← Eesti

2-21-994/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-994 Tsiviilasi K. A. hagi T. A. vastu

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused ning kostja seisukohad

  1. K. A. esitas 21.01.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse T. A.ga xx.xx.xxxx sõlmitud abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud jaanuaris
  2. Kostjal on pikaajaline alkoholisõltuvus, mis häirib perekonna toimimist ja turvalisust. Peres on kaks alaealist last, kes peavad tihti taluma alkoholijoobes isa reegleid ja tujusid. Laste elu kulgeb isa joomatsüklite järgi, sõpru külla kutsuda ei julgeta. Kostja on olnud füüsiliselt vägivaldne hageja vastu, mille kohta alustati 13.07.2020 kriminaalasi. Kostja on lubanud, et piirab alkoholi tarbimist, kuid pole kokkuleppest kinni pidanud. Kostja ei näe oma käitumises, sh alkoholisõltuvuses probleemi ega ole nõus midagi muutma. Abielulahutusega kostja nõus ei ole, seega ei ole seda võimalik teha perekonnaseisuametis. Poolte kooselust on sündinud kaks alaealist last H. A. (isikukood xxx) ja R. A. (isikukood xxx), kes elavad ema juures.
  3. Kohus pidas asjas istungi 25.02.
  4. Hageja jäi oma taotluse ning hagis esitatud väidete juurde ning avaldas, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja neid taastada ei ole võimalik. Hageja avaldas, et hagejal on olnud aastaid alkoholiprobleemid ning see mõjub ka lastele negatiivselt. Hageja ei soovinud lepitust ning leidis, et abielu tuleb lahutada. Kostja avaldas, et ei nõustu lahutusega ning abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud. Kostja kinnitas, et tal ei ole alkoholisõltuvust. Kodus on alkoholi tarvitanud, kuid mitte laste juuresolekul. Füüsiliselt vägivaldne hageja vastu olnud ei ole. Lahutuse mõtted on hagejale pannud pähe sõbrannad. Hageja on kostja kodust välja tõstnud ning ta elab sotsiaalmajas xxx. Hageja kinnitas, et tema mõtted on perega. Kohtuotsuse põhjendused
  5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
  6. Nähtuvalt abielutunnistusest (tl 4) on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx. Hageja elab kostjast eraldi alates 12.01.2021 ning on kohtule avaldanud, et kostja pikaajaliste alkoholiprobleemide tõttu ei ole edasise kooselu taastamine võimalik. Kostja eitab hageja väiteid kostja alkoholisõltuvuse kohta ja füüsilise vägivalla tarvitamist hageja suhtes. Kohus märgib, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 19.10.2020 määrusest kriminaalasjas nr 20261000571 (tl 6) nähtuvalt on kostja suhtes toimunud kriminaalmenetlus kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, s.o kehalises väärkohtlemises oma abikaasa K. A.i suhtes kahel korral juulis
  7. Nimetatud määrusega on kriminaalasi lõpetatud KrMS § 202 alusel, s.o oportuniteediga. Kohus märgib, et oportuniteedi sõlmimine on võimalik eeldusel, et kuriteo asjaolud on välja selgitatud ning menetluse lõpetamine oportuniteediga ei tähenda kahtlustatava õigeksmõistmist. Prokuratuuri määrus on jõustunud ning vaidlust ei saa olla selles, et kostja on pannud toime määruses nimetatud kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise oma abikaasa suhtes. 2

(3)Prokuratuuri määrusest nähtub ka, et kostjale on pandud kohustus alluda 12 kuu jooksul alates 19.10.2020 sõltuvusravile vastavalt määratud raviskeemile. Lisaks on määrusega kohustatud kostjat mitte tarvitama alkoholi kuni 19.10.
  1. Seega on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud ka hageja väited kostja alkoholisõltuvuse kohta. Kostja vastuväiteid kohtus tuleb lugeda ennastõigustavateks.
  2. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Seoses kostja vastuväitega lahutamisele ning sooviga taastada abielulised suhted, märgib kohus, et ka juhul, kui hageja nõustuks PKS § 67 lõikes 3 sätestatud leppimisaja määramisega, ei pea kohus seda käesolevas asjas võimalikuks. Kostja suhtes on toimunud kriminaalmenetlus kahtlustuses oma abikaasa suhtes vägivalla kasutamises ning oportuniteedimääruses loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei ole möödunud. Seega on võimalik ka kriminaalmenetluse uuendamine (KrMS § 202 lg 7). Kohus märgib, et Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli Konventsiooni) art 48 tulenevalt ei ole lubatud lähisuhtevägivalla puhul kohustuslik alternatiivne vaidluste lahendamine, sealhulgas vahendamine ja lepitus.
  3. Esitatud materjalide järgi on pooltel kaks alaealist last ning tõenäoliselt ka ühisvara. Kohus on pooltele selgitanud, et kui laste suhtluskorra või elatise osas ei jõua pooled kokkuleppele, on mõlemal poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole pärast abielulahutuse jõustumist. Sama kehtib võimaliku vaidluse korral ühisvara jagamisel. 7.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.