auto kütusepaaki kütte tankimist. SS eitab menetlusaluse isiku juures kütuse tankimist ja ta läks ütluste kohaselt XX juurde täis paagiga viimasega eelnevalt kokku leppimata. Seda kinnitavad nii XX ütlused kui ka telefonikõne eristused. EE ei näinud samuti tankimist pealt. Nõuete mittevastava kütuse olemasolu SS kütusepaagis on seletatav asjaoluga, et ta ei ole kütusepaaki pesnud ja kasutas kauplustest ostetud kütuse lisandeid, mistõttu tanklates tangitud kütus segunes paagis olnud muda ja lisanditega.
  4. Kaitsjale jääb mõistetamatuks kohtuvälise menetleja järeldus, et SS ei ole Klaipedas käinud, mistõttu ei saanud ta seal ka oma sõidukit tankida. Klaipeda asub Leedus ja Baltiriikide vahel ei ole riigipiiri ning administratiivpiiri saab ületada ilma registreerimiseta. Vaatlusprotokoll saab olla tõendiks ainult koos vaadeldava dokumendiga, aga antud juhul vaadeldavat dokumenti ehk piiriületuste andmebaasi väljavõtet toimikus ei ole.
  5. Kaitsja hinnangul ei tõenda apellandi nimetatud kaudsed tõendid kogumis kütuse müüki, sest need ei ole tõendid

§ 63mõttes ehk pigem on tegemist alusetute kahtlustustega.

Kaitsja märgib, et EMTA-le laekunud vihje näol oli tegemist konkurentide valeinfoga, kes soovisid EMTA abil mõjutada XX garaaži rentimisest loobuma. XX selgitas 14.09.

  1. a kohtuistungil (vt.lk.6 lg.1), et korduvatele sooviavaldustele vaatamata ei olnud ta nõus garaaži rentimisest loobuda. Iga autoremonditöökoja ees seisavad järjekorras autod, mis sõidavad ükshaaval sisse ja mõne aja pärast taas välja. EE ei tea, mida need sõidukid garaažis tegid. EMTA ei ole samuti nende sõidukite osas mingisugust uurimist läbi viinud, mistõttu puuduvad asjas tõendid, et nende sõidukite juhtidele oleks kütust müüdud. EE kahtlus, et XX soovis tema autosse kütust tankida, ei ole õige. Menetlusalune isik selgitas, et ta ootas inimest, kellele ta oli eelnevalt lubanud kütusesse lisandit valada (VTP lk. 227). Tegemist on üksnes subjektiivse arvamusega, mitte tõendiga. XX kinnitas, et ta tegeles garaažis üksinda autoremondiga (14.09.20.a protokolli lk.7 lõpus, lk.8 alguses).
  2. Kütuse, tankimise ja hoiustamise seadmete, sularaha, mündikassa ja märkmepaberite olemasolu osas on XX 14.09.
  3. a kohtuistungil selgitanud järgmist: „mina soetasin need, ajalehes oli kuulutus. Kaks aastat möödus juba, mitte rohkem.“; „mina ostsin need asjad kõik koos, siis kui see inimene pani kuulutuse.“; „ma tahtsin tulevikus enda suvilas, mul on seal suur maja, teha kütust, et oleks saanud ka talvel elada“. Vastuseks kohtu küsimusele märkis menetlusalune isik, et ma ostsin seda kõike koos., .....need voolikud, püstol koos arvestiga ja pump, ....... kõik komplektis ..... Ma ostsin endale kütusesüsteemi jaoks suvilasse. Raha ja 5

(19)4-20-2821 mündikassa kohta andis ta järgmisi ütlusi: „need on minu isiklik raha. Tahtsin midagi suvila jaoks osta. See metall karp peenrahaga oli üldse seal tagumises toas ja see oli lihtsalt rahakassa“. Märkmepaberite osas andis XX ütlusi, et paar korda käis tema juures veoauto remondis ning selle tarvis vabastas ta paagi kütusest ja pärast remonti kallas kütuse tagasi (kd 2 lk 88). Seega on märkmepaberitel olevad väljendid seotud auto remontimisega.
  1. Kaitsja ei pea oluliseks apellandi väidet, et garaažis ei olnud tööriistu, sest läbiotsimisel tööriistu ei otsitudki. Fotodelt (lk 14 ja 15) nähtuvad suured kastid, mille sees võisid tööriistad olla. VV ütluste kohaselt võisid tööriistad olla ka tagaruumis. Valged kanistrid tagaruumi ukse juures (vt. läbiotsimisprotokoll, fototabel lk.14,15 pilt 1,3) olid ette nähtud vee jaoks. Suured mahutid koos kütusega olid ostetud suvila küttesüsteemi jaoks.
  2. Kaitsja palub jätta rahuldamata apellandi taotluse asitõendina äravõetud vedelkütuse konfiskeerimiseks. Kui kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis ei ole KarS § 83 alusel süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine võimalik. XX ostis vedelkütust isiklikuks tarbimisteks ehk enda suvilas kütesüsteemi ehitamiseks ja isiku selline tegevus ei ole keelatud.
  3. XX kaitsja esitas ühes kirjaliku vastusega ka avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal apellatsioonimenetluses kokku 10 tundi, mille eest taotleb tasu kokku 1000 eurot. Kaitsja märgib, et XX pole menetluskulusid kaitsjale tasunud ja palub need üle kanda BB FIE pangakontole Coop pangas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks.
  5. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo nr 3-1-1-23-11, p 18; 3-1-1-14-14, p 718 ja 1-16-6115/67, p 28). Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud (nt RKKKo nr 1-20-1301, p 14; 118-1247/58, p 33; 3-1-1-64-16, p 6 jpt), et vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist peab ringkonnakohus, tehes süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Apellatsioonikohtul tuleb sellisel juhul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang (viimati RKKKo-d nr 1-20-1301/35, p 14,
  6. veebruarist 2021, ja 1-1910157, p 7,
  7. veebruarist 2021). Käesolevas asjas ei tuvastanud ringkonnakohus vigu, mis annaks põhjust maakohtu järeldustest kardinaalselt teistsugustele järeldustele jõuda (s.o teha samade tõendite alusel süüditunnistav otsus, vastukaaluks maakohtu menetluse lõpetamisele).
  8. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamist menetlusaluse isiku suhtes, leides, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Ringkonnakohus kohtuvälise menetleja etteheitega ei nõustu ja leiab, et maakohus hindas tõendeid, mille põhjal kohus XX poolt KarS § 372 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist ei tuvastanud, asjakohaselt ja õigesti. Maakohtu mõttekäik on jälgitav ja järeldused seostatud tuvastatud asjaoludega.
  9. Kohtukolleegium esitab oma seisukohad ja nende põhjendused järgmises järjekorras: I. süüdistuse osaline ebakonkreetsus, II. küsimus 18.02.2020 vaatlusprotokollist nr 6
(19)4-20-2821 930019001916/23 kui tõendist, III. tunnistaja EE ütlused, IV. apellatsiooni muud vastuväited menetluse lõpetamisele, V. konfiskeerimise küsimus ja VI. menetluskulu küsimus. I. Süüdistuse osaline ebakonkreetsus
  1. XX väärteoprotokollis sisalduv väärteosüüdistus koosneb kahest osast. Vastavalt neile osadele kontrollis maakohus ka süüdistuse põhjendatust. Osas, kus XX-le heidetakse ette just SS-le kütuse müümist 19.09.2019, süüdistus standarditest ei irdu.
  2. Lisaks aga heidetakse talle ette üldisemalt seda, et ta „müüs menetluses tuvastamata ajast kuni 19.09.2019 aadressil Suur-Sõjamäe põik 10, Tallinn, ilma kütuse müügi loata (Vedelkütuse seadus (VKS) § 13 lg 1 p 3) vedelkütust“. Väärteosüüdistuse selle osa puhul peab märkima, et sõltumata sellest, millist sündmuste käiku annaks tõenditest tuletada, ei saa väärteoprotokollis sisalduvast väärteosüüdistuse faktide kirjeldusest järeldada, milliseid faktilisi tegusid on väärteona ette heidetud.
  3. VTMS § 69 lg 2 p-d 1 ja 2 näevad ette, et väärteoprotokollis tuleb märkida 1) väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; ja 2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. (Väärteo)süüdistus peab seega sisaldama kahte asja, mida on võimalik mõtteliselt eraldada: isikule ette heidetava käitumise faktilist kirjeldust ja etteheite õiguslikku sisu (vt ka RKKKo 3-1-1-66-12, p 9.4). Faktiline kirjeldus peab kajastama elulisi, reaalses maailmas aset leidnud asjaolusid. Väärteoprotokollis on kõige lähedasem sellisele XX tegude kirjeldamisele fraas „müüs kütuse müügiloata vedelkütust“. Müümine aga tähendab konkreetseid müügitehinguid, kuid neid pole vähimalgi määral üritatud individualiseerida. Mitte ainult ei puudu see süüdistusest, aga tegelikult ei ole menetluse käigus esitatud ka ühtki viidet ühelegi juhtumile, kus XX oleks sellise tehingu teinud. Samuti puudub väärteosüüdistusest teo toimepanemise aeg, kuna see on määratletud lihtsalt sõnadega “menetluses tuvastamata ajast kuni 19.09.2019.“ Seega pole süüteo toimepanemise aega määratletud isegi aastate lõikes.
  4. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-43-14 (p-d 12 ja 14) on rõhutatud, et kohtuväline menetleja peab süüdistusfunktsiooni kandjana tagama, et kohtule esitatud väärteoprotokoll võimaldaks faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab; just teokirjelduse põhjal peab saama anda hinnangut, kas ja kuidas täitis isik täitis konkreetse väärteokoosseisu. Analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Kui väärteoprotokoll seda ei võimalda, siis on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.
  5. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (vt RKKKo 3-1-1-84-12, p 10, RKKKm 3-1-1-80-13, p 7.2.
  6. jne). Isiku süüditunnistamine konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse eiramine, mis tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-122-03). Isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse (RKKKo nr 3-1-1-139-05, 3-1-1-158-05). Kõik need nõuded kehtivad ka väärteomenetluses. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ja anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse (vt nt RKKKo nr 3-1-1-5-15, p 6; 4-17-3969, p 7). Ringkonnakohtu hinnangul on äärmiselt küsitav, kas nii ebamäärase süüdistuse alusel, kus pole süüteo toimepanemise aega ega konkreetseid tegusid, on võimalik menetlusalusel isikul üldse teada, milles konkreetselt teda süüdistatakse. 7
(19)4-20-2821 II. 18.02.2020 vaatlusprotokoll kui tõend
  1. Üks apellatsiooni seisukohalt keskseid vaidlusküsimusi on see, kas SS, kellele kütuse müümist väärteoprotokollis XX-le ette heidetakse, sai tankida sõidukist Škoda Superb reg. nr. PPPPPP 19.09.2019 leitud kütuse kusagil mujal, sh väljaspool Eestit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et SS ei ole Klaipedas käinud (viitega 18.02.2020 vaatlusprotokollile nr 930019001916/23, I kd tl 126), mistõttu ei saanud ta seal oma sõidukit tankida. Maakohus ei pidanud tõendatuks, et SS ei ole oma sõidukiga Škoda Superb reg. nr. PPPPPP ajavahemikul 01.06 – 19.09.2019 riigipiiri ületanud. Esmalt tuleb märkida, et kuna tõendite hulgast puuduvad SSi ütlused (lähemalt käesoleva otsuse p 67), puuduvad ka tõendid selle kohta, kus täpselt võinuks SS tankida, mis muudab arutelu selle üle, kas ta sai Leedus käia või ei, paljuski tähtsusetuks. Siiski, kuna nähtuvalt maakohtu otsusest ja apellatsioonist ilmneb asjas põhimõtteline vaidlus vaatlusprotokollile kehtivate nõuete üle, käsitleb ringkonnakohus seda küsimust järgnevalt siiski.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega (otsuse lk 5-6) selles, et kohtuvälise menetleja tõendina esitatud 18.02.2020 protokoll ei saa tõendada seda, kas ja kuidas on SS või tema sõiduk liikunud üle piiri. Kohtukolleegium nõustub maakohtu kriitikaga kõnealuse protokolli aadressil ja leiab, et väärteomenetleja mõistab valesti vaatlusprotokolli kui tõendi olemust tervikuna. See vääritimõistmine ulatub nii kaugele, et seab juba ohtu vaatlusprotokolli kasutamise tõendina üldse. (Lisaks kõnealusele 18.02.2020 vaatlusprotokollile koos lisadega (I kd tl 121-182) osundavad süstemaatilisele väärtõlgendusele ka väärteoasja toimikus olevad kaks teist vaatlusprotokolli, 10.02.2020 (tl 204-206) ja 20.04.2020 (tl 211-215), kuid kuna maakohus neid ei uurinud ja neid pole käsitletud otsuses ega apellatsioonis, siis ei peatu neil ka ringkonnakohus).
  3. Apellant leiab, et vaatlusprotokolli ja selles talletatud teavet Eesti riigipiiri mitteületamise kohta, mida väärteoasja menetleja sai MTA kasutuses oleva piiriületuste andmebaasi analüüsimise käigus, tuleb antud juhul lugeda iseseisvaks tõendiks. Ta märgib: „

§ 83

lg 1 kohaselt vaatlus on uurimistoiming, mille eesmärgiks on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt võib vaatlusobjektiks olla muuhulgas dokument, muu objekt või asitõend. Antud juhul oli vaatlusobjektiks MTA kasutuses olev piiriületuste andmebaas.

§ 63

lg 1 kohaselt tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Eeltoodust tulenevalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et 18.02.2020 vaatlusprotokolli nr 930019001916/23 tuleb lugeda tõendiks

§ 63lg 1 mõttes.

Eeltoodust kohtuväline menetleja leiab, et meneltuse käigus on tõendatud asjaolu, et SS ei ole Klaipedas käinud (ei ole perioodil 01.06 – 19.09.2019 oma sõidukiga Eesti riigipiiri ületanud) ega saanud oma sõidukit seal tankida.“ 39. Vaatlusprotokoll saab tõepoolest olla

§ 63lg 1 tähenduses tõendiks.

Nõuded ja eeldused sellele tõendile seavad

§-d 83, 86 ja 87.

§ 83

näeb ette, et vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära ning sätte lg 2 loetleb võimalikud vaatlusobjektid: 1) sündmuskoht; 2) laip; 3) dokument, muu objekt või asitõend; 4) isik ning posti- või telegraafisaadetis.

§ 87

lg 1 loetleb omakorda asjaolud, mis tuleb vaatlusprotokolli kanda: 1) sündmuskoha olustiku kirjeldus; 2) laiba isik või tundmatu laiba puhul isikukirjeldus; 3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused; 4) kuriteojälgede kirjeldus; 5) muud vaatlusandmed; 6) uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number.

§ 86„Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus“ näeb 8

(19)4-20-2821 ette, et dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina.

§ 146

lg 5 näeb lisaks ette, et uurimistoimingu protokolli põhiosas talletatakse uurimistoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega. 40. Riigikohus on seostanud (RKKKo nr 3-1-1-21-09, p-d 9.3 ja 9.4) tõendusteavet kajastava objekti vaatluse ja selle protokollimise nõuet sellega, et just see teeb võimalikuks tõendi saamise seaduslikkuse hindamise. Kõrvutades seda seisukohta

§-de 83 ja 87 nõuetega, on ilmselge ja möödapääsmatu, et ennekõike tuleb vaatlusprotokollis näidata ühemõtteliselt, millise vaatlusobjekti kohta see on koostatud ning siis kajastada neid andmeid ja jälgi, mis just on sedastatavad selles(-l) objektis(-l). Seda peab olema kajastatud võimalikult objektiivselt ja nii, et oleks jälgitav, kuidas need faktilised asjaolud on sedastatud.

  1. Kõnealuse 18.02.2020 vaatlusprotokolli kohta saab märkida järgmist. Kõigepealt on selle sissejuhatavas osas ehk esimeses lõigus formuleeritud vaadeldav objekt: „… teostas 19.09.2019 läbiotsimise käigus aadressil Suur-Sõjamäe põik 10 Tallinn saadud tõendite vaatlust.“ Põhiline informatsioon sisaldub protokolli osas „Menetlustoimingu käik“, mis algab järgmiselt: „19.09.2019 läbiotsimisprotokollile on lisatud video (salvestus CD-plaadil) sisenemisest garaažiboksi aadressil Suur-Sõjamäe põik 10 Tallinn läbiotsimise teostamiseks.“ (Edaspidi käesolevas otsuses: „19.09.19 video“.) Järgnevalt kirjeldatakse, mida EMTA ametnikud nägid enne läbiotsimiskohta sisenemist, tehes tähelduse sõiduki Škoda Superb reg nr PPPPPP väljumise kohta. Järgneb lause: „19.09.2019 kell 19:30 MTA vaneminspektor AS ja AV peatasid Suur-Sõjamäe põik 10 haruteel sõiduki Škoda Superb registrimärgiga PPPPPP, mida juhtis Sergei S (isikukood XXXXXXXXXXX).“ Järgneb lõik selle kohta, et nimetatud sõiduki kütusepaagis olnud kütus ei vastanud 12.02.2020 ekspertiisiakti kohaselt standardeile ning „Piiriületuste andmebaasi järgi sõidukiga Škoda Superb registrimärgiga PPPPPP ei ole ületatud Eesti riigipiiri ajavahemikul 01.06.2019 kuni 19.09.2019“. Protokollis järgnevad asjaolud, mis kajastavad läbiotsimise käigus äravõetud esemeid ehk mis on käsitatav tõesti 19.09.2019 äravõetud esemete vaatlusena, kuni tuleb lause „12.02.2020 SEB panga väljavõte (Lisa 2) järgi pani XX 09.09.2019 oma pangaarvele sularaha summas 130 euro ja 10.09.2019 maksis Marulk OÜ-le renditasu summas 107 eurot.“ Järgneb lühike lause läbiotsimisel leitu kohta ja sellele: „Läbiotsimise ajal 19.09.2019 olid garaažiboksis videovalve seadmed: töötav kaamera monitor ja videovalve süsteem „DEFEWAY“, mis näitasid väljas toimuvat. Töötamisregistri andmetel XX lõpetas töölepingu 30.08.2019 firmaga Baltic Bearing Factory OÜ ja sõlmis uue töölepingu 23.09.2019 (peale 19.09.2019 läbiotsimist) firmaga Favor AS (Lisa 1).“ Järgneb taas läbiotsimisel äravõetud esemete vaatluse kirjeldus kuni protokolli
  2. lehe eelviimase lauseni: „AA (ik XXXXXXXXXXX) on veoauto (rekka) juht, kes pidevalt sõidab Eesti ja Vene Föderatsiooni vahel (piiriületuste väljavõte Lisa 3).“ Järgneb veel pisut läbiotsimisel äravõetud objektide vaatlust. Muuhulgas on (viidates vaatlusprotokolli lisale 6) märgitud, et 19.09.2019 kell 19:27 helistas XX kasutatavale telefonile XXXXXXX V (asjast nähtuvalt tunnistaja VV). (Enne ega pärast seda tol õhtul keegi teine ta telefonile ei helistanud).
  3. Protokollil on 6 lisa, millest ükski ei kajasta SS piiriületusi. Küll aga on nt lisaks 1 Töötamisregistri väljaprint (I kd tl 150), lisaks 2 (tl 151-177) SEB panga 12.02.2020 vastus EMTA-le ning lisa 3 on arusaamatu päritoluga (ei nähtu, kes, millal ja kust andmed kogus) Excel-tabel (tl 178), mis paistab kajastavat AA piiriületusi.
  4. Eelnevast nähtub, et kuigi vaatlusprotokolli enda määratluse kohaselt peaks see kajastama „19.09.2019 läbiotsimise käigus aadressil Suur-Sõjamäe põik 10 Tallinn saadud tõendite vaatlust,“ sisaldub protokollis segadik erinevatest infokildudest, mis põhinevad erinevatel aegadel erinevatest allikatest kogutud teabel, millest vaevu pool on saadud mainitud 19.09.2019 läbiotsimise käigus. Osa asjaolusid on seostatavad mingite hiljem kogutud tõenditega, milleks on 12.02.2020 ekspertiisiakt ja 12.02.2020 SEB panga vastuskiri; samuti on ilmselgelt hiljem 9

(19)4-20-2821 kogutud ka töötamisregistri andmed – kuigi väljavõtte tegemise aega pole näha, kajastab see mh ka 23.09.2019 andmeid.
  1. Lisaks kajastab protokoll teavet, mille päritolu jääb täiesti ebaselgeks (võimalik, et tegu on hinnangute ja tõlgendustega, kuid kuna allikad on ebaselged ja kontrollimatud, ei ole ühest arvamust võimalik kujundada). Sellisteks on Excel-tabel A-nimelise isiku andmetega ja selle vahendamine protokollis (tavaolukorras võiks eeldada, et väljatrüki tegi 18.02.2020 toimingu teinud menetleja, kuid kuna protokoll sisaldab kaootilist infokogumit eri ajahetkedel kogunenud materjalist, ei saa seda antud juhul eeldada). Arusaamatu päritoluga infokillud on ka Škoda Superb piiriületused, läbiotsimiskohas videovalveseadmete tuvastamine ja asjaolu, et A on veokijuht, kes sõidab Eesti-Vene Föderatsiooni vahet. Samuti on arusaamatu ja lausa eksitav see, mis puudutab Škoda Superbi peatamist 19.09.2019 kell 19:30, roolis Sergei S. Eksitav on see põhjusel, et protokoll jätab mulje (ei tea, kas taotluslikult), justkui kajastuks see peatamine 19.09.19 videol. Ringkonnakohus tutvus videoga (CD kirjaga „19.09.2019 läbiotsimine SuurSõjamäe põik Tallinn VTM 930019001916“ toimiku I kd tagakaane küljes) ja sellel ei ole sellist sõiduki peatamist fikseeritud.
  2. Tähelepanuväärne on aga see, et peatamist kajastavad andmed on vastuolus läbiotsimisprotokollis (I kd, tl 6-32) kajastatuga, milles on läbiotsimise alguseks märgitud kell 19:
  3. Selle osa „Läbiotsimise käik“ kohaselt sisenesid EMTA ametnikud kell 19:32 eravärvides ametibussiga avatud ustega garaažiboksi aadressil Suur-Sõjamäe põik 10, Tallinn, edasi kirjeldatakse garaažis olnud isiku (nagu selgus hiljem - XX) tegevust, sh et keegi helistas talle, mille peale ta üritas garaažist lahkuda. Kui aga kõrvutada 18.02.2020 vaatlusprotokolli, läbiotsimisprotokolli ja 19.09.2019 sõiduki nr PPPPPP vaatlusprotokolli (I kd, tl 35), siis nähtub, et EMTA andmetel peatasid nad sõiduki kell 19:30 ja sisenesid läbiotsimiseks garaaži kell 19:32 ehk kaks minutit hiljem. Kuna aga läbiotsimiseks garaaži sisenemise kellaaeg peab olema kindlasti vale (kui toimus 19:27 kõne, siis olid ametnikud juba garaažis), siis tekib küsimus, kui õige saab olla kellaaeg 19:
  5. Neid andmeid videoga kõrvutades ilmneb veel segasem pilt. 19.09.19 videol on ligi 4 minuti ulatuses videosalvestust (ajaskaalat ega andmeid salvestuse tegija kohta ei nähtu). Salvestuse sekundeil 20-25 toimub see, mida 18.02.2020 vaatlusprotokollis on kirjeldatud kui seda, et EMTA ametnikud nägid enne läbiotsimiskohta sisenemist ära sõitmas sõidukit Škoda Superb reg nr PPPPPP.
  6. sekundil siseneb sõiduk (eeldatavasti) EMTA ametnikega kõnealusesse garaaži ning ca 45 sekundi pärast (1:15) helistatakse garaažis toimetavale isikule (s.o XX-le), kes hakkab kuhugi kiirustama ja ametnikud paistavad ta kinni pidavat. Seega, kui lähtuda sellest, et kõneeristusest nähtuvalt tehti kõne 19:27, siis järelikult sisenesid politseiametnikud garaaži kas 19:26 või 19:27, mitte 19:32, nagu on protokollis märgitud.
  7. 18.02.2020 vaatlusprotokollis videosalvestuse kajastamise puhul pole ainus probleem sellega sündmuste kellaajaline ebaselgus, vaid ka see, et vaatlusprotokoll peaks sellel märgitu kohaselt kajastama läbiotsimise käigus saadud tõendeid, kuid väita seda, et see video on saadud läbiotsimise käigus, on raske, kui mitte võimatu. Video, millelt ei nähtu, millal täpselt see on tehtud ja kes sellel on, kõrvutamisel 18.02.2020 vaatlusprotokolli tekstiga saab järeldada, et see kajastab EMTA eravärvides sõiduki sisemust, kui see sõidab enne läbiotsimist XX garaaži. Inimesed väljuvad sellest ja hakkavad garaažis oleva mehega (kes on ilmselt XX) suhtlema, samuti kiskuma alla katteid garaažis olevatelt asjadelt; samas ei nähtu videolt, et nende ligi 4 minuti jooksul oleks teostatud läbiotsimise rakendamist ja tutvustatud menetlusalusele isikule tema õigusi ja läbiotsimise määrust. Läbiotsimise protokollil on märgitud sisenemise ajaks kell 19:32 ja toimingu algusajaks kel 19:35; protokolli kohaselt tutvustati isikule, kelle juures teostati läbiotsimist, enne läbiotsimist määrust ja tehti ettepanek anda välja otsitavad esemed. Sellest saab järeldada, et läbiotsimismääruse tutvustamine pidi toimuma hiljemalt
  8. minutil pärast sisenemist, kuid video seda ei kinnita. Läbiotsimisprotokollist nähtub küll, et 10
(19)4-20-2821 tehnikavahenditena kasutati fotoaparaati Canon ja videokaamerat Sony, kuid seda, et protokollile oleks lisatud mingisugune lisa videosalvestust sisaldava CD näol, protokollist ei nähtu. Lisaks ei nähtu, et videosalvestust tehes oleks järgitud

§ 64

lg-s 3 sätestatut: „Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki.“ Kokkuvõttes jääb videosalvestuse tõendistaatus ebaselgeks. Kui tõepoolest on tegemist läbiotsimise ajal tehtud videoga, siis jääb vastuseta küsimus, kas läbiotsimisprotokoll ja 18.02.2020 protokoll, mis on sellega vastuolus, sisaldavad toimunu kohta valesid andmeid. 48. Riigikohtu üldkogu võttis hiljuti (03.03.2021. a otsus asjas nr 1-17-2359) kokku põhimõtted, millest lähtudes saab tunnistada süüteomenetluses tõendi lubamatuks. Kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka

§ 64lg 1).

Kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamiseks hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Muuhulgas viitab riigikohus, et tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-31-11, p 15). Eelnevast johtuvalt peab tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul mh kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab konkreetne tõendusteave asja lõpplahendit. Varem (asjas nr 3-1-1-21-09) on Riigikohtu kriminaalkolleegium näiteks sedastanud, et konkreetse objekti määratlematus tõendiliigina konkreetses kohtuasjas ei võimaldanud anda vajalikku hinnangut selle saamise seaduslikkusele ning tõend, mille saamise seaduslikkust ei saa hinnata, ei ole

§ 64mõtte kohaselt käsitatav lubatava tõendina.

49. Praegusel juhul leiab kohtukolleegium, et kõiki eelmainitud ebaselgusi ja vastuolusid silmas pidades ning võttes arvesse, et protokoll sisaldab hulganisti teavet, mis kas ei pärine vaadeldavatest objektidest (milleks protokolli kohaselt on 19.09.2019 läbiotsimisel saadud tõendid, mis on juba ise arusaamatult ebamäärane objektide määratlus) või mille allikad on üldse kontrollimatud, ei saa pidada 18.02.2020 protokolli tervikuna lubatavaks tõendiks. Selline vaatlusprotokoll on läbivalt ja baastasandil vastuolus

§-des 83 ja 87 vaatlusprotokollile kehtestatud nõuetega, sest pole selge seegi, mida on vaadeldud. Saab tõdeda, et vaadeldi selgelt määratlemata ringi objekte. Isegi kui tuletada vaadeldavate objektide olemus protokolli sissejuhatusest, siis on suures osas „vaadeldud“ vaadeldavateks objektideks mitteolevaid objekte ja lisaks objektide vaatlusele on kajastatud faktiliste andmete pähe ka menetleja muid järeldusi, mis pärinevad allikatest, mida kohtul polnud võimalik kontrollida. Kuna informatsiooniline kaos iseloomustab protokolli tervikuna ja läbivalt, siis annab kohtukolleegium hinnangu protokollile kui tõendile tervikuna. 50. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et vaatlusprotokolli ei lisata vaadeldu kirjelduse asemel menetleja järeldusi või arusaamatul teel saadud muid andmeid. Apellatsioonis on peetud kohaseks vastuväiteks argumenti, et antud juhul oli vaatlusobjektiks MTA kasutuses olev piiriületuste andmebaas. See väide on asjakohatu ja sellega ei saa nõustuda. Esiteks, nagu ülal märgitud, oli vaatluse objektiks, nagu EMTA ametnik ise oli märkinud, 19.09.2019 läbiotsimisel saadud tõendid. Pole loogilist viisi, kuidas saaks pidada EMTA andmebaasi läbiotsimisel saadud tõendiks. See, et vaadeldava objektina nimetatakse üht ja vaatlema asutakse teist, pole aktsepteeritav; see muudab uurimistoimingu jälgimatuks ja on vastuolus

§-des 83 ja 87 ettenähtuga. Teiseks on ringkonnakohus seisukohal, et mingisugune abstraktne menetlusasutuse andmebaas kui hoomamatu andmekogum ei saa reeglina olla vaatluse objektiks; kindlasti ei saa see aga olla vaatluse objektiks nii nagu antud asjas, kus seda on refereeritud täiesti kontrollimatul moel. Vaatlusprotokollist ega kusagilt 11

(19)4-20-2821 mujalt ei nähtu, kuidas on vaatlusprotokollis menetleja järeldusena kajastatud info SSi sõiduki piiriületuste kohta kõnealuses andmebaasis tegelikult kajastatud. Läbiotsimisprotokoll ei ole kohaks, kus menetleja esitab essee või referaadi kõigist talle teadaolevatest asjaoludest, kombineerides need kokku analüüsisarnaseks tekstiks, milles ei saa eristada kontrollitavaid fakte ja pelki menetleja hinnanguid. Kui nõustuda väärteomenetlejaga selles, et lubatavaks saaks lugeda seda, kui kohtuväline menetleja koostab vaatlusprotokolli sisuliselt kõigi talle teadaolevate asjaolude kohta (sh nende kohta, mis sisalduvad mistahes andmebaasides), siis selle loogika alusel peaks pidama võimalikuks ka kohtuvälise menetleja ametniku enda aju vaatlust. See oleks ilmselge absurd. Tõendite laiema analüüsi ja oma järeldusi sellest saab kohtuväline menetleja esitada väärteoprotokolli põhiosas (VTMS § 69 lg 2 p-d 3, 4 ja 7). Vaatlusprotokoll peab kajastama konkreetsete tõendusteavet sisaldavate objektide vaatluse andmeid viisil, et andmete sedastamine oleks jälgitav ja andmeallikad kontrollitavad.
  1. Kokkuvõttes leiab kohtukolleegium, et 18.02.2020 vaatlusprotokoll on lubamatu tõend, millele ei saa tugineda. Sellest johtuvalt ei tõenda see ega ka miski muu uuritud tõenditest seda, et SS ei ole perioodil 01.06 – 19.09.2019 oma sõidukiga Eesti riigipiiri ületanud, sh Klaipedas käinud. III. Tunnistaja EE ütlused
  2. Apellant on toonitanud apellatsiooni p-s 3.6, et seda, et XX tegeles garaažis kütuse müügiga, kinnitavad muuhulgas järgmised asjaolud: “2) tunnistaja EE’a poolt antud ütluste kohaselt oli enne läbiotsimist garaaži ees järjekorras umbes viis sõidukit, mis sõitsid ükshaaval garaaži sisse, olid seal mõnda aega ja sõitsid välja tagasi; 3) tunnistaja EE’a ütluste kohaselt, kui Maksu- ja Tolliameti sõiduk sõitis garaaži sisse, ütles garaažis viibiv XX, et tankurpüstol ei ulatu paaki ja palus sõita ettepoole.“
  3. Maakohus pole selle tõendi lubatavust kahtluse alla seadnud, kuid on ütluste analüüsi tulemusel leidnud, et need ei tõenda kütuse müüki garaažis XX poolt, vaid kajastavad üksnes Maksu- ja Tolliameti töötaja subjektiivset arvamust. Ringkonnakohus nõustub, et osaliselt kajastavad EE ütlused tõepoolest faktide asemel arvamusi, kuid eeskätt välistab EE ütlustele tõendusliku tähenduse andmise see, et need on apellandi poolt mainitud kahes punktis lubamatu tõend.
  4. Tunnistaja EE, EMTA ametnik, kes oli saanud ülesande teostada 19.09.2019 läbiotsimine, andis läbiotsimisele eelnenu kohta järgmisi ütlusi (13.10.2020 istungiprotokoll, lk 5-8): „Eravärvides ametiautoga sõitsime territooriumile. Seal juba selle hangaari vastas oli viis sõiduautot, siis žestidega küsisin, et kas olete hangaari järjekorra ootel, siis nemad noogutasid. Nad hakkasid järjest hangaari sisse sõitma. Väravad avanesid, auto sõitis sisse, möödus 10 minutit, siis sõitis välja. Kui sattus minu järjekord, siis ma sõitsin ka sinna hangaari sisse, minu järgi pandi uks kinni, siis ma tulin autost välja. X ütles, et sõida edasi, muidu tankurpüstol ei ulata autoni. Ma istusin sõidukisse, hakkasin edasi sõitma, äkki keegi helistas, siis ta järsku kustutas tuled ja tormas ukse juurde, siis meie ametnikud tulid autost välja ja tutvustasid läbiotsimise määrust.“ Kohtu täpsustavatele küsimustele vastas tunnistaja, et ta sõitis sisse, hakkas autost välja minema, siis X ütles, et ta sõidaks natukene ettepoole, et tankuri püstol ei ulatu tankimise avani, mille peale ta istus autosse ja hakkas edasi sõitma. Samuti vastas ta jaatavalt kohtu küsimusele, et kui tal paluti sõita tankuri juurde, et tankuri püstol ulatuks autoni, kas tekkis mulje, et XX tahtis tankida tema autot. Ka 19.09.19 videolt on näha, et hiljem XX-ks osutunud mees toimetab midagi väljas EMTA eravärvides auto ümber ja keegi ei hakka talle läbiotsimismäärust tutvustama.
  5. Seega siis jälgis EE erimärgistuseta sõidukist pikemat aega XX garaaži juures toimuvat ja seejärel, sisenenud oma eesmärgist ja isikust teavitamata XX garaaži, läks enda sõnul kaasa XX palvega nihutada auto tankimiseks paremasse asendisse, arvates, et XX tahab tankida. 12
(19)4-20-2821 Käesolevas asjas pole kahtlust, et see, kas XX tankis isikutele, kes olid selle eest valmis maksma, oma garaažis kütust, oli tõendamisele kuuluv tehiolu. Seega on tunnistaja kui väärteomenetleja tõendeid koguva ametniku eelkirjeldatud tegevus väga sarnane

§-s 1265 nimetatud jälitustoiminguga ehk täpsemalt isiku või paikkonna varjatud jälgimisega. On ühest küljest arusaadav, et läbiotsimise tagamiseks võib olla vajalik ettevalmistustöö ja taktikaline ootamine läbiotsimiskohal. Igasugune varjatud tegevus ei pruugi samastuda automaatselt jälitustoiminguga, kuid käesoleval juhul teeb tunnistaja käitumise küsitavaks see, et ta annab kohtuistungil ütlusi selle eeltegevuse kohta selleks, et tõendada süüteokoosseisu faktilisi asjaolusid. Teisisõnu: kuigi tunnistaja oli sündmuskohal väidetavalt läbiotsimise teostamiseks, siis on fakt, et need tema ütlused ei puuduta mitte läbiotsimise tegemist, vaid kuriteo vahetuid tehiolusid, millest EE sai teadlikuks XX garaaži varjatult jälgides ja sisenedes sinna nii, et XX ei saanud aru tema identiteedist (s.o sellest, et tegemist on väärteomenetluses tõendeid koguva ametnikuga). Seejuures mängis ta enda arusaamist mööda XX-ga kaasa kütuse tankimist, mida võib tõlgendada XX teadliku lõksupüüdmisena.

§ 1261

lg 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Praegusel juhul tekib kahtlus (kõrvutades EE ütlusi ka 19.09.19 videolt nähtuvaga), et kohtuvälise menetleja ametnike (sh EE) eesmärgiks oli koguda teadlikult oma staatust ja eesmärki varjates XX ja tema garaaži jälgides andmeid süüteo faktiliste asjaolude kohta veel enne läbiotsimist ennast. 56. Riigikohus on käsitlenud sarnast juhtumit (küll kriminaalasjas ja

redaktsiooni alusel, kus varjatud jälgimist reguleeris

§ 115) kohtuasjas nr 3-1-1-31-11 (p-d 19.3 ja 19.4).

Kõnealuses asjas andis uurimisasutuse ametnik ütlusi selle kohta, mis asjaoludel toimus enne läbiotsimist sõidukite jälgimine ning küsimuse all oli, kas selline tegevus peaks tegelikult kvalifitseeruma jälitustoiminguks (varjatud jälgimiseks). Riigikohus leidis, et menetleja ametniku ütluste hindamisel on vajalik analüüsida, kas ja kuivõrd kaasnes süüdlase jälgimise käigus menetleja tegevusega tõendite kogumine ning mis oli konkreetse toimingu eesmärgiks, ning rõhutas, et menetleja ei tohi jätta menetlusdokumente (antud juhul mh jälitustoimingu protokolli) koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi andma, täitmaks tõenduslikke lünki. Kolleegium leidis, et neid asjaolusid ei olnud ringkonnakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud ja see oli kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

  1. Praegusel juhul on erinev ja oluline see, et VTMS § 31 kohaselt pole lubatud väärteomenetluses jälitustoiminguga tõendeid koguda. Tuleb küll tõdeda, et VTMS § 313 kohaselt on väärteomenetluses kriminaalmenetlusest laiemad võimalused menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamiseks: „Kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.“ Siiski ei koostanud EE selles asjas väärteoprotokolli ega kiirmenetluse otsust, mistõttu ei saanud ta ka anda ütlusi asja tehiolude kohta VTMS § 313 isikuna. Seega, kuigi ringkonnakohus on seisukohal, et VTMS § 313 ei saa legitimeerida seda, et väärteomenetleja ametnik teostaks sisuliselt varjatud jälgimist ja vormistaks kogutud tõendi tunnistajana, kasutades ära VTMS §-i 313 ja minnes ümber väärteomenetluses jälitustoimingute kasutamise keelust, ei ole praeguses asjas siiski põhjust sellel küsimusel pikemalt peatuda. EE puhul ei oleks VTMS § 313 niikuinii kohaldatav.
  2. Kuna EE läks sündmuskohale justnimelt ülesandega viia läbi läbiotsimist väärteoasjas ja oli seega väärteoasja menetleja, tuleb tema ütluste lubatavuse hindamisel võtta arvesse (VTMS §st 2 tulenevalt)

§ 66

lg 2 ls-s 2 sätestatut: „Uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks.“

§ 66

lg-st 2 ei tulene üldist põhimõtet, et kohtuvälise menetleja ametnik ei või olla tõendi allikaks.

§ 66lg 2 kohaselt ei või uurimisasutuse või 13

(19)4-20-2821 kohtuvälise menetleja ametnik olla tunnistajaks üksnes tema menetluses olevas asjas. Kuigi kohtuvälise menetleja teiste ametnike, kes väärteoasja ei menetle, vaid teostavad näiteks riiklikku järelevalvet, osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena

§ 66

lg 2 piiranguid ei sea (vt nt RKKKo 3-1-1-69-05, p-d 5-6 ja 3-1-1-28-13, p 6), siis praegusel juhul oli S.E tema kirjeldatud asjaoludele tunnistajaks kohtuvälise menetleja ja tema enda sõnul just seetõttu, et ta saabus kohale läbiotsimise teostamiseks; järelevalvega seotud eesmärke vms pole talle omistatud. Seega kohaldub talle vaieldamatult

§ 66piirang.

Viimasega seondub Riigikohtu praktika, mille kohaselt lisaks kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine võimalik kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas, kontrollimaks hilisema menetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele (vt RKKKo nr 3-1-1-47-08, p 12). 59. Mis puudutab EE ütlusi apellatsioonis nimetatud küsimustes, siis pole võimalik väita, et need oleks puudutanud mingi menetleja kogutud tõendi (nt läbiotsimise protokolli) usaldusväärsust või menetlusdokumendi sisu. Seega polnud need EE ütlused kantud

§ 66lg 2 eesmärgist.

EE ütlused nii selle kohta, et enne läbiotsimist oli garaaži ees järjekorras umbes viis sõidukit, mis sõitsid ükshaaval garaaži sisse, olid seal mõnda aega ja sõitsid välja tagasi, kui ka selle kohta, et Maksu- ja Tolliameti sõiduki garaaži sisse sõites ütles garaažis viibiv XX, et tankurpüstol ei ulatu paaki ja palus sõita ettepoole, on ütlused vahetult kogetud tehiolude kohta. Nagu ringkonnakohus juba läbiotsimise eeltegevusi puudutava video puhul märkis (otsuse p 47), on põhjust asuda seisukohale, et EE kirjeldatud asjaolud leidsid aset enne läbiotsimist ning ei iseloomusta seetõttu läbiotsimise enda käiku ega sellega saadud tõendite usaldusväärsust.

  1. Apellatsioon ei jäta ka kahtlust, et just selles – tehiolude kajastamise – tähenduses soovib neid ütlusi näha ka apellant. Paraku ei ole see eeltoodud piirangute tõttu võimalik ja seetõttu on tunnistaja EE ütlused neis küsimustes tõendina lubamatud.
  2. Nagu Riigikohtu praktikas on korduvalt sedastatud (nt 3-1-1-73-08), ei või kohtuvälise menetleja ametnik jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Seetõttu on maakohus juhtinud otsuses asjakohaselt tähelepanu sellele, et Maksu- ja Tolliamet pole väidetavalt XX garaažis järjekorda moodustanud sõidukite osas mingisugust uurimist läbi viinud – nt juhte küsitlenud või kütust analüüsinud. EE ütlused järjekorras seisnud autode kohta (mis ei ole

§ 66

lg 2 ja § 313 kohaselt antud asjas tõendiks) ei saa asendada neid toiminguid, mida menetleja oleks pidanud tegelikult tegema. Seejuures tuleb toonitada, et kindlasti ei saa selleks tegemata jäetud toiminguks pidada varjatud jälgimist (millega EE ütlustes kirjeldatu ja videosalvestuses kajastatu väga olulistes tunnustes kokku langeb), sest väärteomenetluses ei ole varjatud jälgimine lubatud. IV. Apellatsiooni muud vastuväited menetluse lõpetamisele

  1. Järgnevalt esitab ringkonnakohus oma seisukohad apellatsiooni muude väidete osas. Kuna maakohtu otsus jääb VTMS § 147 lõike 1 punkti 1 kohaselt muutmata, siis ei korda ringkonnakohus juhindudes VTMS § 153 lg 4 p-st 1 maakohtu kohtuotsuse põhiosa asjaolusid oma otsuses ning lisab oma põhistused üksnes vajalikus ulatuses.
  2. Kohtukolleegium ei mõista, millele tuginedes heidab kohtuväline menetleja Harju Maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist, mis seisnevat selles, et maakohus asus kohtuvälises menetluses kogutud tõendeid analüüsima üksnes eraldiseisvalt ja jõudis just selliselt järeldusele, et XX tegutsemine kütuse müügiga ilma nõutava tegevusloata ei olnud tõendatud (apellatsiooni p 3.1). Maakohus on otsuse lehekülgedel 2-7 analüüsinud tõendeid ükshaaval, andes muuhulgas hinnangu ka sellele, kas tõendid on lubatavad ja asjakohased, ning seejärel jõudnud kõiki neid asjaolusid koos hinnates süüküsimuses õigele järeldusele. On vältimatu, et kohus läheneb esmalt igale tõendile eraldiseisvalt, sest ainult nii saab ta otsustada, 14

(19)4-20-2821 kas tõend on üldse lubatav ja kas seda saab arvesse võtta osana sellest tõendite kogumist, mida ta

§ 61lg 2 alusel hindama hakkab.

  1. Eelnevaga seostub apellatsiooni punkt 3.7., milles leitakse, et väärteoasjas puuduvad küll otsesed tõendid, mis eraldiseisvalt hinnatuna viitaksid sellele, et XX oleks kütust müünud, kuid seda tõendavad väärteomenetluses kogutud kaudsed tõendid kogumis. Isiku süüküsimuse lahendamisel vaid kaudsetele tõenditele tuginedes tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude kohta (27.04.
  2. a RKKKo asjas nr 4-19-447, p 11). Sel põhjusel omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

Kohtukolleegium on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et arutataval juhul ei ole võimalik tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada sellist uue kvaliteediga kogumit, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude kohta.

  1. Apellatsiooni p-s 3.2 ei nõustuta maakohtu järeldustega XX garaažis avastatud kütuse ja SS autost võetud kütuse ekspertiiside osas. Maakohus leidis, et kuna dokumentidest ei nähtu, et tegemist oleks ühe ja sama kütusega, siis need dokumendid kütuse müüki ei tõenda. Ringkonnakohus ei näe põhjust maakohtu seisukohta kritiseerida. Kohtuväline menetleja leiab, et „antud juhul on tähelepanuväärne asjaolu, et nii XX garaažis asuvates mahutites, kui ka SS sõiduki kütusepaagis olnud kütus oli kvaliteedinõuetele mittevastav.“ See, et kahel samas kohas viibinud isikul on mõlemal kvaliteedinõuetele mittevastav, kuid erinevate parameetritega kütus, võib olla tähelepanuväärne, kuid pole siiski piisav, tõendamaks, et tegu on sama kütusega. Isegi kui ekspertiisiaktides nr 1-9/308-1 (kd 1 lk 119-123) ja nr 1-9/44-1 (kd 1 lk 185-188) sisalduva ekspertarvamuse kohaselt ei vastanud XX garaažist ja SSi auto paagist võetud kütuseproovid nõuetele, ei saa ainuüksi sellest teha automaatselt järeldust, et SSi autos olnud kütus pärinenuks just XX garaažis olnud mahutist. Vastupidi – ekspert Liisi Lapp andis maakohtus ütlusi, et ta ei jõudnud järeldusele, et paagis ja mahutis oli üks ja seesama kütus (kd 2 lk 132). Kuigi kohtuväline menetleja selgitab apellatsioonis kütuseproovide parameetrite erinevust sellega, et SSi sõidukisse XX poolt tangitud kütus segunes juba varem paagis olnud kütusega, on tegemist kaebaja subjektiivse hinnanguga, mille tõendamiseks ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et ekspertiisiaktides esitatud ekspertarvamused ei tõenda XX poolt kütuse müüki SSile.
  2. See, et kohtuväline menetleja pidas kohaseks asuda apellatsiooni p-s 3.2 täiendavalt selgitama, et praktikas pärineb kvaliteedinõuetele mittevastav kütus üldjuhul liiduvälistest riikidest (Venemaa, Valgevene) ning Eesti ega Euroopa Liidu tanklates sellist kütust ei müüda, viitab sellele, et ta pole süüteomenetluse reeglitega tuttav.

§ 60

lg 1 kohaselt tugineb kohus asja lahendades asjaoludele, mille ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohtuvälise menetleja viidatud asjaolud pole üldtuntud; kui kohtuväline menetleja soovinuks neile tugineda, tulnuks esitada nende kohta maakohtus tõendid. VTMS § 139 lg 2 näeb ette, et apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtus uuritud tõenditele (p 1); tõenditele, mille uurimiseks esitatud taotlus on jäetud maakohtus rahuldamata (p 2); ja maakohtule esitamata tõenditele, kui põhjendatakse, et neid ei olnud võimalik varem esitada

(3). Praegu ei ilmne apellatsioonist, et esineks ühtki alust neist kolmest. Apellatsioonmenetluses selliste faktiväidetega esile astuda pole kohane ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. 67. Apellatsiooni p-des 3.3-3.5 on apellant tuginenud SS ütlustele, 18.02.2020 vaatlusprotokollile (piiriületuste osas) ja asjaolule, et XX garaažist väljumisel oli SS sõiduki paak täis, ning pidanud tõendatuks, et XX müüs kütust SS-le. Ringkonnakohus nõustub siin maakohtu otsuses leituga, et see väärteosüüdistus ei ole siiski tõendamist leidnud. Nagu kohtukolleegium selgitas, ei saa eelmainitud vaatlusprotokollile selles küsimuses tugineda, mistõttu puuduvad tõendid, mis välistaks selle, et SS käis enne 19.09.2020 tema auto suhtes 15
(19)4-20-2821 teostatud vaatlust tankimas kusagil mujal, sh välismaal. Puuduvad tõendina ka SSi enda ütlused, kuna maakohus luges need järjekindlusetuse tõttu ebausaldusväärseks. Väärteomenetleja pole vaidlustanud sellekohaseid maakohtu argumente, mistõttu nüüd ei ole võimalik neile ütlustele enam tugineda. Kuna puuduvad SSi ütlused, puuduvad ka tõendid selle kohta, kus täpselt võinuks SS tankida, mis muudab sisutuks arutelu selle üle, kas tema ütlused Leedus käimise kohta vastavad tõele. Tunnistajaid ega muid tõendeid, millest nähtuks, et SS just XX garaažis tankis, pole. Asjaolu, et mõlemal isikul oli nõuetele mittevastavat (kuid erinevate tehniliste parameetritega) kütust, ei tõenda, et SS tankis just 19.09.2020 XX juures, nagu on XX väärteoprotokollis märgitud.
  1. Kohtuväline menetleja on vaielnud apellatsioonis vastu ka menetluse lõpetamisele süüdistuse osas, milles ringkonnakohus pidas ülal (osa I) väärteosüüdistust ebakonkreetseks. Kohtuväline menetleja loetleb asjaolud, millele tuginedes ta peab tõendatuks, et XX tegeles garaažis kütuse müügiga (ülal otsuse p 15).
  2. Sõltumata kriitikast süüdistuse ebakonkreetsuse osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kogutud tõendid ei võimaldakski selle süüdistuse tõendatust jaatada, ega korda neid põhjendusi. Seejuures leidis kohtukolleegium ülal, et EE ütlused, millele apellant toetub, pole tõendina lubatavad. Kummutamata on jäänud XX kaitseversioon, et ta ei müünud kütust, vaid hoidis seda garaažis, kuna tahtis seda suvilas küttena kasutada, garaažis aga tegeles autode remondiga. Apellatsioonis tuuakse esile, et garaažis polnud auto remontimisele viitavaid esemeid, aga jääb arusaamatuks, millele apellant seda väites tugineb: neid läbiotsimise protokollist nähtuvalt ei otsitud ja puudub ka mistahes vaatlusprotokoll, mis välistaks nende esinemise garaažis. Ka EMTA ametnikku, tunnistaja EE, kes väidetavalt osales läbiotsimisel, selle kohta ei küsitletud. Maakohus on käsitlenud oma otsuses asjakohaselt nii märkmepaberite, leitud raha kui ka isikute ütlustega seonduvat. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele ja viidanud seejuures asjakohaselt

§ 7lg-le 3.

Kohus ei saa isikut süüdi mõista pelgalt põhjendusega, et süüdistuses kirjeldatu võis aset leida. Kooskõlas

§ 7

lg 3 põhimõttega in dubio pro reo tuleb sellisel juhul kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo 3-1-1-10-11, p 26, 3-1-1-10-15, p 15). 70. Tulenevalt

§-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (RKKKo nr 3-1-110-15, p 15). Praegusel juhul puuduvad mistahes ülekaalukad tõendid, mis suudaks kummutada XX kaitseversiooni. Maakohtu otsus, millest nähtuvalt ei sedastatud XX’i käitumises VKS § 13 lg 1 p 3 rikkumise tunnuseid ning lõpetati väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus, jääb muutmata. V. Konfiskeerimine

  1. Kohtuväline menetleja taotleb KarS § 372 lg-st 5 tulenevalt ja KarS § 83 alusel konfiskeerida XX-lt asitõendina ära võetud nõuetele mittevastav vedelkütus koguses 1143,45 liitrit ning kütuse tankimiseks ja hoiustamiseks vajalikud seadmed (tankurpüstol, pump, voolikud ja plastmahutid). Sellega seonduvalt tuleb märkida, et kuigi ekspertiisiakti kohaselt ei vasta XX garaažis olnud mahutist leitud kütuse (gaasiõli) proovi väävlisisaldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.03.
  2. a määruse nr 16 ja standardis EVS-EN 590:2013+A1+NA:2017 kehtestatud nõuetele (kd 1 lk 121), ei ole sellest olenemata võimalik kütust ega kütuse tankimiseks ja hoiustamiseks vajalikke seadmeid KarS § 83 lg-te 1 või 2 alusel konfiskeerida. Viidatud sätete kohaselt võib kohus konfiskeerida üksnes tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja vahetuks objektiks olnud aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole XX käitumises sedastatavad talle väärteoprotokollis ette heidetud ja KarS § 372 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu tunnused, siis ei ole kütuse ning selle tankimiseks ja hoiustamiseks vajalike 16

(19)4-20-2821 seadmete näol tegemist süüteo toimepanemise vahendite ega vahetute objektidega, mistõttu ei ole neid võimalik KarS § 83 lg-te 1 ega 2 alusel isikult konfiskeerida.
  1. Alternatiivselt, apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral, palub kohtuvälise menetleja esindaja otsustada äravõetud vedelkütusega seonduv edasitoimetamise viis. Kuna tegemist on nõuetele mittevastava vedelkütusega, mille käitlemine on VKS § 8 lg-st 2 tulenevalt keelatud, tuleb see kaebaja hinnangul XX-lt konfiskeerida. Ringkonnakohus möönab, et kuigi kolleegiumi hinnangul ei ole menetlusalune isik pannud toime KarS § 372 lg 1 koosseisupärast tegu, ei tähenda see automaatselt, et nõuetele mittevastavat vedelkütust ei oleks XX-lt võimalik KarS § 83 lg-tes 4 ja 5 sätestatud eelduste täidetuse korral konfiskeerida. KarS § 83 lg-te 4 ja 5 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ja isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. Seega tuleb järgnevalt välja selgitada, kas XX-lt asitõendina ära võetud vedelkütuse käitlemine menetlusaluse isiku poolt oli õigusvastane, st kas tegemist on kütusega, mille käitlemine on keelatud. Arutatavas asjas puudub vaidlus selle üle, et kõnealune kütus kuulus XX-le ja ta hoidis seda tema poolt renditud garaažis olevates mahutites (kd 1 lk 82 ja 83). Käesolevas asjas 03.10.
  2. a koostatud ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt on XX garaažist leitud kütuse näol tegemist gaasiõliga väävlisisaldusega üle 0,002%, kuid mitte üle 0,1% massist. Proovi soovituslik KN kood on 2710 19 47 ning proovi väävlisisaldus ei vasta Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.03.
  3. a määruse nr 16 ja standardis EVS-EN 590:2013+A1+NA:2017 kehtestatud nõuetele (kd 1 lk 119-121).
  4. VKS § 8 lg 1 esimese lause kohaselt kehtestab nõuded autobensiinile, diislikütusele, kergele kütteõlile, raskele kütteõlile ja biokütusele, välja arvatud põlevkivikütteõli, valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt nõuetele mittevastava, VKS § 8 lg-s 1 nimetatud kütuse käitlemine on keelatud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. VKS § 8 lg 1 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.03.
  5. a määruse nr 16 Nõuded vedelkütusele § 1 lg 2 kohaselt sätestatakse nõuded raskele ja kergele kütteõlile atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 120 lg-s 1 nimetatud määrusega. AÕKS § 120 lg 1 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 20.12.
  6. a määruse nr 73 Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika § 2 lg 2 kohaselt on gaasiõli selle määruse tähenduses muu hulgas igasugune toornaftast toodetud vedelkütus, mis vastab KN alamrubriikidele 2710 19 25, 2710 19 29, 2710 19 31 – 2710 19 48 ja 2710 20 11– 2710 20 19, sealhulgas gaasiõli, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool teid töötavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on kerge kütteõli käesoleva määruse tähenduses igasugune kütteks või mootorikütusena kasutatav gaasiõli, mis vastab KN alamrubriikidele 2710 19 43–2710 19 48 või 2710 20 11–2710 20
  7. Arvestades, et XX garaažist leitud kütuse näol on tegemist gaasiõliga soovitusliku KN koodiga 2710 19 47, siis kuulub see Keskkonnaministri 20.12.
  8. a määruse nr 73 reguleerimisalasse. Viidatud määruse § 5 sätestab gaasiõli väävlisisalduse piirnormid ning paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt võib tarbimisse lubada, käidelda või kasutada gaasiõli, mille väävlisisaldus ei ületa 10 mg/kg (0,001% massist) ja mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool teid töötavates liikurmasinates ning põllu- ja metsamajandustraktorites. Siseveelaevades ja väikelaevades võib kasutada gaasiõli, mille väävlisisaldus ei ületa 10 mg/kg (0,001% massist). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib selle paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata gaasiõlisid kasutada, kui nende väävlisisaldus ei ületa 1000 mg/kg (0,1% massist).
  9. XX on öelnud maakohtus, et ta plaanis vedelkütust kasutada suvilas küttena (kd 2 lk 83). Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitas omakorda maakohtu kohtuistungil üle kuulatud VV, kes 17
(19)4-20-2821 märkis, et garaažis oli kütust, kuna XX plaanis seda suvilas katlaruumis kasutada (kd 2 lk 134). Seega pole tõendeid, et kütus oleks mõeldud kasutamiseks Keskkonnaministri 20.12.
  1. a määruse nr 73 § 5 lg-tes 1 ja 2 nimetatud viisil. Mis puudutab kütteks kasutamist, siis võib sama paragrahvi lõike 3 kohaselt gaasiõli kasutada juhul, kui selle väävlisisaldus ei ületa 1000 mg/kg (0.1% massist). Nagu märgitud, on ekspertiisiaktides väljendatud eksperdiarvamuse kohaselt XX garaažist leitud kütuse näol tegemist gaasiõliga väävlisisaldusega üle 0,002%, kuid mitte üle 0,1% massist. Eeltoodust tulenevalt on sellistele parameetritele vastava gaasiõli kasutamine kütteks kohtukolleegiumi hinnangul lubatav. Tuleb tõdeda, et apellatsioonis on taotletud kütuse konfiskeerimist, kuid sisulisi argumente taotluse kinnituseks esitatud ei ole, sh pole esitatud võimalikke vastuväiteid ka käesoleva otsuse p-des 72-74 nimetatud põhjendustele. Kuivõrd XX poolt vedelkütuse käitlemine (garaažis ladustamine kütmise eesmärgil) ei ole keelatud ega sellest tulenevalt õigusvastane, ei ole seda ka võimalik KarS § 83 lg-te 4 ja 5 alusel konfiskeerida.
  2. Samuti taotleb kohtuväline menetleja konfiskeerida XX-lt ära võetud sularaha 651,38 eurot. Kaebaja hinnangul on raha saadud vedelkütuse ebaseaduslikust müügist, mistõttu on tegemist süüteoga saadud varaga, mis kuulub KarS § 831 alusel konfiskeerimisele. KarS § 831 lg 1 alusel on võimalik konfiskeerida üksnes süüteoga saadud vara. Seejuures mõistetakse süüteoga saadud vara all eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara (RKKKo nr 3-1-1-4-16, p 32). Tahtliku süüteoga saadud varaks KarS § 831 lg 1 tähenduses tuleb pidada süüteoga otseselt saadud tulu ja sellise tulu arvel omandatut (RKKKm nr 3-1-1-65-13, p 11). KarS § 831 kohaldamiseks peab olemas tõendatud konfiskeeritava vara pärinemine konkreetsest kuriteost. Vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja (RKKKo nr 3-1-1-73-10, p 9.1.). Kuivõrd pole leidnud tõendamist, et XX oleks toime pannud etteheidetava süüteo, siis pole 651,38 eurot tahtliku süüteoga saadud vara ja seda ei ole võimalik KarS § 831 alusel konfiskeerida.
  3. VTMS § 2 ja

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt tagastatakse asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, omanikule või seaduslikule valdajale. Kohtule teadaolevalt on ka praeguse seisuga kütuse, raha, mahutite ja seadmete omanik ja seaduslik valdaja XX ning seetõttu tagastas maakohus need talle õigustatult. Maakohtu otsus jääb selles osas muutmata. Kokkuvõttes jätab ringkonnakohus VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 tuginedes Harju Maakohtu 09.12.

  1. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Kui Maksu- ja Tolliamet leiab, et kütus tuleb jätta tagastamata mõnel süüteomenetlusevälisel alusel, mis ei olnud ringkonnakohtule otsuse tegemise ajal teada, siis tuleb vormistada kütuse edasine kinnipidamine vastaval alusel käesoleva otsuse jõustumise ajaks. VI. Menetluskulu
  2. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, mistõttu ei kuulu rahuldamisele ka kohtuvälise menetleja esindaja taotlus menetluskulude XX kanda jätmiseks.
  3. VTMS § 23 järgi hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on leidnud, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (RKKKm asjas nr 3-1-1-4-14, p 10). Teisisõnu tähendab see eksisteeriva nõude olemasolu, mis eeldab, et õigusabiteenuse osutaja on menetlusalusele isikule osutatud teenuste eest õigustatud tasu nõudma. Tasu maksmise kohustuse olemasolu tuleb 18

(19)4-20-2821 menetlusalusel isikul tõendada. VTMS § 23 alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks on taotluse ja kuludokumentide esitamine (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-90-12, p 10). Juhtudel, mil taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ei ole esitatud ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus menetluskulude hüvitamiseks (RKKKm asjas nr 3-1-1-70-08, p-d 10 ja 14 ning RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-76-09, p 12). 79. Arutataval juhul esitas kaitsja ringkonnakohtule taotluse hüvitada XX-le apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1000 eurot (käibemaksu ei lisandu). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja apellatsiooniga tutvumiseks 2 tundi, seletuste ja väidete koostamiseks 3 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2 tundi ning istungil osalemiseks ja muude dokumentide koostamiseks 3 tundi. Kokku osutas kaitsja XX-le õigusabi 10 tunni vältel. Õigusteenuse tunnihind on 100 eurot (käibemaksu ei lisandu). Taotlusele pole aga lisatud tõendeid, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud õigusabitoimingute eest. Kui taotlusele ei ole õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente lisatud, ei saa kohus

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt võtta seisukohta, kas isikul on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu (vt RKKKm asjas nr 1-17-1205, p-d 33-34; RKKKo asjas nr 1-17-3858, p-d 17-18). Seetõttu ei saa nende toimingute eest makstavat tasu käsitada menetluskuluna ja järelikult pole alust ka tekkinud kulusid hüvitada (vt RKKKm asjas nr 3-1-1-4-14, p 10). Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus esitatud taotluse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.