4-20-2705/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 02.03.2021 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-20-2705 (2317,20,003413) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Maive Aun Väärteoasjad Aare Roosivälja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 28.05.2020 otsusele väärteoasjas nr 2317,20,

1. Kaebaja Aare Roosiväli, isikukood 37506022244, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, e-posti aadress xxxx Kaitsja Indrek Kukk Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi volitatud esindaja Jaak Paju Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 2, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:
2. Jätta Aare Roosivälja kaebus rahuldamata.
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 28.05.2020 otsus väärteoasjas nr 2317,20,003413 osaliselt, Aare Roosiväljale mõistetud karistuse osas.
4. Mõista Aare Roosiväljale LS § 224 lg 2 järgi põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks.
5. Kooskõlas LS § 127 on Aare Roosiväli kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Riigikohtule esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Motiveeritud otsus kuulutati ja on menetlusosalistele avalikus e-toimikus kättesaadav alates 02.03.
6. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse senine käik: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 01.05.2020 koostatud väärteoprotokolli nr AB1565738 kohaselt juhtis Aare Roosiväli 01.05.2020 kell 23.26 Harjumaal Saue vallas Laagris Veskitammi tee Kaali 2 juures liikudes Redise tn suunas mootorsõidukit xxxx r/n xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem, kui 0,38 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,43 +/- 0,05 mg/l. Aare Roosiväli rikkus LS § 69 lg 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 28.05.2020 otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,20,003413 tunnistati Aare Roosiväli LS § 224 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. Kohtuväline menetleja märkis otsuses, et Aare Roosivälja väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega (eelkõige tõendusliku alkomeetri mõõtetulemusega). Karistuse määramisel võttis menetleja arvesse väärteo raskust, süü suurust ja seda, et Aare Roosiväljal on kaks kehtivat väärteokaristust joobes juhtimise eest, mis ei ole soovitud mõju avaldanud. Aare Roosivälja esindaja esitas 15.06.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja 28.05.2020 otsuse tühistamist karistuse osas. Kaitsja märkis, et kliendil tuvastatud joove jääb LS § 224 lg 2 sätestatud vahemiku alamäära lähedale, Aare Roosiväli kahetseb ning mootorsõiduki juhtimisõigus on talle sügava (liikumis)puude tõttu eluliselt vajalik. Kaitsja palus kohtul Aare Roosiväljale määrata karistuseks rahatrahv ja võimaldada selle tasumine ositi. Harju Maakohus jättis 01.07.2020 otsuse alusel Aare Roosivälja kaebuse rahuldamata, kuid tühistas kohtuvälise menetleja 28.05.2020 otsuse osaliselt, leevendades kaebajale mõistetud karistust. Kohus leidis, et Aare Roosivälja tuleb LS § 224 lg 2 järgi karistada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohus nõustus menetleja otsuses esitatud põhjendustega Aare Roosiväljale mõistetud karistuse liigi osas kuid nentis, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel kaldunud kõrvale valitsevast põhimõttest, mille järgi võetakse karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr. Kohus märkis, et raskendavate asjaolude puudumise tõttu on kaebajat kohane karistada sanktsiooni keskmises määras. Aare Roosivälja kaitsja esitas 17.08.2020 kassatsioonkaebuse Riigikohtule ja taotles Harju Maakohtu 01.07.2020 otsuse tühistamist. Kaitsja keskseks argumendiks oli, et Aare Roosivälja karistamine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega on KarS § 481 lg 2 tulenevalt lubamatu: kaebaja on liikumispuudega ning väärteoasjas on tõendatud, et ta vajab oma toimetulekuks mootorsõidukit. Riigikohus rahuldas oma 15.12.2020 otsuse alusel osaliselt Aare Roosivälja esindaja kassatsiooni, tühistas Harju Maakohtu 01.07.2020 otsuse osaliselt, Aare Roosiväljale LS § 224 lg 2 alusel mõistetud karistuse osas ning saatis väärteoasja tühistatud osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jäeti 01.07.2020 maakohtu otsus muutmata. Kohtu seisukoht: Riigikohtu otsuse alusel jäeti varasem maakohtu otsus osaliselt muutmata ning uuel kohtukoosseisul tuleb vaagida üksnes seda, kuidas Aare Roosivälja karistada. Otsus selles osas, et Aare Roosiväli juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, on jõustunud. Riigikohus märkis oma otsuses, et väärteoasja uuel arutamisel tuleb silmas pidada järgmist: 1) kohus peab välja selgitama selle, kas kaebajal on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PTIS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega; 2) kohus peab seejärel tuvastama, kas mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu on kaebaja jaoks liikumispuudest tingituna hädavajalik, mh tuleb kohtul hinnata kaebaja puude raskust ja olemust, kaebaja elukorraldust (sh vajadust käia ravi- ja rehabilitatsiooniasutuses, töö- ja õpingute asukohta) ning kaebajale kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi. Aare Roosiväli pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, sealjuures oli tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem, kui 0,38 mg/l kohta. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 12-ks kuuks. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või väärteo eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust võtta ära inimeselt, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasjas on tõendatud, et Sotsiaalkindlustusameti 11.03.2017 otsuse alusel tuvastati Aare Roosiväljal PTIS § 2 lg 21, § 23, § 24 ja sotsiaalkaitseministri määruse 29.02.2016 nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6, § 7, § 8 alusel sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus tegutsemine on täielikult takistatud. Otsuse järgi esineb Aare Roosiväljal mh sügava puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle. Patsiendiportaali väljavõttega (statsionaarne epikriis) on tõendatud, et Aare Roosivälja puue on tingitud 1995.a vettehüppel saadud kaelatraumast. Epikriisi järgi liigub Aare Roosiväli iseseisvalt, ratastooliga. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et Aare Roosiväljal on nõuetekohaselt tuvastatud liikumispuue. Väärteoasjas on vaidlus, kas Aare Roosiväljale on mootorsõiduki kasutamine eluliselt vajalik või mitte. Aare Roosiväli selgitas kohtus, et sõiduki kasutamine on talle vältimatult vajalik järgmistel põhjustel: 1) ta elab üksi ja käib autoga poes; 2) tal on klaaside paigaldamisega tegelev ettevõte, kus peale tema töötab veel üks inimene. Tööülesanded on omavahel jagatud: tema võtab vajalikud mõõdud, teine töötaja paigaldab. Tal ei ole oma ülesandeid võimalik delegeerida, objektid asuvad üle Eesti; 3) ta kasutab sõidukit arsti juures käimiseks ning xxxx, taastusravile sõitmiseks. Kaebaja kaitsja esitas Aare Roosivälja väidete kinnitamiseks kohtule tõendid selle kohta, et kaebaja eluviis on liikuv: ta käib regulaarselt taastusravis (statsionaarne epikriis), tegeleb ettevõtlusega xxxx OÜ-s (väljavõte portaalist teatmik.ee) ning vajab igapäevaseks liikumiseks mootorsõidukit (OÜ xxxx tõend). Alternatiivseid võimalusi liikumiseks ilma mootorsõidukita pidas Aare Roosiväli kesiseks. Kohtule esitati e-kirjavahetus KOV esindajaga ja väljavõtted õigusaktidest, mille järgi on Aare Roosiväljal võimalik kasutada nn invataksot, kuid KOV eelarvest hüvitatakse taksoteenus maksimaalselt 190 eurot kalendrikuus, millele lisandub omaosalus 25% arvest. Sõidukordade arv on limiidi ulatuses piiramatu. Kaebaja märkis, et limiit ei kata tema tegelikku liikumisvajadust, see on märksa ulatuslikum. Ühistranspordi kasutamise võimaluse kohta esitas kaebaja väljavõtte google mapsist. Selle järgi asub ühistranspordi peatus kaebaja kodust 334,47m kaugusel, kuid sinna liikumine on keeruline kõrgete tänavakivide tõttu, kust ratastooliga üle saamine on komplitseeritud. Tavatakso teenuse kasutamist pidas kaebaja võimatuks märkides, et tellides ta ei tea kunagi, milline sõiduk tellimust täidab, lisaks ei ole taksojuht kohustatud rasket ratastooli pagasiruumi paigutama. Lepingulist teenust (so kus taksofirma saadab kliendile kokkulepitud tingimustele vastava sõiduki ja juhi) kaebaja vastuvõetavaks ei pidanud märkides, et tellides ei tea kunagi, kas selline sõiduk on hetkel vaba sõi mitte. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et mootorsõiduki kasutamise vajadus on talle töö- ja taastusravi vajadust silmas pidades vältimatult vajalik ning alternatiivide kasutamine kõne alla ei tule. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebajal on võimalik kasutada alternatiivseid liikumisvõimalusi. Kaebaja elab kesklinnas, tema poolt esitatud e-kirjavahetusest KOV esindajaga on näha, et kaebajal on võimalik invatransporti kasutada ka pikemateks sõitudeks, näiteks Haapsallu taastusravile. Kohtuväline menetleja esitas kaebaja iseloomustamiseks tõendid, millest nähtub, et pärast 01.05.2020 toime pandud väärtegu on kaebajale koostatud veel 2 väärteoprotokolli joobes juhtimise eest. Viimaste osas märkis kaebaja kaitsja, et otsused on vaidlustamisel. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei saa põhikaristusena ära võtta inimeselt, kes sõltub täielikult autost, so inimesel puuduvad mõistlikud alternatiivid, põhikaristuse kohaldamine sunniks ta sõna otseses mõttes nelja seina vahele ning lõikaks ära ühiskonnaelust. Olukorras, kus rikkujal on võimalik kasutada liikumiseks teisi võimalusi, ei saa lähtuda põhikaristuse kohaldamata jätmisel sellest, et need on liikumispuudega inimesele märksa ebamugavamad, mõnevõrra kulukamad ning nõuavad oma käikude senisest hoolikamat planeerimist. Esmalt märgib kohus, et kohtuväline menetleja ei ole Aare Roosiväljale mõistetud põhikaristuse liigi valikul eksinud. Aare Roosiväljal on karistusregistri väljavõtte järgi kolm kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste eest, sh kaks nendest on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et varasemad rahatrahvid soovitud mõju ei ole avaldanud. Kohtule esitati Aare Roosivälja suhtes koostatud kaks väärteoprotokolli, mis käsitlevad kaebaja uusi sarnaseid rikkumisi. Käitumine viisil, mis on päädinud väärteoprotokollide koostamisega, annab aluse kahelda kaebaja istungil antud lubaduses uute rikkumiste toimepanemisest tulevikus hoiduda. Viimast avaldas kaebaja enne, kui kohtuväline menetleja esitas tõendina uued väärteoprotokollid. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et uued sarnased rikkumised viitavad teatud määral sellele, et kaebajal on tekkinud karistamatuse tunne. Rahatrahv ei ole selgelt mõjuv meede, mis aitaks ära hoida uusi väärtegusid. Liiklusalaste rikkumiste toime panemine on kaebaja jaoks muutumas tavapäraseks käitumismalliks. Kohus nõustub menetlejaga, et kaebaja kahetsus ei ole siiras ning sel põhjusel ei ole võimalik seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Aare Roosiväli ei anna endale kohtu hinnangul aru, et joobes juhtimine on ohtlik, joobes juht võib põhjustada liiklusõnnetuse, milles võivad saada kannatada kolmandate isikute elu, tervis ja vara. Kohus ei nõustu kaebaja ja viimase kaitsjaga selles, et Aare Roosiväljal ei ole võimalik kasutada muid võimalusi oma elu korraldamiseks. Esmalt puudub vaidlus selles, et kaebaja elukoht on xxxx kesklinnas. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet selles, et bussipeatusesse viival teel on kõrged äärekivid. Kohtule teadaolevalt on kõnniteed lapsevankriga emasid, ratastooli kasutajaid, jalgrattureid jms silmas pidades enamjaolt nn ülesõidukohtadega varustatud. Kaebaja poolt märgitud bussipeatus asub xxxx vahetus läheduses ning arvestades selle koha populaarsust erinevate ürituste korraldamiseks ei ole kaebaja väide bussipeatusesse pääsemise võimatusest tõsiselt võetav. xxxx linna sõiduplaanis (xxxx) on eraldi märgitud nö madala sisenemisega ühissõidukid. Kaebaja väite poes käimise kohta jätab kohus tähelepanuta. Poes füüsiliselt kohal käimine ei ole tingimata tarvilik: toiduaineid ja muud esmatarbekaupa on võimalik kulleriga koju tellida kõikidest suurematest toidukauplustest. Sama kehtib valmistoidu kohta. Kaebajal on võimalik kasutada invataksot. Kuulimiit on 190,00 eurot ning limiiti ületavate sõitude eest on võimalik eraldi tasuda, sh on invataksot võimalik tellida sõitudeks linnast välja. Kohtule jäid arusaamatuks kaebaja väited selle kohta, et nn tavatakso teenuse kasutamine on keeruline. Kohus viitas võimalusele sõlmida taksofirmaga leping ja selles kokku leppida kliendile olulised tingimused. Ilmselgelt ei ole see võrreldav isikliku sõiduauto mugavusega ja eeldab teatud määral oma liikumise planeerimist, kuid võimatu see pole. Vajalikud käigud (nt arsti vastuvõtt) on reeglina alati ette teada. Kaebaja on käinud taastusravil Haapsalus, keskmiselt 2 korda aastas. Hetkel rehabilitatsiooniteenuseid koroonaviiruse tõttu kaebaja sõnul ei osutata. Kohus nendib, et vajalik sagedus kuni kaks korda aastas ei ole nii tihe, et piisava planeerimise korral poleks võimalik teise linna sõitmiseks kasutada alternatiivseid transpordivõimalusi – kaebaja viitas, et tema sõiduk on küll kohandatud spetsiaalselt tema vajadustele, kuid autol on säilitatud kõik vajalik sellega liiklemiseks tavakorras. Seega ei ole välistatud xxxx sõitmiseks paluda mõne sõbra abi või tellida invatakso. Kaebajale on juhiload vajalikud tööülesannete täitmiseks. Kohus nendib, et ca 90% inimestest, kelle suhtes kohaldatakse põhi- või lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist viitab lihtsale faktile, et juhiload on leib ning nende äravõtmisega kaasneb inimesele töökoha kaotus, so nad peavad töölepinguliste kohustuste täitmiseks omama B-kategooria juhtimisõigust. Kaebaja vajadus siinkohal viidatud inimeste vajadusest kohtu arvates kuidagi ei erine. Aare Roosiväli selgitas, et tema sõidukit on võimalik juhtida ka teistel, kõik vajalik selleks (kohtule arusaadavalt siis eelkõige pedaalid) on alles. Seega tuleb Aare Roosiväljal kaaluda, kas otstarbekam on oma ettevõte teatud ajaks sulgeda või hoopis maksta olemasolevale töötajale juhikohustuste täitmise eest lisatasu või võtta ajutiselt, töövõtulepinguga tööle inimene, kes viib ta vajalikule objektile. Jällegi eeldab see teatud ümberkorraldusi harjumuspärases eluviisis, kuid võimatu see kohtu arvates ei ole. Üldjuhul peavad kõik sõiduki juhtimise õigusest ilma jäänud inimesed, kellele on load tööalaselt vajalikud, seisma silmitsi teatud raskustega. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aare Roosivälja suhtes saab LS § 224 lg 2 järgi kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Samas on kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus liiga range. Kohtu hinnangul on õige kaitsja väide selles, et süü suurus sarnastes asjades väljendub mh mõõtetulemuses. Aare Roosiväljal tuvastatud joove jäi tõepoolest normis märgitud vahemiku keskmisest allapoole. Kaebajaga tegelenud politseiametnikud on indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördele märkinud oma tähelepanekud väliste joobetunnuste kohta ning need on kasinad. Arvestades seda, et Aare Roosiväljal on isikliku sõiduki kasutamiseks siiski märksa kaalukamad põhjused, kui liikumispuudeta inimesel, on kohtu arvates karistuse eesmärgid veel saavutatavad sanktsiooni keskmisest pisut allapoole jääva karistusega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, Aare Roosivälja tuleb LS § 224 lg 2 alusel karistada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. LS § 127 järgi tuleb kaebajal pärast otsuse jõustumist viia juhiluba Transpordiametisse hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/