Obsah (4)

§ 424§ 68§ 73§ 78

1-21-2176 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2021, Narva Kriminaalasja number 1-21-2176 (21233000294) Kohtunik Merit Bobrõšev K

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Sergey Bystrov isikukood 38012242219; XXX; elukoht XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht puudub; kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud alates 24.03.2021 Oleg Gorškaljov (kohtuistungil ei osalenud) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada Sergey Bystrov süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) päev, s.o 24.03.2021. Sergey Bystrovi ärakandmata karistus on vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse täitmisele pööramata, kui Sergey Bystrov ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 24.03.

1. 1 1-21-2176 Vabastada Sergey Bystrov kinnipidamiselt kohtusaalis. Asitõendid: - tõendusliku alkomeetri väljatrükk – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista Sergey Bystrovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundrahast osa, s.o 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot; - kaitsjatasu summas 114 (ükssada neliteist) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Sergey Bystrov temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700013937 ning selgitus „Sergey Bystrov, 1-21-2176 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Sergey Bystrovi süüdistatakse selles, et ta juhtis 24.03.2021.a kella 00.56 paiku Narvas Tallinna mnt 48 juures sõiduautot Mercedes-Benz C200 CDI, riikliku reg-märgiga XXX, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Sergey Bystrovi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,23±0,12 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0014), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 1,11 mg. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Sergey Bystrov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani Sergey Bystrov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas S. Bystrovi, tema kaitsja O. Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus S. Bystrovi süüdimõistmist: -

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka arvata S. Bystrovi kinnipidamise aeg, s.o 24.03.

1. Vabastada S. Bystrov kinnipidamiselt kohtusaalis. Vangistus jätta täitmisele pööramata, kui S. Bystrov ei pane 1 aasta 2 1-21-2176 ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. S. Bystrovilt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 438 eurot ja õigusabikulud summas 114 eurot, mille tasumist võimaldatakse tal kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
2. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Menetluskulude hüvitamise kohustus on arusaadav ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Samuti on kokkulepe saavutatud asitõendi osas. Kuna sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised, sh asitõenditesse puutuv, siis puudub kohtul vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3