← Eesti

2-18-17647/48

Obsah (8)§ 101§ 116§ 97§ 96§ 100§ 102§ 99§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.04.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17647 Tsiviila

§ 101

lg 1 järgi, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lisaks märkis hageja, et ta ei nõustu ühegi kostja tehtud kulutusega, peale hagejale seljakoti ostmiseks tehtud kuluga.

  1. 16.03.2020 lõplikus seisukohas (kd III, tl 90-94) palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidles vastu hageja poolt esile toodud kuludele ja leidis, et need on ülepaisutatud ja tõendamata. Lisaks märkis kostja, et hageja ema pangakonto väljavõttega ei ole võimalik tõendada ema poolt lapsele tehtud kulutusi. Ka hageja 02.03.2020 seisukoha lisad ei tõenda lapse ema poolt lapsele tehtud kulutusi.
  2. 21.03.2020 kirjas tõi kohus esile, et 12.02.2020 toimunud kohtuistungil selgitas kohus pooltele veelkord, mida peab tõendama, andis tähtaja tõendite ja täiendavalt menetluskulude nimekirja esitamiseks ning tähtaja vastaspoole tõenditele seisukoha esitamiseks hiljemalt 16.03.
  3. Kohus teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks
  4. aprillil
  5. Kohtuotsuse põhjendused
  6. O-I K ja kostja K K kooselust on 25.01.2011 sündinud tütar C K (kd I, tl 4). Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 21.11.2018 miinimummääras. 17.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda. 18. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Hageja nõuab elatist miinimummääras. 4

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega).

  1. Kostja oli seisukohal, et nõutavat elatist tuleb vähendada null euroni järgmistel põhjustel: kostjal on igakuine sissetulek madal, kostjal on lisaks hagejale veel 2 alaealist last ning kostja kannab hagejaga seotud kulusid vahetult ajal, mis hageja viibib kostja juures. Lõplikes seisukohtades leidis kostja, et hagi tuleks üldse jätta rahuldamata.
  2. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
  3. Riigikohus on leidnud, et elatist võib vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11;
  6. märtsi
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 04.11.2019 seisukohas (kd II, tl 99, pöördel-100) on hageja märkinud, et keskmine minimaalne kulu lapsele kuus on 553,05 eurot, mis kujuneb järgmiselt:  eluase= 205,60 eurot;  kommunaalkulud (keskmine)= 51,88 eurot;  sideteenus (keskmine)= 25,47 eurot;  toit (keskmine)= 134,70 eurot;  taskuraha= 25,40 eurot;  riided= 60 eurot;  ravimid (kogukulu jaotatud aasta peale)= 20 eurot;  reis (kogukulu jaotatud aasta peale)= 30 eurot. Hageja seaduslik esindaja peab last üleval üksinda. Ülaltoodud kulude osas on hageja selgitanud, et eluasemekuludest on hageja osaks 40 % (kogukulu 514 eurot, kd II, tl 7-10, pöördel) ja kommunaalkuludest samuti 40 % (kogukulu 123 eurot, kd II, tl 11). Sideteenus koosneb teleteenusest, millest hageja osa on 40 % (kogukulu keskmiselt 32,75 eurot), ja telefonist, millest hageja osa on 100 % (kogukulu keskmiselt 11,08 eurot). Hageja osa toidukulust on 40 % (keskmine kogukulu 374,80 eurot). Hageja reisikulu seondub reisiga Bulgaariasse, kus hageja käis oma vanaemaga (vanaema maksis enda osa ise) (kd II, tl 102, 169). Kohus selgitas hagejale 12.02.2020 kohtuistungil, et hageja peab tõendama, millised kulud tegi ema lapsele, kui laps oli ema juures, ning kohus andis hagejale tähtaja kulude esitamiseks perioodil 01.12.2018 kuni veebruar 2020 hiljemalt 02.03.

  1. 5 02.03.2020 esitas hageja kohtule järgmised tõendid: kostja esindaja poolne ettepanek kompromissiks (kd II, tl 157, pöördel), kompromiss tsiviilasjas nr 2-18-18725 (kd II, tl 157, pöördel), koolitarvete nimekiri (kd II, tl 158), kompromissiettepanek enne kohtumenetlust (kd II, tl 158, pöördel-159), graafik (kd II, tl 160-165), huvikooli x koostöölepingud (kd II, tl 166-168, pöördel, 170-171, pöördel, 173), x arve (kd II, tl 169), hageja seadusliku esindaja AS-i SEB Pank kontoväljavõte (kd II, tl 172) ning hageja seadusliku esindaja Swedbank AS-i kontoväljavõte (kd II, tl 174-176, pöördel). Kostja on märkinud, et kostja vaidleb hageja kuludele vastu ja leiab, et need on tõendamata. Kostja on kohtule esitanud ka
  2. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringu laste tegelike vajaduste ja nende suuruste kohta (kd I, tl 140-155), millega kostja soovib tõendada, et hageja tegelikud kulud on oluliselt väiksemad, kui seda on väitnud lapse ema. Kohus leiab, et ainuüksi
  3. aasta RAKE uuring ei saa tõendada konkreetselt hageja vajadusi. Hageja on täiendavalt selgitanud, et tal ei ole kõiki tšekke ega tõendeid säilinud. Kohus on 12.02.2020 kohtuistungil selgitanud, et tšekke tuleb esitada mõistlikkuse piires. Arvestades seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning ka seda, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, ei ole seda TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada vaja. Üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Kohus märgib, et kulutused toidule nähtuvad Swedbank AS-i kontoväljavõttest ja hageja seadusliku esindaja poolt esitatud ostutšekkidest (kd III, tl 82-86). Lisaks nähtuvad tšekkidelt ka kulutused pesuvahenditele, kuna pesuvahendid on ostetud ka toidupoest. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et hageja toidukulu summas 134,70 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Kohus leiab, et on üldteada, et lapsed kasvavad ja seda kiiresti, mistõttu ostetakse lastele riideid tihedamini kui täiskasvanutele. Vaidlust ei ole, et ühel kuul võib lapse riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem. Kohtu arvates on hageja seadusliku esindaja eelpool märgitud riiete kulud hagejale põhjendatud ja ka tõendatud (kd III, tl 69-70). Hagejale taskuraha andmine nähtub hageja seadusliku esindaja poolt tehtud ülekannetest (kd II, tl 176, pöördel). Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 20 eurot. Hageja eluaseme-, kommunaal- ja reisikulud on tõendatud. Seevastu sideteenuste kulude kandmine hageja seadusliku esindaja poolt tõendatud ei ole. Hageja kulud moodustavad 527,58 eurot (205,60 + 51,88 + 134,70 + 25,40 + 60 + 20 + 30) lapse kohta. Samas on hageja 02.03.2020 seisukohas (kd II, tl 155, pöördel) märkinud, et perioodil 01.11.2018-01.03.2020 olid kulud kokku 12 127,94 eurot ning kulud hagejale olid kokku 7063,97 eurot ehk ühes kuus 504,57 eurot. Hageja on arvestuse aluseks võtnud 14 kuud ehk 7063,97 eurot : 14 kuud = 504,57 eurot. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tegelikult tuleb arvestuse aluseks võtta 16 kuud (01.11.2018-01.03.2020), millest tulenevalt oleks hageja vajaduste suuruseks ühes kuus 441,50 eurot (7063,97 eurot : 16 kuud). Seega loeb kohus hageja vajaduste suuruseks ühes kuus 441,50 eurot.
  4. Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et laps viibib suurema osa ajast, so 76 % hageja seadusliku esindaja juures (ajavahemikus 01.11.2018-01.03.2020). 12.02.2020 toimunud kohtuistungil on hageja 6 seaduslik esindaja olnud nõus sellega, et hageja viibib isa juures 32 %. Lõplikes seisukohtades on hageja seaduslik esindaja märkinud, et hageja viibib isa juures graafiku järgi 24 % ajast. 06.11.2019 seisukohas on kostja märkinud, et viimasel viiel kuul on laps veetnud isa juures 62 päeva, mis moodustab keskmiselt umbes 40 % kalendripäevadest kuus. 13.09.2019 seisukohas on kostja märkinud, et laps on tema juures viibinud vähemalt 32 % kalendriaastast. Kohus selgitab, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Eeltoodut on pooltele selgitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 27.05.2019 otsuses, maakohus 12.08.2019 kohtunõudes ja 12.02.2020 kohtuistungil. 12.02.2020 kohtuistungil kohustas kohus kostjat esitama tõendid selle kohta, kui palju on laps alates 01.12.2018 viibinud isa juures kuude lõikes ja mis kulusid on isa lapsele teinud, kuni
  9. aasta veebruarini. Kostja on hageja ülalpidamiskohustust täitnud järgmiselt: 
  10. aasta detsembris viibis laps isa juures vähemalt 4 päeva (kd I, tl 71-73). Kostja ostis hagejale muuhulgas ujumisriided 34,21 eurot ja mänguasjad 68,78 eurot (kd I, tl 82). Kostja tegi kulutusi hagejale sel perioodil vähemalt 200,88 eurot kuus (kd I, tl 11, 15-17). Perioodil 04.12.2018-09.12.2018 on kostja kandnud hageja seadusliku esindajale kontole hagejaga seonduvalt 65 eurot ja hageja enda kontole 25 eurot, kokku 90 eurot (kd I, tl 17). 
  11. aasta jaanuaris oli laps isaga vähemalt 8 päeva (11.-14.01.2019, 25.-27.01.2019 ja 28.01.2019) (kd III, tl 6-10). Kostja ja tema leibkonna suurus ja sissetulek ning kulud nii endale kui lastele olid samad kuni kolmanda lapse sünnini märtsis
  12. Jaanuaris 2019 oli kostja kulu hagejale vähemalt 200,88 eurot. 
  13. aasta veebruaris viibis laps isaga vähemalt 6 päeva (08.-10.02.2019, 22.24.02.2019, kd III, tl 11-13). Kostja ja tema leibkonna suurus ja sissetulek ja kulud nii endale kui lastele olid samad kuni kolmanda lapse sünnini märtsis
  14. Kostja kulu hagejale oli vähemalt 200,88 eurot. Perioodil detsember 2018-veebruar 2019 olid kostja kulutuste suuruseks hageja osas 200,88 eurot, sh 80 eurot kommunaal- ja üürikulu, 62,75 eurot ülekanded hageja seadusliku esindaja kontole ning 58,13 eurot riided, mänguasjad ja spaa. Märtsis 2019 sündis kostjal kolmas laps.  Toit
  15. aasta märtsis viibis laps isaga vähemalt 6 päeva, st 08.-10.03.2019, 22.24.03.2019 (kd III, tl 14-17). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 230,61 eurot. Kostja lähtub mõistlikkuse põhimõttest ja tõendab kulutuste ulatust enda 13.09.2019 kohtule esitatud dokumendi punktis 2.6.
  16. tooduga analoogia aluselmõlemal kuul umbes sama arv päevi, st vastavalt 6 ja 7 päeva. Kogu pere kulu (2 vanemat ja 3 alaealist Kulu hageja kohta ehk jagatud 5last) ga 390,72 eurot (kd II, tl 50-57) 78,14 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 172,34 eurot (kd II, tl 58) Üür 500 eurot (kd II, tl 93) 18 eurot 34,47 eurot 100 eurot 7 Kokku: 1153,06 eurot  Toit Kokku: 230,61 eurot
  17. aasta aprillis viibis laps isaga vähemalt 13 päeva, st 05.-07.04.2019, 19.28.04.2019 (kd III, tl 18-24). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 249,06 eurot. Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk elukaaslane ja 3 alaealist last) kogukulu jagatud 5-ga 405,76 eurot (kd II, tl 38-48) 81,15 eurot Kütus 90 eurot (poolteist paaki umbes kuus) Kommunaalkulu 249,57 eurot (kd II, tl 49) Üür 500 eurot (kd III, tl 93) Kokku: 1245,33 eurot  Toit
  18. aasta mais viibis laps isaga vähemalt 7 päeva, st 10.-13.05.2019, 24.-26.05.2019 (kd III, tl 25-33). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 230,61 eurot. Kogu pere kulu (2 vanemat ja 3 alaealist Kulu hageja kohta ehk jagatud 5last) ga 390,72 eurot (kd II, tl 50-57) 78,14 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 172,34 eurot (kd II, tl 58) Üür 500 eurot (kd II, tl 93) Kokku: 1153,06 eurot  Toit 18 eurot 34,47 eurot 100 eurot Kokku: 230,61 eurot
  19. aasta juunis viibis laps isaga vähemalt 16 päeva (07.06.-09.06.2019, 14.06.23.06.2019, 27.06.-29.06.2019, kd II, tl 112-115). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 222,05 eurot. Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud elukaaslane ja 3 alaealist last) 5-ga 350 eurot (kd II, tl 59-68) 70 eurot Kütus 89,77 eurot (kd II, tl 60, 61, 65) Kommunaalkulu 170,46 eurot (kd II, tl 69) Üür 500 eurot Kokku: 1110,23 eurot  Toit 18 eurot 49,91 eurot 100 eurot Kokku: 249,06 eurot 17,95 eurot 34,09 eurot 100 eurot Kokku: 222,05 eurot
  20. aasta juulis viibis laps isaga vähemalt 10 päeva (22.07.-31.07.2019, kd II, tl 116117). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 214,43 eurot. Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud elukaaslane ja 3 alaealist last) 5-ga 323,85 eurot (kd II, tl 70-78) 64,77 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 158,28 eurot (kd II, tl 79) Üür 500 eurot Kokku: 1072,13 eurot 18 eurot 31,66 eurot 100 eurot Kokku: 214,43 eurot 8 
  21. aasta augustis viibis laps isaga vähemalt 16 päeva (01.-03.08.2019, 09.08.11.08.2019, 22.08.-31.08.2019, kd II, tl 119-124). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 332,12 eurot. Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud elukaaslane ja 3 alaealist last) 5-ga Toit 423,92 eurot (kd II, tl 80-90) 84,78 eurot Riided ja muu Riided summas 48,07 eurot ja vajalik (ainult koolikott summas 45,90 eurot, kostjale) kokku 93,97 eurot (kd II, tl 8090) Kütus 90 eurot 18 eurot Kommunaalkulu 176,87 eurot (kd II, tl 91) 35,37 eurot Üür 500 eurot 100 eurot Kokku: 1190,79 eurot Kokku: 332,12 eurot  Toit
  22. aasta septembris viibis laps isaga vähemalt 7 päeva (06.09.-08.09.2019, 19.09.22.09.2019, kd II, tl 125-128, 130-131). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 230,61 eurot. Kostja lähtub mõistlikkuse põhimõttest ja tõendab kulutuste ulatust enda 13.09.2019 kohtule esitatud dokumendi punktis 2.6.
  23. tooduga analoogia alusel, sest kostja ja ka tema leibkonna sissetulek on olnud sama ja päevade arv, mil laps oli isa juures, oli sama. Kogu pere kulu (2 vanemat ja 3 alaealist Kulu hageja kohta ehk jagatud 5last) ga 390,72 eurot (kd II, tl 50-57) 78,14 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 172,34 eurot (kd II, tl 58) Üür 500 eurot (kd II, tl 93) Kokku: 1153,06 eurot  Toit 18 eurot 34,47 eurot 100 eurot Kokku: 230,61 eurot
  24. aasta oktoobris viibis laps isaga vähemalt 13 päeva (04.10.-06.10.2019, 18.10.27.10.2019, kd II, tl 132-136, 139-141). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 249,06 eurot. Kostja lähtub mõistlikkuse põhimõttest ja tõendab kulutuste ulatust enda 13.09.2019 kohtule esitatud dokumendi punktis 2.6.
  25. tooduga analoogia alusel (päevade arv, mil laps viibis isa juures oli sama ehk 13 päeva kalendrikuus). Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk elukaaslane ja 3 alaealist last) kogukulu jagatud 5-ga 405,76 eurot (kd II, tl 38-48) 81,15 eurot Kütus 90 eurot (poolteist paaki umbes kuus) Kommunaalkulu 249,57 eurot (kd II, tl 49) Üür 500 eurot (kd III, tl 93) Kokku: 1245,33 eurot  18 eurot 49,91 eurot 100 eurot Kokku: 249,06 eurot
  26. aasta novembris viibis laps isaga vähemalt 9 päeva, st 01.-03.11.2019, 10.11.2019, 15.-17.11.2019, 29.-30.11.2019 (kd III, tl 34-40). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 214,43 eurot. Kostja lähtub mõistlikkuse põhimõttest ja tõendab kulutuste ulatust enda 13.09.2019 kohtule esitatud dokumendi punktis 2.6.
  27. tooduga 9 analoogia alusel (päevade arv, mil laps viibis isa juures oli põhimõtteliselt sama, st juulis 2019 oli laps isa juures 10 päeva, 2019 novembris 9 päeva). Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud 5elukaaslane ja 3 alaealist last) ga 323,85 eurot (kd II, tl 70-78) 64,77 eurot Toit Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 158,28 eurot (kd II, tl 79) Üür 500 eurot Kokku: 1072,13 eurot  Toit 18 eurot 31,66 eurot 100 eurot Kokku: 214,43 eurot
  28. aasta detsembris viibis laps isaga vähemalt 10 päeva, st 01.12.2019, 13.15.12.2019, 23.-25.2019, 27.-29.12.2019 (kd III, tl 41-43). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 214,43 eurot. Kostja lähtub mõistlikkuse põhimõttest ja tõendab kulutuste ulatust enda 13.09.2019 kohtule esitatud dokumendi punktis 2.6.
  29. tooduga analoogia alusel (päevade arv, mil laps viibis isa juures oli sama, st juulis 2019 oli laps isa juures 10 päeva, detsembris 10 päeva). Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud elukaaslane ja 3 alaealist last) 5-ga 323,85 eurot (kd II, tl 70-78) 64,77 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 158,28 eurot (kd II, tl 79) Üür 500 eurot Kokku: 1072,13 eurot  Toit 18 eurot 31,66 eurot 100 eurot Kokku: 214,43 eurot
  30. aasta xuaris viibis laps isaga vähemalt 13 päeva, st 03.-12.01.2020, 24.26.01.2020 (kd III, tl 46-53). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 249,06 eurot. Kostja lähtub mõistlikkuse põhimõttest ja tõendab kulutuste ulatust enda 13.09.2019 kohtule esitatud dokumendi punktis 2.6.
  31. tooduga analoogia alusel (päevade arv, mil laps viibis isa juures oli sama ehk 13 päeva kalendrikuus). Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk elukaaslane ja 3 alaealist last) kogukulu jagatud 5-ga 405,76 eurot (kd II, tl 38-48) 81,15 eurot Kütus 90 eurot (poolteist paaki umbes kuus) Kommunaalkulu 249,57 eurot (kd II, tl 49) Üür 500 eurot (kd III, tl 93) Kokku: 1245,33 eurot  18 eurot 49,91 eurot 100 eurot Kokku: 249,06 eurot
  32. aasta veebruaris viibis laps isaga vähemalt 6 päeva, st 07.-09.02.2020, 21.23.02.2020 (kd III, tl 54-56). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 230,61 eurot. Kostja lähtub mõistlikkuse põhimõttest ja tõendab kulutuste ulatust enda 13.09.2019 kohtule esitatud dokumendi punktis 2.6.
  33. tooduga analoogia aluselmõlemal kuul umbes sama arv päevi, st vastavalt 6 ja 7 päeva. Kogu pere kulu (2 vanemat ja 3 alaealist Kulu hageja kohta ehk jagatud 5last) ga Toit 390,72 eurot (kd II, tl 50-57) 78,14 eurot Kütus 90 eurot 18 eurot 10 Kommunaalkulu 172,34 eurot (kd II, tl 58) Üür 500 eurot (kd II, tl 93) Kokku: 1153,06 eurot 34,47 eurot 100 eurot Kokku: 230,61 eurot Perioodil detsember 2018-veebruar 2020 on kostja kandnud hagejaga seoses kulusid kokku 3469,72 eurot, mis teeb ühes kuus keskmiselt 231,31 eurot. Hageja seaduslik esindaja vastuväiteid toidukulude osas esitanud ei ole. Transpordikulude (kütus) osas on hageja seaduslik esindaja märkinud, et ta ei vaidle sõitudele vastu, aga võib eeldada, et sõber ostab ka bensiini. Kohus märgib, et kostja on oma perega teinud väljasõite, kasutades selles kostja sõbra autot. Kuna kütusekulu kandmine kostja poolt on tõendanud, leiab kohus, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Mis seondub kommunaalkuludega, siis selles osas märgib kohus järgmist. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-69-13, punkt 19). Kohtu hinnangul on kostja selgitanud ja tõendanud, millised ja kui suured on lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega, sest pole vaidlust, et seoses hageja elamisega kostja poolt üüritavas korteris kaasnevad ka kulutused, mis vajavad tasumist. Üürikulude osas on hageja seaduslik esindaja seisukohal, et õige ei ole üürikulu jaotamisse arvestada ka hageja, kuna hagejal ei ole üüritud korteris oma tuba. Kohus märgib, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja poolt üüritavas korteris oleks hageja kasutuses eraldi tuba. Seega peab kostja üüri tasuma sõltumata sellest, kas hageja tema juures viibib või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud lugeda hagejaga seotud kuluks ka kostja poolt korteri üüri tasumine. Kostja on hageja üürikulust hageja osaks arvestanud 100 eurot. Kohus leiab, et selles summas ei saa arvestada kostja poolt elatise tasumise kohustust täidetuks. Kostja esitatud kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja teinud hageja seaduslikule esindajale perioodil 13.04.2018-10.12.2018 ülekandeid (iga ülekande summaks on 50 eurot ja selgituseks „lapsele raha“) (kd I, tl 15-17). Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et ülekanded, mis kostja on hageja seaduslikule esindajale teinud summas 50 eurot igakuiselt, ei ole mõeldud mitte lapsele vaid õppelaenu katteks, mille hageja seaduslik esindaja võttis enda nimele, kui tema ja kostja olid abielus. Õppelaenust hageja seaduslik esindaja osa ei saanud, kogu raha läks abikaasale auto soetamiseks. Kohus märgib, et kuna kostja poolt tehtud ülekannete selgituseks on märgitud „lapsele raha“ ei saa kohus eeltoodud ülekandeid lugeda kostja poolt õppelaenu hüvitamiseks hageja seaduslikule esindajale. Kohtu hinnangul on tegemist kostja poolt tehtud ülekannetega hageja ülalpidamiskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui hageja viibib kostja juures, on kostja andnud hagejale vahetult ülalpidamist summas 131,31 eurot (231,31 - 100). 22.
  34. 12.02.2020 toimunud kohtuistungil selgitas kohus hagejale, et kui laps viibib isa juures, siis tuleb emal esitada tõendid selle kohta, milliseid kulusid teeb ema lapsele. Kohus andis hagejale tähtaja kulude esitamiseks perioodi 01.12.2018 kuni veebruar 2020 hiljemalt 02.03.
  35. 02.03.2020 esitas hageja kohtule graafiku kohtumiste ja kulude kohta (kd II, tl 160-165). Kostja on eeltoodud tõendi osas märkinud, et aru ei ole saada, kuidas on antud kulud tekkinud või mille alusel on lapse ema need kuupäevad ja summad saanud. 11 Kohus nõustub kostja seisukohaga ja märgib, et graafikus toodud kuludest ei ole aru saada, kuidas need on tekkinud ja millest vastavad kulud koosnevad. Kohus ega kostja ei pea otsima ega tuletama hagi asjaolusid hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud seda, millised on hageja seadusliku esindaja kulud lapsele ajal, kui laps viibib kostja juures.
  36. Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatise määramisel tuleb arvestada lapsele riigi poolt makstavat lastetoetust. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tõendamist on leidnud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Samuti on tuvastamist leidnud, et kostja katab osa hageja ülalpidamiskuludest vahetult.
  37. aastast on lapsetoetuse suuruseks 60 eurot. Kohus leiab, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest (so 30 eurot), kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus.
  38. Kostja on tuginenud ka asjaolule, et tal on lisaks hagejale ka veel kaks alaealist last ning lapsepuhkusel olev elukaaslane.

§ 102

lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks olla asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10). 13.09.2019 seisukohas on kostja märkinud, et kostja kulud enda kummagi teise alaealise lapse peale olid
  3. aasta aprillis 124,53 eurot,
  4. aasta mais 115,31 eurot,
  5. aasta juunis 111,03 eurot,
  6. aasta juulis 107,26 eurot ja
  7. aasta augustis 119,08 eurot (kd II, tl 33).
  8. aasta septembrist hakkas kostja teine laps käima lasteaias ja kuna ta ei ole Viimsisse sisse kirjutatud (üürileandja ei ole selleks nõusolekut andnud), peab kostja maksma koos enda elukaaslasega lasteaiatasu 214 eurot (kd II, tl 92), millest kostja osa on 107 eurot. Seega on kostja teiste laste vajaduseks suuruseks ühes kuus kokku 337,87 eurot, mis sisaldab ka kostja poolt tasutavat lasteaiatasu. Kuna hageja vajaduste suuruseks ühes kuus on 441,50 eurot ning kostja osa sellest oleks 220,75 eurot, mis on väiksem elatise miinimumsummast, leiab kohus, et kostja teised lapsed ei ole käesoleval juhul võrreldes hagejaga ebavõrdses olukorras.
  9. Kohus peab vajalikuks elatise suuruse määramisel hinnata ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt ka Riigikohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust 12 ja panust lapse ülalpidamisse (vt ka Riigikohtu
  12. oktoobri
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
  14. aprilli
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu

  1. xuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5615, p 12). Hageja seadusliku esindaja keskmine töötasu ühes kuus on ca 1500 eurot (kd II, tl 25). Hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad kahekesi kolmetoalises Viimsi korteris, mille hageja seaduslik esindaja omandas
  5. aasta veebruaris, mistõttu tuleb tasuda igakuiselt kodulaenu (kd II, tl 12), kindlustust (kd II, tl 12), kommunaalkulusid (kd II, tl 11), sideteenuseid, järelmaksulepingut AS-i LHV Finance (kd II, tl 13) ning Bigbank AS-i ees (kd II, tl 14-22) ja muid ootamatuid kulusid. Kostja on märkinud, et tal on madal sissetulek. Kostja igakuine sissetulek on umbes 620 eurot (kd I, tl 15-17). Koos enda elukaaslase sissetulekuga on kostja leibkonna sissetulek kokku umbes 1200 eurot (kd I, tl 111). Kostjal sõidukid või kinnisvara puudub (kd I, tl 76). Lisaks on kostjal 2 alaealist last (noorim laps sündis märtsis 2019, teine 2,5-aastane laps läks septembrist 2019 osalise ajaga lasteaeda, mille eest peab kostja tasuma kokku 214 eurot, kd I, tl 74, 25). Kostja elab koos enda kahe alaealise lapse ja laste emaga Viimsis üürikorteris ja kannab lastega seotud kulud. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud selle, et kostja teised lapsed ei ole ebavõrdses olukorras kostja poolt hageja ülalpidamiskulude katmise tõttu. Lisaks on kostja hagejale vahetult ülalpidamist andnud 131,31 euro suuruses summas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja sissetulekud on võimaldanud tal tagada kõigi kolme lapse (sh hageja) ülalpidamise. Seega ei ole põhjendatud hagejale tasumisele kuuluva elatise vähendamine 0 euroni.
  6. Kohus leiab, et esinevad kaalukad põhjused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja alates 21.11.2018 igakuise elatise summas 59,44 eurot [(441,50 :2) - 131,31 - 30] kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  7. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
  8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lisaks võib ülalpidamisasjas jätta kohus menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata TsMS § 164 lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Osundatud normi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole asjas esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hagi rahuldati osaliselt ja puuduvad erandlikud asjaolud (TsMS § 164 lg 3), mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas (so ülalpidamisasjas) kõrvale hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotuse reeglist (TsMS § 163 lg 1), jätab kohus 13 menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.