) § 79 lg 1 sätestab, et kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes.
lg 2 sätestab, et kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Kohus on seisukohal, et lepingudokumendiga on tõendatud kaasomanike V. P. ja T. P., I. T. ja K. T. vahel kinnisasja kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud kaasomandi valdamist ja kasutamist puudutava kokkuleppe märkusena kinnistusraamatusse kandmine. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et V. P. ja T. P., I. T. õigusjärglastena on pärast kasutuskorra kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmist saanud kaasomanikeks avaldaja I.E. ja puudutatud isikud E. T. ja J. T.. Kohus on seetõttu seisukohal, et avaldajad ning puudutatud isikud E. T. ja J. T. on Tallinna notari Evi Paberiti 12.03.2009 koostatud ja tõestatud ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise kokkuleppe pooled.
Seadus ei sätesta eeldust, et kaasomaniku valduse ja kasutusõiguse teostamise ulatus peab vastama tema kaasomandiosa suurusele. Seadus sätestab eelduse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja vastavalt kokkuleppele. Seetõttu ei ole võimalik ilma kaasomanike vastava kokkuleppeta võimalik määrata kaasomaniku valduse ja kasutusõiguse teostamise ulatust kindlaks kinnisasja pindala ja kaasomandiosa suuruse järgi. Puudutatud isikud E. T. ja J. T. ei ole tõendanud kokkulepet, mille kohaselt kaasomanikud leppisid kokku A kinnistust 1,18 hektari I. T. ainuvaldusse ja kasutusse jätmises. Kohus leiab, et seetõttu ei ole võimalik lugeda G OÜ juhatuse liikme T. T.07.10.2019 arvamusega tõendatuks mahasõidu jäämine viirutatud alale, sest arvamus lähtub eeldusest, et I. T. ainuvaldusse ja kasutusse jäeti A kinnistust 1,18 hektarit. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kasutuskorra kokkuleppe sisu ei ole võimalik kasutuskorra kokkuleppe lisaks 1 oleva plaani põhjal välja selgitada, tuleb poolte tegelik tahe välja selgitada muude asjaolude põhjal. Avaldajad on väitnud, et mahasõidu kasutamist hakkasid keelama puudutatud isikud E. T. ja J. T. pärast kaasomanikeks saamist 22.03.2016 (I kd, tl 86). Puudutatud isikud E. T. ja J. T. on väitele vastu vaielnud ning väitnud, et eelviidatud juurdepääsuteed ei ole kaasomanike poolt enne E. T.i ja J. T. kaasomanikeks saamist kasutatud (I kd, tl 107). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 5 p 3 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Puudutatud isikud on esitanud I. T. poolt kohtule esitatud 06.10.2019 digitaalselt allkirjastatud dokumendi, milles I. T. on avaldanud, et temale teadaolevalt ei kasutanud juurdepääsuteed teised kaasomanikud oma kinnistutele juurdepääsuks (I kd, tl 156). Avaldajad ja ülejäänud menetlusosalised ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks juurdepääsu kasutamine avaldajate poolt enne E. T.i ja J. T. kaasomanikeks saamist. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkavad I. T. väite ümber. Seejuures ei ole avaldajad ja ülejäänud puudutatud isikud taotlenud I. T. tunnistajana ülekuulamist, et kontrollida tema küsitlemise kaudu 06.10.2019 digitaalselt allkirjastatud dokumendis esitatud väite õigsust. Kohus leiab esitatud tõendi põhjal, et kuivõrd teised kaasomanikud I. T.le teadaolevalt ei kasutanud mahasõitu, on usutav mahasõidu asumine kasutuskorra kokkuleppe lisaks 1 oleval plaanil tähistatud viirutatud alal. Kohus võtab seejuures arvesse ka avaldajate vastuolulisi avaldusi menetluse kestel. Avaldajad on oma menetlusdokumendis avaldanud, et taotletav juurdepääsuõigus on ajalooliselt toimunud läbi puudutatud isikute kasutuses oleva kaasomandiosa (I kd, tl 88, p 2.5.3). 8
lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
lg 5 annab kaasomanikele õiguse nõuda kohtult kaasomandis oleva asja kasutuskorra reguleerimist, kui kasutuskorras ei ole saavutatud kokkulepet
lg 1 järgi (vt ka Riigikohtu 08.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 23). Kohus tuvastas eelnevalt, et avaldajad ning puudutatud isikud E. T. ja J. T. on Tallinna notari Evi Paberiti 12.03.2009 koostatud ja tõestatud ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise kokkuleppe pooled. Kohus on seisukohal, et kui kasutuskorra kokkuleppega on jäetud reguleerimata kaasomandis asja kasutamisega seonduvad küsimused, saab kaasomanik nõuda kohtul reguleerimata küsimuses kasutuskorra kindlaks määramist. Kohus on seisukohal, et kokkulepe sisaldab tingimusi selle kohta, millise kaasomaniku valduses ja kasutuses on maa-ala, millel asub mahasõit avalikule teele. Kohus tuvastas eelnevalt, et mahasõit asub puudutatud isikute E. T.i ja J. T. valduses ja kasutuses oleval maal. Eeltoodut arvestades ei ole kaasomandis oleva asja kasutamisega seonduvad küsimused seoses mahasõiduga reguleerimata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kaasomanike vahel on saavutatud kokkulepe kasutuskorras, ei ole avaldajal õigus nõuda
Kohus jätab avaldaja I. E. taotluse A kinnistu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kasutuskorra muutmise taotlus 10. Avaldaja I. E. on taotlenud alternatiivselt, et kohus muudaks kaasomanike ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise kokkulepet ja määraks kindlaks, et kõigil kaasomanikel on õigus ühiselt kasutada ja vallata A kinnistul paiknevat mahasõiduteed.
lõikes 1 nimetatud kaasomanike kokkulepe kaasomandis oleva asja kasutamise tingimuse ehk asja kasutuskorra kohta on VÕS § 195 lg 3 mõistes kestvusleping. Kui kaasomanikud on leppinud kokku kinnisasja kasutuskorras, saab kaasomanik nõuda selle muutmist üksnes siis, kui selline võimalus tuleneb kaasomanike kokkuleppest või seadusest. Kohus on seisukohal, et lepingust ei tulene kaasomaniku õigust nõuda kasutuskorra muutmist. VÕS § 97 lg 1 sätestab, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga 9
lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avaldaja K. T. taotleb A-K kõrvalmaanteelt nr 11304 juurdepääsu määramist üle A kinnistu Välja kinnistule. Kohus leiab, et üle A kinnistu juurdepääsu määramisel tuleb K. T. X kinnistu omanikuna lugeda
lg 1 mõistes omanikuks, kelle kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. K. T., I. E., E. T. ja J. T. tuleb A kinnistu kaasomanikena lugeda
lg 1 mõistes võõra kinnisasja omanikeks, üle mille soovitakse juurdepääsu määramist.
lg 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. A kinnistu kaasomanikud ei ole esitanud kohtule kokkulepet A kinnistu koormamise kohta juurdepääsuteega X kinnistu kasuks. Avaldajad K. T. ja I. E. ei ole A kinnistu kaasomanikena vaielnud vastu juurdepääsu määramisele üle A kinnistu. Eeltoodut arvestades peab kohtulahend asendama puudutatud isikute E. T.i ja J. T. tahteavaldused
lg 1 mõistes A kinnistu koormamiseks
12.
lg 1 järgi on juurdepääsu määramise eelduseks juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt. Puudutatud isikud E. T. ja J. T. on vaielnud juurdepääsu määramisele üle A kinnistu vastu põhjendusega, et X kinnistu piirneb A-K kõrvalmaanteega nr 11304. Menetlusosalised ei vaidle X kinnistu asukoha üle. Nimetatud asjaolu nähtub samuti Maaameti geoportaali väljatrükist, millelt on näha katastriüksuse katastritunnusega xxx (X kinnistu) külgnemine teega nr 11304 (11304 A-K tee) (I kd, tl 15). Seega tuleb hinnata, kas vaatamata kinnisasja piirnemisele avalikult kasutatava teega puudub kinnisasjalt juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 10
lg 3 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Puudutatud isikud E. T. ja J. T. on leidnud, et senine X kinnistu ühendus avalikult kasutatava teega on katkenud K. T. tahtel. K. T. on A kinnistu omanikuna kantud kinnistusraamatuss 26.10.2006, st kinnistu jagamise ja osalise võõrandamisega samaaegselt. Kohus on seisukohal, et senine juurdepääs X kinnistule üle A kinnistu on katkenud X kinnistu eraldamisega A kinnistust.
lg 2 mõistes ei ole kinnistu jagamine ja jagamisel saadud osa võõrandamine
Eeltoodut arvestades ei anna X kinnistu moodustamise viis alust lugeda ühendust katkenuks kinnisasja omaniku tahtel. Kohus on seisukohal, et K. T. ei ole A kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisega katkestanud senist juurdepääsu avalikult kasutatava teega. Tallinna notari Evi Paberiti 12.03.2009 koostatud ja tõestatud ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise kokkuleppest ei nähtu lepingutingimust, mille kohaselt on K. T. X kinnistu omanikuna kohustunud hoiduma kasutamast A kinnistut juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt. Seejuures arvestab kohus, et tõendatud ei ole vaidlusaluse mahasõidu kasutamine K. T. poolt kinnistule juurdepääsuks. Puudutatud isikud on menetluses sellele ka tuginenud. Kohus leiab, et kui K. T. ei kasutanud vaidlusalust juurdepääsu, nagu leiavad puudutatud isikud, ei saanud K. T. sellist juurdepääsu ka katkestada. Eeltoodut arvestades puuduvad kohtu hinnangul
14.
lg 2 sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi
lõikest 2 kaalutakse avalikult teelt Välja kinnistule juurdepääsu määramist A kinnistu piires. Kohus ei kaalu eeltoodut arvestades võimalust määrata juurdepääs üle VA kinnistu. 15.
lg 2 eesmärgiks on säilitada juurdepääsu kaotanud kinnisasja omanikule võimalus kasutada juurdepääse, mida seni kasutati jagatud kinnisasjale kui tervikuna pääsemiseks.
lg 2 eesmärk on tagada, et kinnisasja omaniku seisukord kinnisasja jagamisega ei halveneks.
lg-d 2 arvestades tuleb vältida kinnisasja omanikku liigselt koormavaid lahendusi, näiteks senise lühema juurdepääsutee asemel uue, oluliselt pikema juurdepääsutee rajamist. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul
lg 1 ja 2 järgi kaaluda juurdepääsu määramist olemasolevatesse juurdepääsude asukohtadesse. Avaldaja K. T. on taotlenud juurdepääsu määramist ühe asukohta: A-K kõrvalmaanteelt (tee nr 11304) üle A kinnistu kuni X kinnistu piirini. Juurdepääsutee alguspunkt asub punktis ligikaudsete koordinaatidega XY: xxx, xxx, BL: xxx, xxx, millised kohus on välja selgitanud Maa-ameti geoportaali kaardirakenduses. Kuivõrd nimetatud asukohas asub mahasõit avalikult kasutatavale teele, on tegemist ühe kohaga, kuhu juurdepääsu määramist kohus peab kaaluma. Kohus on seisukohal, et lisaks avaldaja taotletavale juurdepääsule tuleb kaaluda juurdepääsu määramist A-K kõrvalmaantee (tee nr 11304) mahasõidust ligikaudsete koordinaatidega XY: xxx, xxx, BL: xxx, xxx üle A kinnistu kuni x kinnistu piirini. Tegemist on juurdepääsuga, mida on A kinnistule pääsemiseks ajalooliselt kasutatud (nn ajalooline juurdepääs). Kõnealune asjaolu on tõendatud tunnistaja T. P. ütlustega (I kd, tl-d 199, 201). Kummagi juurdepääsuvõimaluse osas ei esine avalik-õiguslikke piiranguid, mis piiraksid tee kasutamist või vajadusel tee ehitamist. Kohtu hinnangul koormab vaidlusalust mahasõitu kasutav juurdepääs puudutatud isikute E. T.i ja J. T. huve vähem, kui nn ajaloolise juurdepääsu kasutamine. Kui kohus määrab juurdepääsu alates A-K kõrvalmaantee (tee nr 11304) mahasõidust ligikaudsete koordinaatidega XY: xxx, xxx, BL: xxx, xxx, kulgeb juurdepääsutee osaliselt mööda juurdepääsuteed, mis viib E. T.i ja J. T. valduses ja kasutuses olevate ehitisteni. Seejärel on vajalik rajada uus teelõik, mis möödub ringiga E. T.i ja J. T. valduses ja kasutuses olevatest ehitistest ning riivaks nende privaatsust ja kinnisasja kasutamise võimalusi olulisel määral. Vaidlusalusest mahasõidust alates juurdepääsu määramisel hindab kohus E. T.i ja J. T. privaatsuse riivet väiksemaks, sest juurdepääsutee kasutamine piirdub põhiliselt olemasoleva mahasõidu kasutamisega. Kohus arvestab ka seda, et vaidlusalusest mahasõidust rajatav juurdepääsutee oleks lühem võrreldes nn ajaloolise juurdepääsu mahasõiduga, mistõttu koormaks juurdepääs A kinnistut vähem ning oleks vähem koormav ka x kinnistu omanikule, sest tee rajamine kujuneks soodsamaks. Kohus ei kaalu
lõiget 2 arvestades juurdepääsu määramist riigiteelt nr xxx (xxx L-K tee L1) üle A kinnistu x kinnistule. Lisaks sellele leiab kohus, et ka
lõikest 2 tuleneva piirangu puudumisel ei oleks põhjendatud juurdepääsu määramine üle A kinnistu riigiteele xxx, sest juurdepääs kulgeks mööda põllu- ja metsamaad ning selle pikkuse tõttu oleks juurdepääsu rajamine ebamõistlikult kulukas. Kohus määrab juurdepääsu ülaltoodut arvestades selliselt, et juurdepääsutee kulgeb A-K kõrvalmaanteelt (tee nr 11304) üle A kinnistu kuni x kinnistu piirini. Juurdepääsutee asukoht on kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleval joonisel märgitud rohelise ja helesinise ruudustikuga (kohtumääruse lisa). Juurdepääsutee alguspunkti koordinaat A-K kõrvalmaanteelt (tee nr 11304) üle A kinnisasja on XY: xxx, xxx, BL: xxx, xxx (st vaidlusalune mahasõit). Juurdepääsutee laius on neli meetrit
lg 1 ls 3 sätestab, et kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.
lg 1 ls 4 kohaselt tuleb arvestada juurdepääsu määramisel koormatava kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu määramise eelduseks on juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt ka RKTKm 3-2-1-170-12, p 10). Avaldaja K. T. on taotlenud juurdepääsu määramist järgmistel tingimustel: Juurdepääs jalgsi, kergliiklusvahendiga või mistahes sõiduvahendiga (sh mistahes mootorsõidukiga); Juurdepääs ööpäevaringselt, igapäevaselt ja aastaringselt; Juurdepääsutee rajamise ja hooldamisega seotud kulud kannab Välja kinnistu igakordne omanik. Puudutatud isikud E. T. ja J. T. ei ole avaldanud kohtule, millised juurdepääsu tingimused vastavad nende tahtele, kui kohus määrab juurdepääsu üle A kinnistu avaldaja soovitud asukohta. Puudutatud isikud on avaldanud kartust, et nende elamu vahetus läheduses asuva juurdepääsutee kasutamine metsa- ja põllutöömasinatega muudab puudutatud isikute privaatsuse nende ainukasutuses olevas osas ilmselgelt olematuks. Kohus määrab menetlusosaliste seisukohti arvestades kindlaks järgmised juurdepääsu kasutamise tingimused: X kinnistu igakordsel omanikul ja tema loal kolmandal isikul on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ning sõiduvahenditega, sealhulgas mootorsõidukite, autorongide, masinrongidega, erakorralise abi sõidukitega. Juurdepääs ei ole lubatud metsa majandamiseks kasutatavate sõidukite ja masinatega. Kohtu hinnangul ei ole juurdepääsu kasutamine metsa majandamiseks kasutatavate sõidukite ja masinatega põhjendatud, sest X kinnistul ei asu metsa. Tingimuse kohaselt ei saa metsatöömasinad rikkuda puudutatud isikute privaatsust. Kuivõrd X kinnisasja sihtotstarve on maatulundusmaa, ei ole põhjendatud põllutöömasinate kasutamise piiramine. X kinnistu omanik on kohustatud tagama oma kuludega juurdepääsutee rajamise, korrashoiu ja hoidma juurdepääsuteed sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis. Kohus arvestab tingimuse määramisel, et kuivõrd juurdepääsu määramine ei võta puudutatud isikutelt õigust juurdepääsu kasutada, ei riku valitseva kinnisasja omaniku kohustus rajada tee ja seda korras hoida puudutatud isikute õigusi, vaid soodustab neid. 17.
lg 1 lause 2 sätestab, et juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel.
lg 1 lause 3 sätestab, et kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.
lg 1 järgi tuleb tasu määrata igal juhul, kui teeniva kinnisasja omanik ei avalda, et ta tasu ei nõua. A kinnistu kaasomanikud ei ole avaldanud, et nad juurdepääsu määramise korral tasu ei nõua. Seetõttu peab kohus otsustama juurdepääsu kasutamise tasu suuruse ja tasumise korra. Kohus peab tasu määrama perioodiliselt. Hüvitada tuleb teeniva kinnisasja omaniku maa kasutamise võimaluse kaotus (kaotatud kasutuseelis) ja otsesed kulud (nt maamaks). Kohus peab tasu määrama kinnisasja igakordse omaniku kasuks, sest valitseva kinnisasja omaniku kohustus maksta tasu juurdepääsu kasutamise eest ei sõltu sellest, palju on teenival kinnisasjal omanikke.
lg 2 sätestab, et kaasomaniku osale vastavat kasu, mida tal on õigus saada, ei või käesoleva paragrahvi
lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus).
lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta kinnisasjale tuleb kanda nimetatud kinnisasja kinnistusraamatusse selle nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks kolmandate isikute suhtes. Märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta tuleb kanda avaldaja kinnisasja registriossa. Kohus tuvastab eeltoodust tulenevalt puudutatud isikute E. T.i ja J. T. kohustuse anda nõusolek märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud 19. TsMS § 172 lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.