Obsah (8)

§ 445§ 660§ 187§ 430§ 432§ 173§ 150§ 168

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 5.aprill 2021 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-4181; Renovum OÜ hagi V.P. ja K.V. vastu ühisvara jagami

§ 445

lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled paluvad käesolevaga kohtul

§ 445

lg 2 kohaselt Tartu Maakohtu 18.03.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (eelmärge ja märkus) jõusse jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni käesolevast kompromissilepingust tulenevate kostja 2 rahaliste kohustuste kogu mahus täitmiseni, millest hageja teavitab kohut kirjalikult kolme päeva pärast võlgnevuse tasumist koos taotlusega seoses võlgnevuse tasumisega hagi tagamine tühistada ja kustutada eelnimetatud eelmärke ja märkuse kinnistult asukohaga xxxxx, registriosa xxxx. 1.

1. Kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olev täiteasi nr xxx/xxx/xxxx kostja 1 suhtes jääb menetlusse. Täitemenetluse raames seatud arestid ja keelud jäävad kehtima. Täitemenetlusega kaasnevad kulud tasub kostja
2. 1.
3. Hageja ja kostjad on kokku leppinud, et kostjad vastutavad käesolevast kompromissilepingust tulenevate kostjate kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt. 1.
4. V.P.(isikukood xxxx) ja K.V.(isikukood xxxx) on käesolevaga kokku leppinud kostjate ühisvara jagamises selliselt, et kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, jääb K.V. ainuomandisse. Kompromissilepingu p 1.1 alusel K.V. poolt tasutav summa loetakse lõplikuks hüvitiseks V.P. eelviidatud kinnistu suhtes omandiõiguse kaotuse eest. Eeltoodust tulenevalt on pooled kokku leppinud kinnistu suhtes ühisvara jagamises ja omandi üleandmises. 1.
5. Hageja kinnitab, et juhul, kui kostja 2 täidab nõuetekohaselt punktis 1.
6. sätestatud kohustused, siis puuduvad hagejal igasugused tsiviilasjadest nr x-xx-xxxxxx ja 2-214181 tulenevad nõuded kostjate vastu.
7. Seoses ülalmärgituga: 2.1 määruse jõustumisel tagastada pool riigilõivust s.o 150 eurot Renovum OÜ arvelduskontole nr LHV Pangas EEXXXX selgitusega „Renovum OÜ hagi V.P. ja K.V. vastu”; 2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte.
8. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 kompromissi kohaselt pooled välistavad tulenevalt määruskaebuse esitamise õiguse. 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab 2 kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Menetlusosalised on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja poolt tasutud riigilõivust 300 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 150 eurot. 3 Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 4