← Eesti

2-18-12403/114

Obsah (7)§ 230§ 238§ 445§ 162§ 165§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivi

) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx on kantud korteriomand asukohaga xxxx, eluruum nr xxxx (I kd, tl 6). Hageja on kantud kinnistusraamatu registriosa nr xxxx II jakku kaasomanikuna mõttelise osa suurusega ½ kaasomandist (I kd, tl 6). Kostja T P oli kantud kuni 25.07.2017 kinnistusraamatu registriosa nr xxxx II jakku kaasomanikuna mõttelise osa suurusega ½ kaasomandist (I kd, tl 6). Tallinna notar T T tõestas 18.07.2017 lepingudokumendi, mis sisaldas järgmisi T P ja Xxxx OÜ vahelisi tehinguid: korteriomandi mõttelise osa mitterahalise sissemaksena üleandmise leping, osaühingu osa omandamise leping, asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus (I kd, tl-d 11-13, edaspidi ka mitterahalise sissemakse üleandmise leping). Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu punkt 4.1 sisaldab kostjate T P ja Xxxx OÜ kokkulepet T Ple kuulunud korteriomandi registriosa numbriga xxxx kaasomandiosa Xxxx OÜ-le üleandmise kohta (I kd, tl 12, p 4.1). Kostja Xxxx OÜ on 25.07.2017 kantud kinnistusraamatu registriosa nr xxxx II jakku kaasomanikuna mõttelise osa suurusega ½ kaasomandist (I kd, tl 6). Hageja tegi 25.09.2017 avalduse ostueesõiguse teostamiseks, mis on kostja T Ple kätte toimetatud 28.09.2017 (I kd, tl-d 14-16). Tallinna notar T T tõestas 21.08.2017 lepingudokumendi, mis sisaldas T P ja T R vahel sõlmitud Xxxx OÜ osa müügilepingut (II kd, tl-d 2-3). XXXX OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on T R. 5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Hageja on seisukohal, et mitterahalise sissemakse üleandmise leping on näilik tehing, millega soovitakse varjata müügilepingu sõlmimist. Kostjad on vastu vaielnud hageja väitele tehingu näilikkuse kohta. 5

(10)

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kohustatud tõendama, et kostja T P tegelik tahe mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimisel oli suunatud millelegi muule, kui tehingus väljendatu. Hageja koormis on välja tuua ja tõendada järgmist. Kostja T P ei soovinud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimisel teha mitterahalist sissemakset ja omandada osaühingu osa. Kostja T P soovis mitterahalise sissemaksu esemeks olevat korteriomandi mõttelist osa hoopis müüa. Kostja T P teistsugune tahe tehingu tegemise ajal ei ole negatiivne asjaolu, mille tõendamiskoormis läheks kostjatele üle. Tegemist on asjaoluga, mille tõendamine hageja poolt on võimalik, kuigi see võib osutuda keeruliseks. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas hageja on tõendanud asjaolud, millest nähtub tehingu näilikkus TsÜS § 89 lg 1 mõistes. 6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja koormis on tõendada, et kostjad on sõlminud lepingu, mille tingimuste järgi saab selle lugeda VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud liiki lepinguks, st müügilepinguks. Hageja on välja toonud asjaolu, mille kohaselt on kostja T P andnud kostja Xxxx OÜ-le üle T Ple kuulunud korteriomandi mõttelise osa. Asjaolu nähtub kinnistusraamatu väljavõttest (I kd, tl 6) ning kostjate kokkulepe mõttelise osa omandi üleandmise kohta sisaldub 18.07.2017 mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu punktis 4.1 (I kd, tl 12, p 4.1). Eeltoodut arvestades on tõendatud müügilepingu oluline tingimus, milleks on kokkulepe asja üleandmise kohustuse kohta. Kostjate vahel 18.07.2017 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise leping ei sisalda tingimusi, mille kohaselt kostja Xxxx OÜ on kohustatud tasuma kostja T Ple ostuhinna. Hageja on kokkulepet ostuhinna tasumise kohustuse kohta soovinud tõendada kostjate käitumise ning kostja Xxxx OÜ juhatuse liikme T R käitumisega. Kohtu hinnangul saab poolte tahte sisu väljaselgitamisel võtta arvesse VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, sealhulgas lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et tõendatud on järgmised asjaolud. Kostja T P ei võtnud isiklikult vastu Xxxx OÜ asutamisotsust ega sõlminud 18.07.2017 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut. Kostja T P tegi tehingud volitatud esindaja T R kaudu (I kd, tl-d 11-13 – 18.07.2017 lepingudokument, I kd, tl 7 – 05.07.2017 volikiri). T R oli alates kostja Xxxx OÜ registrisse kandmisest Xxxx OÜ juhatuse liige (I kd, tl 18 – äriregistri teabesüsteemi väljatrükk). T R sõlmis kostja T P volitatud esindajana 21.08.2017 Xxxx OÜ osa müügilepingu iseendaga, mille kohaselt müüs kostja T P Xxxx OÜ osa nimiväärtusega 10 000 eurot T Rle ostuhinnaga 5000 eurot (II kd, tl-d 2-3). Xxxx OÜ osanikuks alates 21.08.2017 on T R (I kd, tl 83 – 21.08.2017 avaldus registriosakonnale). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja T P ei ole isiklikult tegelenud kostja Xxxx OÜ asutamise, korteriomandi mõttelise osa mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimise ega Xxxx OÜ osa müügilepingu sõlmimisega. Kostja T P 05.07.2017 volikirjast tulenevalt on T Rl olnud õigus tehingute tingimuse määrata omal äranägemisel (I kd, tl 7 – 05.07.2017 volikiri). Kostja T P ei ole olnud Xxxx OÜ juhatuse liikmeks. Arvestades seda, et kostja T P oli Xxxx OÜ osanik veidi kauem kui üks kuu ning ei ole olnud Xxxx OÜ juhatuse liikmeks, ei ole eluliselt usutav kostja T P tahe asutada Xxxx OÜ eesmärgiga tegeleda ettevõtlusega. Kostja T P poolt T Rle antud volituse sisust ja T R tegevusest nähtub, et kostja T P andis kogu tegeliku otsustusõiguse Xxxx OÜ asutamisel, esindamisel ning kostja T P esindamisel seoses talle kuuluva korteriomandi mõttelise osaga T Rle. 6

(10)Xxxx OÜ osa võõrandamine T Rle 33 päeva pärast Xxxx OÜ asutamisotsuse vastuvõtmist tõendab kostja T P tahte puudumist tegutseda Xxxx OÜ kaudu ettevõtlusega. Eelnevalt tõendatud tehingutega, milles kostja T Pt esindas T R, võõrandas kostja T P esmalt temale kuulunud kaasomandiosa ning seejärel ka osaühingu osa. Kostja T P oli Xxxx OÜ tegeliku kasusaajana kaasomandiosa üle majanduslikku kontrolli omavaks isikuks. Kostja T P kaotas Xxxx OÜ osa võõrandamisega sellise kontrolli. Kostja Xxxx OÜ on tõendanud korteriomandi väärtuseks vähemalt 70 000 eurot, millest lähtuvalt ½ suuruse mõttelise osa väärtus oli vähemalt 35 000 eurot(I kd, tl-d 89-103). Kohus leiab, et kuivõrd kaasomandiosa väärtus vähemalt 35 000 eurot pidi kajastuma Xxxx OÜ osa väärtuses, on 21.08.2017 osa müügilepingust tulenevad poolte vastastikuste kohustuse väärtus tasakaalust väljas. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu eluliselt usutav, et kostja T P loobus 5000 euro eest rahaliselt hinnatavatest esemetest, milleks esmalt oli mõtteline osa korteriomandist ning seejärel osaühingu osa. Pooled ei vaidle selle üle, et XXXX OÜ on täiteasjas nr 022/2017/1875 kostja T P eest 20.06.2017 tasunud 7037,13 eurot. Asjaolu tõendab 20.06.2017 maksekorraldus (I kd, tl 82) ja XXXX OÜ pangakonto väljavõte (I kd, tl 150). Pooled ei vaidle selle üle, et XXXX OÜ tasus 14.10.2019 kostja T P asemel pangaülekandega hagejale 1500 eurot. T R on kostja T Pga 05.07.2017 sõlmitud laenulepingu alusel andnud T Ple üle laenusumma 9000 eurot (II kd, tl 45, p 1.3). T R on kostja T Ple 21.08.2017 osa müügilepingu punkti 3 kohaselt tasunud 5000 eurot (II kd, tl 2, p 3). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et T R kontrolli all olev äriühing on soodustanud kostja T Pt 8537,13 euro ulatuses kostja T P kohustuste täitmisega. T R on kostja T Ple üle andnud vähemalt 14 000 eurot. Kostja T P soodustamine XXXX OÜ poolt 8537,13 euro ulatuses ning 9000 euro üleandmine on vormistatud T R poolt kostja T Ple antud laenuna (II kd, tl-d 45-46). Kostja T P ja T R vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt on tegemist tähtajatu laenulepinguga, mille kohaselt ei pea laenusaaja tasuma laenuandjale intressi (II kd, tl 45, p 1.6). T R laenulepingust tulenevad nõuded olid tagatud Xxxx OÜ-le kuuluvale kaasomandiosale seatud hüpoteegiga. Hüpoteek on kinnistusraamatust kustutatud 21.01.2018 (I kd, tl 6 – kinnistusraamatu väljatrükk). Laenulepingust nähtuvalt on laen antud kostja T Ple soodsatel tingimustel, kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud intressi maksmise kohustuses. Laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks Xxxx OÜ-le kuuluvale kaasomandiosale seatud hüpoteek on kustutatud pärast seda, kui T Rst sai Xxxx OÜ tegelik kasusaaja. Kostjad ei ole tõendanud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist kostja T P poolt ega seda, et T R on kohustuste täitmist nõudnud. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kostja Xxxx OÜ tegelik kasusaaja T R on isiklikult ja enda kontrolli all oleva XXXX OÜ vahendusel soodustanud kostja T Pt vähemalt 22 537,13 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolusid arvestades laenulepingust tulenevate poolte vastastikuste kohustuse väärtus tasakaalus. T R kontrolli all olevale Xxxx OÜ-le on üle antud korteriomandi kaasomandiosa väärtusega vähemalt 35 000 eurot ning kostja T Pt on soodustatud vähemalt 22 537,13 euro ulatuses. Kohtu hinnangul nähtub isikute tehtud tehingute majanduslikust sisust, et tehingute eesmärk on kostja T Ple rahalise hüve suurusega vähemalt 22 537,13 eurot üleandmine ning T R kontrolli all olevale Xxxx OÜ-le korteriomandi kaasomandiosa üleandmine. Kohtu hinnangul on sellise sisuga tahteavaldused omased müügilepingule. Kohus leiab, et lisaks tehingute majanduslikule sisule tõendavad kostja T P tahet võõrandada temale kuulunud kaasomandiosa tasu eest kostja T P 23.03.2017 ja 05.03.2017 e-kirjad hagejale (I kd, tl 23). E-kirjadest nähtuvalt teavitab kostja T P hagejat, et tal on olemas enda mõttelisele osale ostja, kellega müügileping sõlmida. Kohtu hinnangul tõendavad e-kirjad, et kostja T Pl on puudunud soov võõrandada korteriomandi kaasomandiosa ilma sellega tasakaalus olevat vastusooritust saamata. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et tõendatud on kostja T P tahe võõrandada temale kuulunud korteriomandi kaasomandiosa rahaliselt hinnatava hüve vastu ning Xxxx OÜ juhatuse liikme ning 7
(10)alates 21.08.2017 ainuosaniku T R tahe anda kostja T Ple üle raha või soodustada teda rahaliselt. Seetõttu on kohtu hinnangul kostjate 18.07.2017 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise leping näilik tehing, millega varjati korteriomandi kaasomandiosa müügilepingut.
  1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjad tegid 18.07.2017 näilise tehingu, millega varjati korteriomandi kaasomandiosa müügilepingut. TsÜS § 89 lg 3 alusel kohaldatakse lepingule müügilepingu kohta sätestatut. Seega oli hagejal AÕS § 73 lg 2 alusel müüdava mõttelise osa ostueesõigus. Hageja on VÕS § 244 lg-s 4 sätestatud korras ostueesõigust teostanud. Poolte vahel puudub vaidlus ostueesõiguse teostamise avalduse tegemise asjaolude üle. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus kostja Xxxx OÜ-lt AÕS § 63 lg 5 ja § 65 alusel nõuda nõusolekut kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks. Samuti on hagejal õigus nõuda kostja T Plt VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 2 alusel AÕS §-s 641 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse andmist omandi hagejale üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajaliku nõusoleku andmist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja kohustab kostjaid tahteavaldusi andma.
  2. VÕS § 28 lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjad sõlmisid 18.07.2017 näiliku lepingu, millega varjata pooltevahelist müügilepingut. Kohus leidis eelnevalt, et tõendatud on kostja T P tahe võõrandada temale kuulunud korteriomandi kaasomandiosa rahaliselt hinnatava hüve vastu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjate kokkulepet ostuhinna suuruse kohta. Pooled ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, millest tuleneb ostuhind või ostuhinna määramise viis. Seetõttu kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 28 lg
  3. Kostjad on soovinud tõendada kostja T Ple kuulunud kaasomandiosa väärtust. Hageja ei ole kaasomandiosa väärtuse kohta tõendeid esitanud. Kostjad on esitanud tõendina kutselise hindaja M K 05.02.2018 hinnangu korteriomandi väärtuse kohta seisuga 18.01.2018 (I kd, tl-d 89-103). Pooled ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mille põhjal saab pidada M K arvamust ebausaldusväärseks. Kohtu hinnangul nähtuvad hinnangust asjaolud, mille kutseline hindaja on arvamuse andmisel aluseks võtnud. Arvamuse kujunemine on arusaadav ja selgesti jälgitav. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda hindaja arvamuses märgitud turuväärtusest nr 1, milleks on 78 000 eurot, sest hinnangust nähtuvalt on hindaja korteriomandi üle vaadanud ning saanud väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda asja tegelikust seisundist. Turuväärtus nr 2 lähtub eelduslikest hinnangutest, mistõttu tuleb pidada turuväärtust nr 1 asjakohasemaks. Kohtu hinnangul ei ole 18.07.2017 lepingu sõlmimise ja 18.01.2018 väärtuse hindamise ajaline vahe suur. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtub korteriomandi väärtuse oluline muutumine 2017.a teises pooles. Arvamus võtab arvesse 2017.a võrdlusandmeid müügitehingute kohta. Seetõttu leiab kohus, et kutselise hindaja arvamus kajastab korteriomandi väärtust 18.07.2017 lepingu sõlmimise aja seisuga. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et VÕS § 28 lg 2 järgi on kostja T Ple kuulunud korteriomandi mõttelise osa ostuhind 39 000 eurot. Kohus leiab, et S S 22.08.2019 arvamus ei tõenda korteriomandi väärtust 18.07.2017 lepingu sõlmimise ajal (I kd, tl-d 104-105). Arvamus lähtub 2019.a tehinguhindadest ega sisalda arvamust korteriomandi väärtuse kohta
  4. aastal. Hageja on vaidlustanud tõendi usaldusväärsuse seoses S S seostega Xxxx OÜ juhatuse liikme T Rga. Kuivõrd tõend asja lahendamiseks ei sisalda vajalikku teavet, ei hinda kohus eraldi tõendi usaldusväärsust. 8
(10)9. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 10. AÕS § 2611 lg 1 sätestab, et ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 järgi saab lugeda kohtuotsusega ostja nõusoleku andnuks tingimuslikult, st juhul, kui talle tasutakse ostuhind. Lähtudes

§ 445

lg-st 1, võib kohus esialgse ostja taotlusel määrata kindlaks ka otsuse täitmise tähtaja, st aja, mille kestel ostueesõiguslane võib nõuda sellise otsuse sundtäitmist TMS § 19 järgi (vt nt Riigikohtu 20.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-05, p 33; 20.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 27). Kostjad taotlesid otsuse täitmise korra kindlaksmääramist, mille kohaselt loetakse kostja Xxxx OÜ antud tahteavaldused tehtuks, kui kostja Xxxx OÜ-le tasutakse tuvastatud ostuhind. Lisaks taotles kostja Xxxx OÜ, et hageja nõue kostja Xxxx OÜ vastu muutub sissenõutavaks ja on sundtäidetav ühe kuu möödumisel alates kohtuotsuse jõustumisest ning ostuhinna tasumisest. Kohus on seisukohal, et kostja Xxxx OÜ-l on tulenevalt AÕS § 2611 lg-st 1 õigus keelduda kinnistusraamatu kande parandamiseks vajaliku nõusoleku andmisest, kui talle ei ole hüvitatud tasutud ostuhinda. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjate sõlmitud müügilepingu järgne ostuhind on 39 000 eurot. AÕS § 2611 lg 1 ei anna esialgsele ostjale õigust nõuda kokkulepitud ostuhinna hüvitamist, vaid esialgse kostja poolt tasutud ostuhinna hüvitamist. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja T Pt on rahaliselt soodustatud 22 537,13 euro ulatuses. Kohtu hinnangul saab nimetatud summa lugeda kostja Xxxx OÜ poolt tasutud ostuhinnaks. Kohus määrab, et kostja Xxxx OÜ nõusolek kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks loetakse antuks, kui kostja Xxxx OÜ-le tasutakse 22 537,13 eurot. Kohus märgib, et kui kostja T Ple kui müüjale ei ole tasutud müügilepingu järgset ostuhinda tervikuna, on tal müüjana õigus nõuda esialgse ostja poolt tasumata ostuhinna tasumist müügilepingu alusel ostueesõigusega isikult. TMS § 184 lg 1 näeb ette, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavaldust tegema, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Kui tahteavaldus sõltub sissenõudja kohustuse täitmisest, loetakse tahteavaldus tehtuks, kui sissenõudja või kohtutäitur on pakkunud võlgnikule kohustuse täitmist käesoleva seadustiku kohaselt. Kohtu hinnangul sõltub otsuse täidetavus sellest, kas hageja hüvitab kostja Xxxx OÜ-le tasutud ostuhinna. Kui hageja on ostuhinna hüvitanud, puudub alus lükata hageja nõuete sissenõutavaks muutumist edasi. Ühtlasi langeb ostuhinna hüvitamisel ära alus lahendi sundtäitmiseks, sest TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 kohaselt asendab kohtuotsus kostja tahteavaldusi ilma sundtäitmiseta. Kohus ei määra seetõttu tähtaega nõude sissenõutavaks ja sundtäidetavaks muutumiseks. 11.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus kohaldas 22.08.2018 määrusega hagi tagamise abinõusid. Lahendi täitmise eelduseks on hageja poolt kostja Xxxx OÜ-le raha tasumine. Kohtulahendi täitmine võib osutuda võimatuks, kui kostja Xxxx OÜ võõrandab enne hageja poolt raha tasumist, kuid pärast otsuse jõustumist 9

(10)korteriomandi kolmandale isikule. Seetõttu on hagi tagamise abinõu jõusse jätmine ilmselt vajalik lahendi täitmise tagamiseks. Kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. 12.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus rahuldas hagi ja tegi sellega otsuse kostjate kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. 13.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude mahtu arvestades takistab menetluskulude kindlaksmääramine

§ 174lg 2 mõistes kohtuotsuse tegemist.

Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramine on põhjendatud pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.