← Eesti

2-20-127201/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-127201 Tsiviilasi AS Eesti Gaas hagi Bockenhof Holz OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 8404,61 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: AS Eesti Gaas, registrikood 10178905 Hageja lepinguline esindaja: K.R. Kostja: Bockenhof Holz OÜ, registrikood 12085289 Kostja seaduslik esindaja: Tarmo Türi Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täies ulatuses.
  2. Mõista Bockenhof Holz OÜ-lt välja AS Eesti Gaas kasuks: 2.1 põhivõlgnevus summas 4432,44 eurot ja kuni 02.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 3001,47 eurot, kokku summas 7433,91 eurot; 2.2 viivis põhinõudelt 4432,44 eurot alates 03.11.2020 kuni põhinõude tasumiseni 0,06% päevas.
  3. Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse 03.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu - käsutamise keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS Eesti Gaas kasuks Bockenhof Holz OÜ omandis olevale kinnisasjale, asukohaga xxx (registriosa nr xxx).
  4. Menetluskulud jätta Bockenhof Holz OÜ kanda.
  5. Määrata hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 500 eurot ja mõista see summa Bockenhof Holz OÜ-lt hageja kasuks välja. Bockenhof Holz OÜ peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  6. Hageja õigusabikulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 sätestatule.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  8. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. AS Eesti Gaas esitas kohtule 02.11.2020 hagi, milles taotleb mõista välja kostjalt põhivõlg 4432,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3001,47 eurot ja jooksev viivis. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 25.11.2015 sõlmitud võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingust nr xxx. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja jätnud tasumata teenuse eest. 2

(3)
  1. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.12.2020 määrusega ning edastas hagimaterjalid kostjale e-posti aadressile xxx(03.12.2020) ja kostja poolt teises menetluses kasutatud eposti aadressile xxx(14.01.2021). Tulenevalt TsMS § 3141 lg 3 p 1 loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 20.01.
  2. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 15 päeva, mis möödus 04.02.
  3. Kuni käesoleva otsuse tegemise ajani ei ole kostja esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
  4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt TsMS § 407 lõikes 1 sätestatule.
  5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
  6. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja kohtule teadaolevad menetluskulud on hageja tasutud riigilõiv 500 eurot, mille kohus mõistab kostjalt välja. Hageja võimalike õigusabikulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 sätestatule, juhul, kui hagejal on tekkinud õigusabikulusid ning hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabikulude osas. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.