← Eesti

2-20-128691/7

Obsah (9)§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-128691 Tsiviilasi Aktsiaselts

§187lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi A. G. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on Swedbank AS ja kostja vahel 16.03.2016 sõlmitud väikelaenu lepingust nr 16022163-VL tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 14.01.

  1. Hagile vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus mõistab käesoleva kohtuotsusega (kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3) kostjalt välja hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 22.02.2018 kuni 19.11.2020 eest summas 354,91 eurot ja alates 20.11.2020 kuni põhinõude (563,22 euro) täitmiseni viivis määraga 23% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus peab selguse huvides põhjendatuks märkida, et hagiavalduse kohaselt oli kostjaga sõlmitud laenulepingu järgne intressimäär 23% aastas. Hageja on toonud välja, et vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on viivise määr võrdses määras lepingujärgse intressimääraga. Hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 kohaselt kostjalt viiviseid lepingus sätestatud määras. Hagiavalduse resolutsiooni 2 punkti 2 kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 563,22 € alates 20.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,063014% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohtule on hageja nõue ja viivise määra arvestus (23%/365=0,063014%) arusaadav, kuid kohus leiab, et selguse huvides ning kohtulahendi täitmisel vaidluste ärahoidmiseks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 20.11.2020 kuni põhinõude (563,22 euro) täitmiseni viivis määraga 23% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 1120,09 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tasuda riigilõiv summas 200 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 200 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule 3-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav alusdokumentide analüüsimiseks ja hagiavalduse koostamiseks (120 x 2 = 240). 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude 3 jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.