lg 1 järgi Lühimenetluses Ülle Jaanhold Süüdistatav Vladislav Želudov Kaitsja Ik: 38107050288, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, x, töökoht: x, elukoht: x. Tõkend: elukohast lahkumise keeld 17.11.2020 kuni 13.11.2021 Varasem karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati - Harju Maakohtu 10.08.2017 otsusega nr 1-17-7453
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistus 7 kuud, mida
lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 07.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 2 kuu ja 28 päeva võrra ning mõisteti liitkaristusena vangistus 1 aasta 9 kuud 28 päeva. Karistusaja alguseks loeti 08.06.2017. Karistus täidetud 05.04.2019. 11 kehtivat väärteokaristust Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. Vladislav Želudov süüdi tunnistada
MS § 238 kohaselt vähendada Vladislav Želudovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Vladislav Želudovile mõistetud karistus, s.o tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud Vladislav Želudovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Vladislav Želudov temale määratud 1 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Vladislav Želudov täitma
lg 1 p-des 1 kuni 6 ja
lg 2 p 2, 8 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 7758). 4.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Vladislav Želudovit järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: x; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 2 alusel kohustada Vladislav Želudovit katseajal mitte tarvitama alkoholi. 6.
lg 2 p 8 alusel kohustada Vladislav Želudovit katseajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. 7.
p 1 alusel arvestada Vladislav Želudovile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.03.
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Süüdistatav jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Kaitsja leidis, et süüdistusakt on koostatud põhjendatult, teole antud kvalifikatsioon vastab teokirjeldusele, tõendid on kohtukõlbulikud ning kuna süüdistatav on endiselt nõus lühimenetlusega, on alus kriminaalasja läbivaatamiseks lühimenetluses. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu X Xi ülekuulamise protokolli (tl 1-7) kohaselt elab ta koos abikaasa ja 5-aastase lapsega korteris aadressil X x. Neil on probleemid naabritega korterist nr x. Korteris lärmatakse tihti ja pidevalt toimuvad joomapeod. Korter on antud üürile ja seal elavad kaks meest ja üks naine. 05.10.2020 korteri nr x toimus järjekordne joomapidu ning oli suur müra. 06.10.2020 kella 01:00 paiku kuulis ta, et meesterahvas solvab kedagi korteris nr x ning karjus: Tõuse püsti, ma hakkan sind tapma“. Mõne minuti pärast kuulis ta sedasama häält nende korteri ukse tagant. Meesterahvas ropendas ja ähvardas kedagi noaga ära tappa. Kannatanu sõnul läks ta ukse juurde ja vaatas uksesilmast välja. Ta nägi, et naaber korterist nr x seisis ukse ees ning tema paremas käes oli suur kööginuga. Esialgus karjus meesterahvas ähvardusi korteri nr z ukse sunnas. Kuid naisterahvas, keda ta ei märganud, ütles meesterahvale, et helistati korterist nr c, mitte korterist nr z. Seejärel hakkas meesterahvas kannatanu korteri suunas ähvardusi karjuma ja ütles: „Ma tapan sinu ja sinu naise noaga ära“ ning vehkis noaga ähvardavalt. Kannatanu sõnul helistas ta abikaasa politseisse. Kõik kestis umbes viis minutit ja pärast läks naaber oma korterisse tagasi. Peagi saabus politsei ja ta selgitas politseile, mis juhtus. Samal hetkel väljus korterist nr z naaber V ja selgus, et tema helistas naabrile korterist nr x ning palus neil vaiksemalt käituda. Vastuseks olid naabri poolt vaid solvangud ja tapmisega ähvardused. Samuti nägi ka V uksesilmast välja vaadates, et naaber korterist nr x vehkis ähvardavalt noaga ning V kuulis tema ähvardusi, mis puudutasid noaga tapmist. Mõne minuti pärast pidasid politseinikud ähvardaja kinni. Kannatanu sõnul tema ja ta abikaasa väga kardavad, et naaber korterist nr x võib tekitada neile tervisekahjustusi või nad tappa. Praktiliselt alati on meesterahvas joobeseisundis, agressiivne ega suuda enda vaos hoida. Tunnistaja J S ülekuulamise protokolli (tl 8-15) kohaselt alates 15.09.2020 elab ta aadressil X tee 49-c. Esialgu oli kõik rahulik ning probleeme naabritega ei olnud, kuid naaber korterist nr 3 z hoiatas neid, et korteris nr x on probleemsed naabrid. Alates 01.10.2020 tekkisid probleemid, kuna oli kuulda pidevaid kisasid ja hüsteerikat korterist nr x. Mees ja naine, kes nimetatud korteris elavad napsitavad tihti, praktiliselt iga päev. 06.10.2020 kella 01:00 paiku öösel kuulis ta, et naaber korterist nr x, mis asub nende korterist üks korrus ülevalpool, karjus: „Tõuse siia püsti! Ega sina julge pole, tule siia, ma ütlesin“. Ta ehmus väga ära ja helistas politseisse. Häirekeskusele helistamist tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (tl 30-43), millest nähtub, et 06.10.2020 kell 01:03 teatas J S, et naabrid aadressil X tee x korterist nr x lärmavad väga ning karjuvad roppusi. Samal ajal kirjutas talle naaber V korterist nr z ja küsis, et kas nad magavad või mitte, kuna kisa oli nii metsik ja vali, et magada oli ilmselgelt võimatu. V teatas, et helistas ülemise korruse naabritele telefoni teel ning palus rahulikumalt käituda. Naaber korterist nr x ei rahunenud ning jätaks karjumist sõnadega: „Kohe tapan su, tapan sinu ja su naise ära. Ma istusin juba vangis“. Ta ehmus ja kartis ukse juurde minna. Mõne aja pärast teatas ta elukaaslane, et naaber korterist nr x tuli nende koridori (neil on ühine koridor korteriga nr z, üks kahe korteri peale). Kuna lukk oli katki, siis astus naaber korterist nr x takistamatult sisse. Nad kuulsid meeleheitlikke kisasid: „Tule välja kui nii julge oled“. Ta trepimademel juhtunut ei näinud, aga kuulis seda. Elukaaslane ütles talle, et naabril oli nuga. Samuti kuulis ta ukse tagant naishäält, mis ütles: „Mitte selle korteris, vaid selles“. Hirmust helistas ta politseisse veel kord. Häirekeskusele tegi J S kell 01:09 (tl 30-43) ning teatas, et naaber, kelle kohta ta eelnevalt oli teate teinud, pääses nende ühiskoridori ja ähvardab noaga neid ja nende naabreid. Trepimademel umbes viis minutit seistes läksid naabrid korterist nr x tagasi oma korterisse. Mõne minuti pärast helistas patrull ning nad teatasid, et nad ei saa trepikotta sisse pääseda, kuna fonolukk ei tööta. Elukaaslane läks alla ning tegi politseile ukse lahti. Nad kuulsid, et politseinikud koputasid naabri korteri nr x uksele ja et viimane karjus ebatsensuurseid sõnu politseile. Tunnistaja sõnul kardab ta väga oma elu ja tervise pärast, samuti ka oma pere liikmete elu ja tervise pärast, kuna meesterahvas korterist nr x on ebaadekvaatne ning alkoholijoobes olles käitub agressiivselt. Pidevalt on kuulda korterist naisterahva kisamist ja hüsteerikat, samuti roppu sõimu. Tunnistaja V T ülekuulamise protokolli (tl 16-23) kohaselt on korter nr x alati probleemne olnud. Suve algusest asusid sinna uued üürnikud elama - mees ja naine, kes napsitavad tihti, praktiliselt iga päev ning näevad välja nagu asotsiaalsed inimesed. 03.10.2020 hakkasid korteri nr x elanikud taas napsitama. Kuna paneelmajades on hea kuuldavus, hakkas teda ja tema abikaasat lärm, ropp sõim jms tülitama. Kella 01:00 paiku helistas ta naisterahva telefoninumbrile ja tal tekkis mulje, et naisterahvas oli ebaadekvaatses seisundis ega saanud üldse aru, mida ta räägib. Ta palus, et nad rahulikumalt käituksid ja ei lärmaks. Naisterahvas teiselpool telefoni küsis, et kas ta on naaber, mille peale ta vastas jaatavalt. Peale seda telefonikõne katkes. Kohe pärast kõne lõpetamist hakkas meesterahvas meeleheitlikult karjuma: „Lükin teid kõiki noa otsa, kannan veel vanglakaristuse ära“. Korter nr x asub üks korrus ülevalpool. Viivitamatult kutsus ta välja politsei. Lärmavast ja ebaadekvaatsest naabrist teavitas V T Häirekeskust kell 00:57 (tl 30-43) öeldes, et aadressile X tee x oleks vaja patrulli, kuna naabrid on väga purjus ja metsikud. Ta sõnas Häirekeskusele, et ta võttis ülemiste naabritega ka ühendust, aga toru pandi ära ja peale seda hakkas naaber üleval korrusel karjuma ja lubas kellegi ära tappa. Umbes 5-10 minuti pärast ilmus ülemine naaber nende korruse koridori (neil on üks eesruum kahe korteri peale) ja hakkas ukse taga karjuma: „Kus sina oled? Tule siia, ma tapan noaga kõiki ja su peret!“. Tunnistaja sõnul vaatas ta uksesilmast välja ja nägi meesterahvast, kelle paremas käes oli kööginuga, pruuni värvi pideme ja tera pikkusega 25 cm. Meesterahvas karjus meeleheitlikult ning ropendas. Naisterahvas seisis tema selja taga ja palus rahuneda. Hiljem osutas naisterahvas naaberkorterile nr c, öeldes: „Tema elab siin“. Ta läks uksesilmast eemale, et veelkord politseisse helistada. Häirekeskusele tegi V T uue kõne kell 01:09 (tl 30-43), kui teatas, et naaber, kellele ta eelnevalt politsei oli kutsunud, seisab noaga nende ühises koridoris ja üritab korterisse astuda. Mõne hetke pärast läks meesterahvas korterist nr x tagasi enda korterisse, aga naaber korterist nr c tuli koridori, et politseinikele vastu minna. Meesterahvas korterist nr x ei teinud patrullile ust lahti ning läbi lukustatud ukse sadas solvanguid sealhulgas ka politseinike aadressil. Mõne aja pärast õnnestus politseinikel 4 uks avada ning meesterahvas kinni pidada. Ta kardab väga oma pereliikmete elu ja tervise pärast, kuna meesterahvas korterist nr x on ebaadekvaatne ning alkoholijoobes olles käitub agressiivselt. Pidevalt on kuulda korterist naisterahva kisamist ja hüsteerikat, samuti roppu sõimu. Tunnistaja A S ülekuulamise protokolli (kd 24-29) kohaselt elab ta korteris, mis asub aadressil X tee x-z. Korter nr x asub nende üleval. Ööl vastu 06.10.2020 ärkas ta üles, kuna kuulis kõva müra. Naabrid korterist nr x skandaalitsesid järjekordselt ning karjusid teineteise peale ning oli kuulda mingit mürtsatust. Mees ja naine, kes selles korteris elavad napsitavat tihti, praktiliselt iga päev ning näevad räpased välja. Pärast seda kui ta üles ärkas palus ta enda elukaaslasel helistada korteri omanikule, et ta üürnikud maha rahustaks. Omanik vastas, et lahendagu nad ise probleemid ära ja andis üürnike telefoninumbrid. Abikaasa võttis telefoni teel ühendust naisega korterist nr x ning palus vaiksemalt käituda. Kohe peale telefonikõnet kuulis ta hädakisasid korterist nr x ning meesterahva karjumist: „Mida?! Kes helistas…keri sa kuradile..tõuse siia püsti, miks sina helistatud nagu rott…kohe tulen, tapan noaga kõiki!“. Paari minuti pärast kuulis abikaasa, et avanes üldkoridori (eesruumi) uks, mis on neil naabritega korterist nr c kahe peale. Uks lukk oli kahjustatud ja sellepärast sai meesterahvas korterist nr x sinna takistamatult sisse. Meesterahvaga koos oli ka naine, kes üritas oma meest rahustada. Mees karjus meeleheitlikult: „Tule välja kui selline julge oled!“. Ta ehmus väga. Abikaasa läks ukse juurde ning vaatas uksesilmast välja. Abikaasa teatas talle, et naaber korterist nr x tuli noaga. Seejärel otsustasid nad politseisse helistada. Mees jätkas karjumist: „Ma tapan su kohe, tapan noaga kogu perekonna“. Ta ehmus ja kartis ukse juurde minna. Ta vaid kuulis koridoris toimuvat, aga ei näinud mis seal juhtus. Viis minutit hiljem läksid naabrid korterist nr x tagasi üles enda korterisse. Nad kuulsid, et politseinikud koputasid väga valjusti ning kaua naabri korteri nr x uksele, kuna meesterahvas korterist nr x keeldus õiguskorra kaitsjatele rauast ust avamast. Samuti kuulis ta, et meesterahvas karjus politsei aadressil roppu sõimu ning solvas õiguskorra kaitsjaid. Ta kartist väga oma elu ja tervise pärast, samuti oma pereliikmete elu ja tervise pärast, kuna meesterahvas korterist nr x on ebaadekvaatne ning alkoholijoobes olles käitub agressiivselt. Pidevalt on kuulda korterist naisterahva kisamist ja hüsteerikat, samuti roppu sõimu. Kahtlustatava Vladislav Želudovi ülekuulamise protokolli (kd 50-54) kohaselt 05.10.2020 kuupäeva mäletab ta ähmaselt. Tol päeval tuli ta elukaaslase M Higa suvilast tagasi ja hakkasid koduste asjadega tegelema. Õhtul skandaalitsesid nad M , kuid ei mäleta mille pärast. Enne ööd jõid nad M kahe peale ära pudeli viina ning jätkasid skandaali. Keegi helistas talle mobiilinumbrile ning helistajaks oli keegi naabritest. Ta ei mäleta, mida naaber tahtis, kuna oli alkoholijoobes. Naabri sõnad vihastasid teda ja sundisid trepimademele minema. Tahtis naabri, kes talle helistas üles otsida ja välja uurida, milles tema pretensioon seisnes. Ta ei mäleta, et ta oleks noa kaasa võtnud. Ta läks korrus allapoole ja koputas korteri uksele. Ust talle ei avatud. Võib olla hüüdis ta midagi, kuid ta ei mäleta midagi. M tuli talle alla järele ja viis ta koju. Mõne aja pärast tuli kohale patrull ja võttis ta voodist kaasa. Kui ta oma käitumisega naabreid hirmutas, siis kahetseb ta seda siiralt ja üritab edaspidi oma emotsioone kontrollida. Hinnates eelmärgitud tõendikogumit, leiab kohus, et Vladislav Želudov on toime pannud tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida
Võttes arvesse, et
§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu või tervist ohustatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne 5 ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab
objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). Kohus asub seisukohale, et olukorras, kus kannatanu oli üritanud pidada läbirääkimisi enda üleval elava naabriga ning palunud tal keset ööd mitte lärmata, mille tulemusena reageeris Vladislav Želudov sedavõrd, et haaras enda kodust noa ning läks talle helistanud naabri ukse taha ja ähvardas teda läbi korteriukse, et tapab tema ja ta naise noaga ära, olles ise samal ajal alkoholijoobes ja agressiivne, on noaga ähvardamine hinnatav tapmise ja tervisekahjustuse tekitamise ähvardusena, mille täideviimine on noa käes hoidmisel reaalne. Alkoholijoobes süüdistatav ilmselgelt ei suutnud adekvaatselt hinnata oma käitumist ja kannatanu jaoks oli süüdistatava käitumine ettearvamatu, mistõttu nuga käes hoidev Vladislav Želudov kujutas ohtu X Xi elule ja tervisele. Kohtu arvates oli X Xi hirm ja arvamine, et oht on reaalne, täiesti arusaadav ka objektiivsele ja keskmise elukogemusega kõrvalseisjale. Kui nuga käes hoidev isik ähvardab tapmisega, siis ei saa ähvarduse adressaadil olla mingit muud arusaamist kui see, et see ähvardus on reaalne, kuivõrd tapmisega ähvarduse realiseerimiseks vajalik vahend on ähvardajal mitte läheduses käepärast, vaid ähvardamise ajal ka käes. Seejuures ei olnud tegemist väikese noaga, vaid pika teraga kööginoaga, millega võib tekitada nii raskeid tervisekahjustusi kui ka tappa. Lisaks sellele oli ähvardaja silmnähtavalt alkoholijoobes, mistõttu on ähvardaja käitumine ettearvamatu. Seda kinnitavad ka teiste kriminaalasjas ütlusi andnud tunnistajate ütlused ning sealhulgas ka naaber V Ti Häirekeskusele tehtud kõne. X Xi ütluste kohaselt kardavad tema ja ta abikaasa, et Vladislav Želudov võib tekitada neile tervisekahjustusi või tappa, sest süüdistatav on praktiliselt alati joobeseisundis, agressiivne ega suuda end vaos hoida. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii see, et kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast, kui ka see, et tal oli ka reaalne alus karta, et Vladislav Želudovi ähvardus võib ta elule ja tervisele ohtlik olla, s.t ähvarduse täideviimise võimalus oli reaalne. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Vladislav Želudovile inkrimineeritava kuriteo objektiivsed asjaolud on tõendamist leidnud, s.t et süüdistatava käitumises on tuvastatud
ettenähtud süüteo koosseis kannatanu X Xi suhtes, s.o tapmise ja tervisekahjustamise tekitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et Vladislav Želudov pani X Xi suhtes
Süüdistatava käitumise vallandas asjaolu, et üks naabritest helistas tema abikaasale ja palus olla vaiksemalt, millest süüdistatav ärritus ning hakkas alguses oma eluruumis lärmama, mille järel väljus nuga käes hoides koridori, laskus korrus allapoole ja asus eeldatava helistaja ukse taga tapmisega ähvardama, millise käitumise eesmärgiks oli tekitada eeldatavas helistajas hirmu nii kättemaksuks kui ka tekitada helistajas hirmutunnet, mille mõju kestaks ka edaspidi ning välistaks võimaluse, et naaber tulevikus teda oma telefonikõnega korrale kutsudes häirida võiks. Seega on ähvardamine toime pandud teadmises, et ta tekitab naabris hirmutunnet ja ta ka tahtis seda tulemust saavutada ning suure kööginoaga korteriukse taga ähvardades ta soovis, et kannatanu kardaks reaalselt oma elu ja tervise pärast. Sellise eesmärgi ta ka saavutas, kuna naaber kartiski oma elu pärast ja helistaski politseisse. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et oma tegevusega pani Vladislav Želudov toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE 6 Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava süüdistusaktis märgitud ankeetandmete kohaselt Vladislav Želudov ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et Vladislav Želudov omaks legaalset sissetulekut. Seega puudub kohtul kindlus, et süüdistataval oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandavaid rahalisi kohustusi kohaselt täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude tõttu. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistataval 11 kehtivat väärteokaristust ja seda just seetõttu, et kõik kohtuväliste menetlejate määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata. Süüdistatava selgituste kohaselt on trahvid tasumata seetõttu, et tal ei ole olnud tööd. Sellistest andmetest saab järeldada, et süüdistataval ei ole legaalset sissetulekut olnud juba aastaid. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Vladislav Želudovi süü suurust
järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, mis süüdistusakti kohaselt seisneb vaatamata kriminaalasjast tulenevate ähvarduse adressaatide paljususele süüdistatava poolt vaid ühe kannatanu ähvardamises, leiab kohus, et Vladislav Želudovi süü on hinnatav keskmisena. Süüdistatava süü hindamisel arvestab kohus seda, et ähvardamisel kasutati nuga ning kannatanu tundis reaalset hirmu enda elu ja tervise pärast. Selline süüdistatava käitumine näitab süüdistatava ükskõiksust ja hoolimatust ümbritsevate inimeste suhtes ning õiguskorda tervikuna. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud ka see, et Vladislav Želudov pani kuriteo teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses süüd tunnistanud osaliselt, kohtuistungil tunnistas süüd täies ulatuses ning kohtuistungil ka kahetses süüteo toimepanemist. Kohtul puudub igasugune alus süüdistatava avaldatud kahetsuse siiruses kahtlemiseks ning kohus peab avaldatud kahetsust võimalikuks
Arvestades eeltoodut on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus ei pea võimalikuks arvestada süüd suurendava tegurina asjaolu, et süüteo toimepanemisel kasutas süüdistatav nuga, kuivõrd just noa olemasolu tõttu oligi kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist, s.t noa olemasolu oligi põhiliseks süüteokoosseisu elemendiks. Kui süüdistatav oleks kannatanu ukse taga vaid tapmisega ähvardanud ja tal nuga kaasas ei oleks olnud, ei oleks kannatanul olnud ka alust karta ähvarduse täideviimist. Käesoleval juhul nägi aga kannatanu süüdistataval kaasas olnud nuga, mis oligi aluseks pidada ähvardust tõsiseks. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav 7 karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust ja 11 kehtivat väärteokaristust. Seega on süüdistatav ka varasemalt oma käitumisega üles näidanud negatiivset suhtumist õiguskorda ning pidanud vajalikuks seadusevastaselt käituda. Samas on süüdistatavat karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, mis ei ole olnud seotud vägivallaga, s.t teda on karistatud teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Seejuures vabanes süüdistatav viimase karistuse kandmiselt 2019. aasta aprillis ning menetlusesemeks oleva teo pani ta toime pooleteise aasta möödumisel. Seega on need karistusandmed küll süüdistatavat iseloomustavateks asjaoludeks, kuid ei saa kohtu arvates käesoleval juhul mõjutada menetlusesemeks oleva kuriteo eest mõistetava karistuse kohaldamist või kohaldamata jätmist. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii
Kriminaalasja materjalidest nähtub süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ja ka sündmuse asetleidmise päeval, millisest käitumisest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, mis soodustas ka süüdistatava käitumist ja mis lõppkokkuvõttes osutus õigusvastaseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei saa kohaldada
sätteid ja süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine ning et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja vajadusest enne erinevates olukordades mõtlematut käitumist mõelda võimalikele tagajärgedele. Arvestades eelmärgitut peab kohus lisaks kontrollnõuetele vajalikuks panna süüdistatavale ka kohustus mitte tarvitada alkoholi, et vähendada süüdistataval võimalust sattuda järgmistesse konfliktidesse ja tekitada süüdistatavas arusaama sellestki, et ka ilma alkoholita on võimalik tavapärast elu elada. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta küll pöördunud ka meditsiiniasutusse oma alkoholisõltuvuse küsimuses ning ta on saanud sealt ka abi, kuid meditsiiniline sekkumine on preparaadi suhteliselt lühiajalise mõju tõttu ajutine. Seetõttu peab kohus siiski vajalikuks sellise kohustuse määramist. Lisaks sellele, arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu saab järeldada, et süüdistataval on kriminaalasjast kogutud tõenditest nähtuvalt raskusi ühiselureeglitest kinnipidamisega ja teiste majaelanike rahu arvestamisega. Seetõttu peab kohus vajalikuks panna süüdistatavale ka kohustuse osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, et tekitada süüdistatavas arusaama ka sellest, et tema elukorraldus ei tohi häirida teiste majaelanike rahu ning alati ei saa enda huvisid teiste huvidest kõrgemale seada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.