) § 403 lg 1 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule väikelaenulepingu nr L89002122952, mis sõlmiti AS-i I ja K. L.i vahel 16.10.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates 22.11.2019 kuni 30.11.2020 määras 0,040822% päevas kogusummas 377,70 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 01.12.2020 määras 0,040822% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Vastavalt lepingule oli viivisemäär 0,04% päevas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 377,70 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise alates 01.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja poolt taotletud viivisemääraga.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital lepinguline esindaja T. I. vastab
Plus Capital menetluskuludeks on õigusabikulud summas 350 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv kogusummas 300 eurot. Õigusabi osutati 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 1,5 tundi, mille eest on tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot.
lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 180 eurot koos käibemaksuga, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 480 eurot, millest riigilõiv on 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot (sealhulgas käibemaks). Vastavalt
lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.