← Eesti

1-09-18627/81

Obsah (6)§ 179§ 314§ 175§ 47§ 185§ 337

1-09-18627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-18627 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 179

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammääras, s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot igaühelt riigi eelarve tuludesse. Sundraha tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a nr XXXXXXXXXX, Swedbank a/a nr XXXXXXXXXX või Danske Bank AS Eesti filiaal a/a XXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXX ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, 1-09-18627, sundraha“.

  1. Apellatsioonimenetluses Z.G lepingulise kaitsja Aivar Pilve õigusabikulud mõistliku suurusega 2500 eurot, K. K lepingulise kaitsja Jüri Leppiku õigusabikulud summas 920,30 eurot, jätta riigi kanda.
  2. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  3. oktoobril 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Z.G-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles alates 08.05.2008 M.T volitatud esindaja, andis ajavahemikul 14.07.2008 kuni 21.07.2008 AS SEB Pank Kauplemise maaklerile K. K-le telefoni teel tehingukorraldused müüa M.T ga seotud AS SEB Panga esindajakontol olevad aktsiad suurtes kogustes järjest madalama hinnaga, eesmärgiga viia AS AV aktsia turuhind allapoole 0,56 EUR hinnataset. Z.G antud tehingukorralduste alusel müüs K. K M.T AS SEB Pank esindajakontol olevad AS AV aktsiad Tallinna Börsil järgnevalt: 2

(13)14.07.2008 müük 225 334 aktsiat, keskmine hind 0,6107 EUR; 15.07.2008 müük 3 727 aktsiat, keskmine hind 0,62 EUR; 16.07.2008 müük 24 000 aktsiat, keskmine hind 0,59 EUR; 17.07.2008 müük 1 000 aktsiat, keskmine hind 0,6EUR; 18.07.2008 müük 175 000 aktsiat, keskmine hind 0,58 EUR; 21.07.2008 müük 36 500 aktsiat, keskmine hind 0,57 EUR. K. K-le oli esitatud süüdistus vastavalt selles, et ta teostas Z.G korraldusel AS AV aktsiate müügitehingud, eesmärgiga viia AS AV aktsia turuhinda alla. Oma sellise tegevusega panid K. K ja Z.G süüdistuse kohaselt toime ühiselt ja kooskõlastatult turumanipulatsiooni: eksitusse viiva ja tõenäoliselt eksitusse viiva tehingukorralduse ja tehingu tegemise finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil. Sellise kavatsetud mõjutamise tulemusel viidi avalikkus (börsil kauplejad) eksimusse AS AV aktsia tegeliku turuväärtuse osas ning AS AV aktsia hind langes 22.07.2008 börsipäeva lõpul 0.55 EUR piirini. Silmas pidades Z.G jätkuvat huvi omandada AS-s AV suurosalust ning süüdistusakti punktis 2.2 kirjeldatud kõiki Z.G, M.T ja OÜ FP poolt sooritatud tehinguid AS AV aktsiatega kogumis, puudus süüdistuses toodud müügitehingutel õigustatud põhjendus ning tehingud ei vastanud turu tunnustatud tavale. 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega panid Z.G ja K. K toime KarS § 398
  1. Maakohus mõistis Z.G ja K. K- õigeks. Ühtlasi mõistis maakohus Eesti Vabariigilt Z.G ja K. Kkasuks välja 50 000 krooni valitud kaitsjale makstud õigusabikulude katteks. Kohtu arvates ei surutud süüdistuses märgitud ajavahemikul AS AV aktsia hinda stabiilselt väärtuselt 0,62 eurot väärtuseni 0,55 eurot, kuna juba varem oli AS AV aktsia hinnas kõikumisi alla 0,6 euro. Seega ei viinud süüdistatavad AS AV aktsia hinda tavapäratule või kunstlikule tasemele ega hoidnud seda tavapäratul või kunstlikul tasemel. Z.G oli aktiivselt börsil osaleja, kes andis teiste seas ka süüdistuses märgitud ajavahemikul AS AV aktsiaga seotud tehingukorraldusi. Investorina oli ta ühel hetkel huvitatud nende aktsiate ostust, kuid hinnates järgmisel hetkel ettevõtte perspektiivi, pidas õigemaks aktsiatest loobuda. Seega tegutses Z.G lähtuvalt enda majanduslikest huvidest ja ta ei pidanud võimalikuks, et tema tegevuse tulemusel AS AV aktsia hind langeb. On tõendatud, et K. K tegi süüdistuses nimetatud ajavahemikul AS AV aktsiatega tehinguid ka Z.G tehingukorralduste alusel, kuid ta tegi seda oma oskuste ja kogemuste piires parimal võimalikul viisil. Kohus leidis, et Z.G andis korraldusi õiguspäraste tehingute tegemiseks, milleks on igaühel võõrandamatu õigus. Aktsiatega börsil kauplemisel nende hind kõigubki. Kuna aga tegu, so kauplemine oli õiguspärane, siis ei saanud kauplemise tagajärjena kujunenud hind olla ebaseaduslik. Ei ole tuvastatud, et just Z.G tehingukorralduste alusel tehtud tehingud oleksid AS AV aktsia hinna alla surunud, sest nende aktsiatega kauplesid sel ajal teisedki investorid ja turg oli üldises languses. Z.G kaitsjad olid esitanud maakohtule taotluse Z.G-le õigusabikulude hüvitamiseks summas 871 287,60 krooni. K. K- kaitsja oli esitanud taotluse K. K-le õigusabikulude hüvitamiseks summas 166 800 krooni. Antud kriminaalasja keerukust arvestades pidas maakohus valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikuks suuruseks 50 000 krooni.
  2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokurör, kes taotles Z.G ja K. Ksüüditunnistamist, ja mõlema süüdistatava kaitsjad, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist kaitsjatasude hüvitamise osas. 3
(13)3.1 Prokurör taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja Z.G ning K. K- süüdimõistmist. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna PS § 32 kohaselt võib isik oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada, siis oli Z.G ja K. K- käitumine õiguspärane. Tulenevalt väärtpaberituruseaduses toodud põhimõttest, et turumanipulatsioon on keelatud, ei olnud Z.G käesoleval juhul piiramatut õigust talle kuuluvaid väärtpabereid võõrandada, vaid ta pidi arvestama, et oma väärtpabereid võõrandades peab ta järgima väärtpaberiseaduses toodud piiranguid, sh keeldu sooritada turumanipulatsiooni. Z.G ütlused selle kohta, et süüdistuses toodud aktsiatehingud olid kantud üksnes majanduslikust huvist, mitte aga eesmärgist viia aktsiahind allapoole 0,56 EUR hinnataset, on täielikult ebausaldusväärsed ning ei oleks pidanud olema otsuse tegemise aluseks. Z.G ja K. K- vahel toimunud telefonikõnedest nähtuvad Z.G eesmärgid AV aktsiahinna suhtes. Kuriteokaebusele lisatud graafik näitab eriti ilmekalt, kuidas aktsia hind langeb stabiilselt kuni Z.G soovitud eesmärgini – 0,55 EUR – ning pärast müügisurve lõppemist tõuseb aktsia hind börsil 10 päevaga tagasi samale tasemele (0,63 EUR), kus see oli enne turumanipulatsiooni algust. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et Z.G ja K. K poolt tehtud tehingud ja tehingukorraldused ei olnud eksitusse viivad. Kohus on käsitlenud KarS § 3981 koosseisu kui tagajärjedelikti, asetades rõhu tagajärje saabumisele ja unustades analüüsida prokuratuuri arvates määravat tunnust – eesmärki mõjutada finantsinstrumendi turuhinda. Kohus on võtnud ekslikult eelduseks, et kuriteokoosseisu täitmiseks peab olema väärtpaberi hind liikunud tavapäratule või kunstlikule tasemele ja sisustanud seda mõistet omakorda sellisena, nagu peaks olema hind liikunud enneolematule tasemele, kus kunagi varem pole kaubeldud. 3.2 K. K- kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt välja K. K- kasuks 50 000 krooni valitud kaitsjale makstud õigusabikulude katteks ning mõista uue otsusega Eesti Vabariigilt K. K kasuks välja 166 800 krooni (10 66,46 eurot) valitud kaitsjale makstud õigusabikulude katteks. Samuti taotleb kaitsja täiendada maakohtu otsust

§ 314p 6 kohase otsustusega ja määrata K.

K-le hüvitis kriminaalmenetlusega tekitatud kahju eest. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 175

lg 1 p 1 ja valesti tõlgendanud Riigikohtu lahendeid kriminaalasjades nr 3-1-1-125-04 ja 3-1-1-87-09.

§ 175

lg 1 p 1 sätestab, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulutused, mis on tekkinud kriminaalmenetluses, tuleb hüvitada.

§ 47

lg 2 sätestab kaitsja kohustuse kasutada kõiki kaitsmisvahendeid ja viise mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud. Sama säte kohustab lisaks eeltoodule kaitsjale kohustuse andma kaitsealusele ka muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi.

§ 175

lg 1 p 1 sõnastuse eesmärk ja reguleerimisala on eelkõige, et vältida menetluskuludena hüvitise väljamõistmist kulutuste osas, mis ei ole mõistlikult seostatavad lahendatud kriminaalasjaga või on ilmselt kunstlikult suurendatud. Kaitsja nõustub, et kohus peab analüüsima reaalselt kaitsja poolt tehtud tööd ja andma eeltoodule hinnangu. Hinnangu andmisel peab kohus aga lähtuma kriminaalmenetluse põhimõtetest, et isikul peab olema reaalne võimalus end kaitsta, kohus peab hindama süüdistaja tegevust nii kohtueelse menetluse läbiviimisel kui ka kohtumenetluses. Eeltoodu alusel saab kohus määratleda võistlevast menetlusest tingitud töömahu, mille esmadikteerijaks on olnud süüdistaja. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb anda hinnang, kas süüdistatava ja tema kaitsja poolt kaitsetaktikaks valitud tegevus on seostatav võimaliku kaitseversiooni realiseerimiseks ning kas eeltoodud tegevus võib hüpoteetiliselt olla asjassepuutuv. 4

(13)

§ 47

lg 2 sätestatud imperatiivne kohustus ei anna võimalust seada kahtluse alla kaitsja tegevust. Eeltoodust tuleneb üheselt, et isiku kaitsmine ei toimu menetlusökonoomilisel printsiibil, et mida vähem seda parem, vaid kaitsja peab tegema kõik endast oleneva, et vältida enda kaitsealuse suhtes talle kahjulikku tagajärge. Käesoleval juhul ei ole maakohus tuvastanud, et K. K kaitsja oleks teinud kaitseülesannete täitmisel mittevajalikke ja antud asjaga mitteseostatavaid toiminguid. Eeltoodust tulenevalt ei saa tõusetuda osutatud õigusabi mahu suhtes põhjendatuse küsimus. Maakohus pidas vajalikuks kohtuistungi protokollide abil kindlaks teha, et kohtumenetlus antud asja toimus kokku 30 tundi ja 25 minutit. Kohus ei ole kahtluse alla seadnud, et kohtueelses menetluses ja kohtuistungi välisel ajal osutatud õigusabi oli asjakohane. Kaitsja leiab, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused kaitsjatasu suuruse määramisel. Maakohus on eelpool viidatud Riigikohtu lahenditele tuginedes märkinud õigesti, et kohus võib osutatud õigusabi mahtu võrrelda määratud kaitsjale hüvitatava tasuga, samuti vabariigi statistilise keskmise kuutasuga, kuid sellisel juhul peab see võrdlemine ka reaalselt toimuma. Apellant on seisukohal, et eeltoodud nõuded võrdlemise osas on maakohus oma otsuses jätnud käsitlemata. Kaitsja on seisukohal, et juhul, kui isik sõlmib ilmselgelt turuhindadest hälbiva kokkuleppe kaitsjaga, mille eesmärgiks on põhjustada ilmselt perspektiivitu süüdistusega riigile ebamõistlikult suure kulu hüvitamise, siis võiks tõusetuda hüvitise vähendamise küsimus. Juhul, kui õigusabi osutamine on toimunud tavapäraste turutingimuste kohaselt, puudub kohtul õigus menetluskulude hüvitist vähendada. Vastasel juhul tekitaks kohus õigeksmõistetule olukorra, kus riigi poolsest süüstamisest õigeksmõistetut karistataks menetluskulude kandmisega. Lisaks eelnevale leiab kaitsja, et õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas tuleb märkida õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. Käesoleval juhul on kohus jätnud antud küsimuse lahendamata. Arvestades, milliseid ebamugavusi kriminaalmenetluse läbiviimine isikule põhjustab, siis ei ole kahtlust, et see tekitab talle ka kahju. Nii nagu kohtuotsuses tuvastati, on süüdistatav vaid kohtuistungitega seonduvalt osalenud menetluses üle 30 tunni. Eeltoodud kahju ei ole heastatav õigeksmõistva kohtuotsusega saadavast moraalsest rahuldusest. Apellant on seisukohal, et eeltoodust johtuvalt ongi seadusandja sätestanud õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosa kohustusliku osise, so õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise. 3.3 Z.G kaitsjad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osas, millega Z.G kasuks mõisteti Eesti Vabariigilt välja 50 000 krooni valitud kaitsjale makstud õigusabikulude kasuks ja mõista uue otsusega Eesti Vabariigilt Z.G kasuks välja kõik menetluskulud summas 871 287, 60 krooni ( 55 685,42 eurot). Apellatsioonis leitakse, et hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramisel ei tohi tähelepanuta jätta

§ 47lg 2.

Osundatud säte kohustab kaitsjat kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Kaitsjate poolt osutatud õigusabi võib pidada ebamõistlikuks vaid juhul, kui see on ilmselgelt mittevajalik kliendi huvide igakülgseks kaitseks ehk teisisõnu ei aita mitte ühelgi juhul kaasa kaitsealust õigustavate, mittesüüstavate ja karistust kergendavate asjaolude väljaselgitamisele. Menetluskulude vähendamine oleks õigustatud ka juhul kui menetluskulusid on ilmselgelt suurendatud. 5

(13)Euroopa Inimõiguste Kohus on oma järjepidevas praktikas kinnitanud, et tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks tuleb õigeksmõistetule hüvitada kõik õiglased ja vajalikud kulutused, mis olid seotud kaitsjatele tasu maksmisega. Seejuures on Euroopa Inimõiguste ohus rõhutanud kliendi vabadust valida endale sobiv kaitsja, sõltumata tema poolt osutatud õigusabi hinnast. Praktika, kus menetluskulud jäetakse suures osas õigeksmõistetu kanda, sunnib kliente tegema valiku määratud kaitsjate kasuks. Vastasel juhul riskivad isikud, et õigeksmõistmise korral „karistatakse“ neid menetluskulude kandmisega. Kohtupraktika, millega meelevaldselt hüvitatavaid menetluskulusid vähendatakse võib kaasa tuua kliendi huvide kaitseta jätmise. Õigeksmõistetule menetluskulude hüvitamine ebaproportsionaalselt väikeses osas ei aita parandada ka kohtueelse menetluse kvaliteeti. Seni, kuni Eesti Vabariik ei ole sunnitud kandma kõiki õigeksmõistetu poolt tasutud mõistlikke menetluskulusid, ei vähene ka vähese tõendusliku baasi ja nigela õigusliku põhjendusega kriminaalasjade kohtusse saatmine. Riigikohus on oma järjekindlas praktikas määratlenud kriteeriumid, mida kaitsjatasude mõistliku suuruse määratlemisel tuleb arvesse võtta. Riigikohus on kaitsjatasudega seoses rõhutanud, et valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle otsustamisel, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Seega peaks kohtuotsusest kaitsjatasude mõistliku suuruse määramise kohta nähtuma, milline on asja keerukuse aste, kui palju on kaitsjate poolt kulutatud aega kohtuistungil osalemiseks ja ettevalmistamiseks ja milline osa kaitsjate poolt tehtud tööst on olnud vajalik ja põhjendatud. Kui selline põhjendus kohtuotsuses puudub, siis ei ole kohtukulude määratlemine jälgitav ja otsus selles osas on meelevaldne. Kaitsjatel on võimatu kohtuasjaks ettevalmistamisel ennustada millises ulatuses tehtud töö leiab kohtunik olevat põhjendatud. See omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus kaitsjad ei kasuta enam kõiki seaduse ettenähtud vahendeid ja viise kliendi huvide kaitsmiseks nagu seda näeb ette

§ 47lg 2.

Kohtuotsusest ei selgu, millises ulatuses kaitsjate poolt tehtud töö ei olnud vajalik ja põhjendatud. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus pidanud vaid umbes 6 % kaitsjate poolt tehtud tööst vajalikuks ja põhjendatuks. Samas ei nähtu otsusest, millised kaitsjate kulutused ei olnud kohtuasja lahendamiseks vajalikud. Olukorras, kus kaitsjate poolt esitatud kulude ja kohtu poolt põhjendatuks peetud kulude vahel oli märkimisväärne erinevus, lasus kohtul kõrgem põhjendamiskohustus selgitada, millest selline märkimisväärne erimeelsus on tingitud. Kohtule on koos arvetega esitanud kirjeldus kaitsjate poolt tehtud tööst, milles selgub, milliseid toiminguid on kaitsjad kriminaalasjaga seoses teinud. Kohtul oli seetõttu võimalus hinnata, millised kaitsjate toimingud ja millises ulatuses olid vajalikud ja põhjendatud. Kohtotsusest ei nähtu, et Z.G kaitsjad oleks teinud toiminguid, mis mitte kuidagi ei ole seostatavad kriminaalasjaga ja selliselt ebavajalikud. Kohus on kohtuasja keerukuse määratlemisel piirdunud vaid viitega asjaolule, et tegemist on II astme kuriteoga. Taoline viide on menetluskulude vähendamiseks ebapiisav ja ka ebatäpne. Kriminaalasja keerukuse määramisel tuleb arvesse võtta käsitletava valdkonna spetsiifikat, erialakirjanduse läbitöötamise mahtu, olemasolevat kohtupraktikat, teiste menetlusosaliste käitumist jne. Kriminaalasi Z.G süüdistuses KarS § 398¹ lg 1 järgi on keerukas ja mahukas, sisaldades ligi 1000 lehekülge. Kuivõrd esmakordselt Eestis oli süüdistatav kohtu alla antud süüdistatuna hinnamanipulatsioonis. Sellise mitmetahulise ja komplekse kriminaalasja lahendamine eeldab süvateadmisi nii väärtpaberituru toimimise, rahvusvahelise turumanipulatsiooni alase erialase kirjanduse ja vastava rahvusvahelise kohtupraktika osas. Kaitsjad märgivad, et käesolev kohtuasi eeldas mitteõiguslikke teadmisi, kohtuasja ettevalmistamiseks tuli läbi töötada suures mahus erialakirjandust ja Eestis puudub turumanipulatsioonialane kohtpraktika. 6

(13)Kohtukulude hüvitamisel on kohtul jäänud tähelepanuta asjaolu, et Z.G kaitsjate ja K. K- kaitsjate vahel oli eelnevalt jagatud tööülesanded ja sellega seoses töömahud. Selleks, et mitte tööülesandeid dubleerida ja menetluskulusid ebaloomulikult suureks ajada, jäi Z.G kaitsjate ülesandeks selgeks teha väärtpaberituru toimemehhanismid, läbi töötada kogu erialane teaduskirjandus, rahvusvaheline kohtupraktika turumanipulatsiooni osas, ette valmistada väärtpaberituru spetsialistile esitatud küsimused ja analüüsida vastused. Nimetatud tööülesannete jagamine nähtub kohtule esitatud arvete lisast, kus on kirjas kaitsjate poolt teostatud tööd.
  1. Ringkonnakohtu istungil jäid pooled esitatud apellatsioonide juurde. Kaitsjad vaidlesid prokuröri apellatsioonile vastu ja palusid jätta maakohtu otsus süüdistatavate õigeksmõistmise osas muutmata. Prokurör palus jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas kogutud ja kohtuistungil hinnatud tõenditega kogumis leidnud tõendamist süüdistatavate poolt neile inkrimineeritud süüteo toimepanemine, põhistades seda järgmiselt.
  3. Esmalt kohtukolleegium osundab Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-36-12 käesolevas asjas, milles Riigikohus annab juhiseid kuidas sisustada KarS § 3981 lg 1 koosseisu. Nimelt sedastab Riigikohus, et „KarS § 3981 lg 1 järgi karistatav ebaõigus ilmneb lubamatu eesmärgi saavutamiseks tehtud tehingutes või tehingukorraldustes endis, mis kahjustavad juba iseenesest selle kuriteokoosseisuga kaitstavat õigushüve - reguleeritud turu usaldusväärsust. Koosseisu kirjeldusest ei nähtu tagajärge. Seadusandja on lugenud koosseisuteo võimaliku tagajärje, s.o turuosalise eksitusse sattumise ja seeläbi end kahjustava tehingu või tehingukorralduse tegemise, õiguslikult võrdseks juba abstraktse ohuga niisuguse tagajärje kujunemiseks. Seega puudub nõue tuvastada, kas mõni teine turuosaline on ka tegelikult eelnimetatud käitumise tõttu eksitusse sattunud. Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et eksitusse viiva või tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu või tehingukorralduse tegemise koosseisualternatiivis on KarS § 398 1 lg-s 1 sätestatud turumanipulatsiooni teodelikt.“ Riigikohus samuti sedastab, et „KarS § 3981 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis ei ole blanketne, sest selles avatakse ammendavalt karistatava teo kirjeldus. Blanketse kuriteokoosseisu korral tuleb koosseis sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-74-05, RKKKo asjas nr 31-1-158-05, RKKKo asjas nr 3-1-1-69-06, RKKKo asjas nr 3-1-1-41-11). KarS § 3981 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu blanketsust ei saa tuletada ka RKKKo-st asjas nr 3-1-1-70-11, milles on muu hulgas märgitud, et seda, kas väärtpaberiturul tegutsev isik võib olla toime pannud turumanipulatsioonina karistatava teo, tuleb selgitada väärtpaberituru toimimise aluspõhimõtete valguses. Asjaolu, et koosseisu analüüsimisel tuleb arvestada vastava õigusharu aluspõhimõtteid, ei tähenda normitehnilist välisviidet, mis annaks aluse lugeda koosseisu blanketseks, vaid üksnes tõlgendusmeetodit, mille abil piiritletakse koosseisu rakendusala“. Lisaks märgib Riigikohus, et „kuigi vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ja süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama, ei tähenda see, nagu peaks prokuratuur tõendama Z.G 7
(13)tehingukorralduste õigustatud põhjenduste puudumist. Nii menetlusteoorias kui ka kohtupraktikas on mööndud, et teatud juhtudel esineb nn pööratud tõendamiskoormus, kus mingite asjaolude tõendamise kohustus võib lasuda ka süüdistataval (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-70- 11, p 18.1). Käesoleva otsuse p-s 12 viidatud väärtpaberituru seaduse sätete ja Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt lasub turumanipulatsiooni tunnustele vastavate tehingute või tehingukorralduste tegemisel õigustatud põhjenduste esinemise tõendamise kohustus tehingukorraldusi või tehinguid teinud isikul. Eeltooduga haakub Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt peab turuosaline olema võimeline põhjendama iga tema tehtud tehingut ja iseäranis peab isik suutma põhjendada niisuguse tehingu majanduslikku sisu ja vastavust turu tunnustatud tavale, mille puhul esinevad turumanipulatsioonile viitavad märgid (viimati viidatud RKKKo p 19). Seega tuleb tehingukorralduste õigustatud põhjenduste kui süüteokoosseisule vastava käitumise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist tõendada Z.G. (…) Isiku soov oma investeerimisportfellist loobuda ei õigusta reguleeritud turul siiski niisugust käitumist, millega viiakse või tõenäoliselt viiakse teised turuosalised eksitusse kaubeldava väärtpaberi müügihuvi või hinna suhtes.“
  1. Järgmiselt analüüsib kohtukolleegium Z.G ja K. K tegevuse vastavust KarS § 3981 lg 1 sätestatud kuriteo kooseisule. Maakohus sedastas, et Z.G andis tehingukorraldused ja K. K tegi tehinguid väärtpaberiturul selle moodustamise eesmärgist lähtuvalt, s.o. omandasid ja võõrandasid väärtpabereid erinevate isikute eri- või üheaegsete huvide kokkuviimise kaudu. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et objektiivselt Z.G ja K. K oma tegevuse kaudu realiseerisid AV aktsiaid vastavalt süüdistuses toodud kronoloogiale ja hinnale. 7.1 Z.G põhjendas maakohtu istungil AV 500 000 aktsia müüki börsil sellega, et pärast aktsiate soetamist sai ta aru, et oli teinud halva investeeringu ning otsustas kogu oma osaluse müüa. Maakohus soostus sellise seisukohaga ning leidis, et kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et süüdistatav Z.G oli aktiivselt börsil osaleja ning andis teiste seas ka süüdistuses esitatud ajavahemikul 14.07.2008 kuni 22.07.2008 AS AV aktsiatega seotud tehingukorraldusi, kuna investorina oli ühel hetkel huvitatud AV aktsiate ostust, kuid hinnates järgmisel hetkel ettevõtte perspektiivi, pidas õigemaks aktsiatest loobuda, samas kartis aktsiahinna pidevat langust. Maakohtu selline järeldus on kohtukolleegiumi arvates otseses vastuolus uuritud tõenditega. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et 04.07.2008 ostis Z.G börsilt 592 460 AV aktsiat hinnaga 0,59 eurot aktsia. Samuti ostis 04.07.2008 ja 10.07.2008 Z.G 10 000 000 AV aktsiat börsiväliselt hinnaga 0,52 eurot aktsia. Seejärel vastavalt süüdistuses toodud kronoloogiale ajavahemikul
  2. – 21.07.2008 pani Z.G oma abikaasa M.T i esindajakontolt müüki 500 000 aktsiat, langetades hinda 0,57 euroni aktsia. Sellise müügi tulemusena kujunes börsil AS AV aktsia hinnaks 23.07.2008 0,55 eurot aktsia eest. Sellest tulenevalt müüs Z.G lühikesel ajavahemikul vaid väikese osa AV ostetud aktsiate kogupaketist, kusjuures müüs selle osa odavama hinnaga, kui aktsiaid hiljuti börsilt ostes, kuid ikkagi kõrgema hinnaga võrreldes börsiväliselt ostetud aktsiate suurima osaga, tehes seega kahjumliku tehingu vaid väga väikese osaga hiljuti soetatud aktsiatest. Peale seda AS AV aktsia hakkas börsil hinnas tõusma, saavutades juba mõne päeva möödudes (01.08.2008) endise hinna 0,63 eurot aktsia eest. (Kd I tlk 8) Kirjeldatud sündmuste kontekstis mängivad olulist rolli tunnistajate R.T ja H-P L ütlused selle kohta, et peale AS AV aktsiate ostmist Z.G survestas neid ettevõtte juhatuses koha saamiseks oma strateegiate elluviimise eesmärgil, kui negatiivse vastuse saamisel teatas, et on teadlik nendega seotud ettevõtete OÜ T ja OÜ HM repolaenudest AS AV kasuks ning teab mida teha, et neile finantsraskused saabuksid. Nii, saabuski just 22.07.2008 Z.G poolt K. K vahendusel aktsiate müügi 8
(13)tulemusena OÜ-le T ja HM I margin call – panga nõue refinantseerida laene, millega seoses OÜ T ja HM I sattusid raskustesse. Sellest tulenevalt kohtukolleegium tuleb üheselt järeldusele, et Z.G poolt AS AV aktsaite müügi ja OÜ-le T ja HM I margin call’i saabumise vahel on otsene põhjuslik seos, mis tunnistajate R. T ja H.-P. L antud ütluste kontekstis pole juhuslik – on leidnud tõendamist, et Z.G survestas R.T t ning H-P L t ning viis oma ähvardused neile finantsraskuste tekitamisest AS AV aktsiate müügiga (ehk turumanipulatsiooniga) täide. Sellise kohtukolleegiumi järelduse toetuseks on ka asjaolu, et Z.G, vaatamata maakohtus tehtud avaldusest AS AV aktsiatest kiire vabanemise soovist, tegelikkuses edaspidi hoopis jätkas oma osaluse suurendamist AS-s AV. Ringkonnakohtu istungil prokuröri poolt esitatud ning kolleegiumi poolt uuritud äriregistri väljavõttest nähtub, et kohtuistungi toimumise ajaks kuulub OÜ-le B, mis AS E kaudu on T ja M.T i kontrolli all ca 1/3 AS AV aktsiatest ning Z.G on 2008 suve lõpuks saanud soovitud AS AV nõukogu liikme kohta. 7.2. Lisaks sellele nähtub 16.07.2008 K. K ja Z.G telefonikõnest (20080716140828_001_00000118), et viimane kurdab K. K-le, et ettevõttest (AVst) saab asja ainult juhul, kui aktsia hind läheb nii madalale, et saab seda alt üles osta. Selle juhtkonnaga ei ole mitte midagi teha - see on ainult alla mäge nii nagu börsigraafik, kuni kõigile tundub, et see (aktsia) on jube odav ja lihtsalt peab ostma. K. K vastab selle peale, et ilmselt see võtab natuke aega. Kõne lõpetuseks lepitakse kokku, et sel päeval müüakse 24 000 aktsiat hinnaga 0,59 eurot aktsia. K. K kurdab, et börsil käibed on hästi madalad, mille peale Z.G vastab, ehk keegi ujub välja, sest kaugemalt vaadates tundub, et aktsia on väga odav. Seestpoolt vaadates pilt on aga väga kurb. Z.G lisab, et kui ajakirjandus kirjutab, et salapärane Z.G võtab A t üle, siis võib olla mõnel tuleb tunne, et aktsia on odav ja tuleb osta. (Kd. II tlk 78, 78) Juba üksnes sellest lõigust tulenevalt nähtub Z.G soov AV aktsia hinna mõjutamiseks selliselt, et tekitada turu osalejatel ettekujutust, et AV aktsia on väga odav ja seda tuleb osta. Z.G sellele järgnenud tegevus - aktsiate järjekindel müümine tekitaski olukorda, et aktsia odavnes veelgi, saavutades 23.07.2008 kõige madalamat hinda – 0,55eurot aktsia eest. Tulenevalt Riigikohtu määrusest nr. 3-1-136-12 käesolevas asjas „väärtpaberituru tõhusaks toimimiseks on eelkõige vajalik sellel osalejate usaldus turu vastu. Usalduse tekkimise jaoks on oluline ajakohaselt õige, täpse ja täieliku teabe kättesaadavus väärtpaberite ja nende emitentide kohta ning pakkumuste ja tehingute tegemise kohta. Turu läbipaistvus võimaldab investoritel teha kaalutud otsuseid väärtpaberite hinnastamiseks, omandamiseks ja võõrandamiseks. Eeltoodud põhimõtteid rikutakse olukorras, kus keegi püüab muuta väärtpaberi hinda või mõjutada tehinguid või tehingukorraldusi või levitab teavet viisil, mis jätab väärtpaberiga kauplemisest turul või selle emitendist vale mulje. Selliste tegudega seatakse turuosalised ebamõistlikult ebasoodsasse olukorda, kahjustatakse nende huve, turu läbipaistvust ja tõhusust ning vähendatakse seeläbi üldist usaldust turu vastu.“ Riigikohus jätkab, et „käsitades turumanipulatsiooni teodeliktina, on Z.G ja K. K teinud eksitusse viivaid tehinguid ja tehingukorraldusi, sest objektiivsete kriteeriumide järgi olid süüdistuses märgitud AS-i AV aktsiatega tehtud tehingud eksitavad, kuna tehingute hinnad kujundati kunstlikult, mistõttu need ei kujunenud loomuliku nõudluse ja pakkumise vahekorras.“ Kohtukolleegiumi veendumust, et Z.G ja K. K on pannud toime turumanipulatsiooni ehk finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viivate tehingukorralduste ja tehingute tegemise, kinnistavad ka Z.G ja K. K omavahelised vestlused 21.07.2008 kuni 22.07.2008 millest üheselt tuleneb, et Z.G on jätkuvalt huvitatud AS AV aktsia hinna langusest, täpsustades näiteks 21.07.2008 K. K käest ega aktsia hind 0,56 euro peale pole läinud, kuigi kaubeldi 0,57 eurot 9
(13)aktsia. (Kd II tlk82). Järgnevatel päevadel, saanud teada siseinfona K. K käest, et turule on ilmunud veel üks suur AS AV aktsiate müüja, kes on andnud ca 600 000 aktsia müügikorralduse (Kd II tlk 83), ei müügi Z.G enam oma aktsiaid, kuna turul on tekkinud täiendav müügisurve ning oma aktsiaid ei ole vajadust enam müüa. Järgmistel päevadel toimunud telefonivestustest nähtub ka Z.G ja K. K suhtumine AS AV aktsia hinna kukkumisse. Z.G teatab, et „XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX“, millele K. K vastab: „XXXXXX“. (Kd II tlk 89) 24.07.2008 telefonivestluses teatab Z.G K. K-le, et „XXXXXXXXXXXXXXXXXX“ ja K. K vastab: „XXXXXXXXX“. (Kd II tlk 96). Selline käitumine näitab ilmekalt, et Z.G eesmärk ei olnud AS AV aktsiatest vabanemine, vaid hoopis AS AV aktsia hinna kunstlik mõjutamine ehk turumanipulatsioon. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellises käitumises avaldub Z.G-le ja K. K-le inkrimineeritud kuriteo subjektiivne küljena kavatsetus. Z.G andis selgeid korraldusi AS AV aktsiate müügiks „tilgutades“ neid turule, millega tekitas neile hinnasurvet ning K. K kogenud börsimaaklerina, tulenevalt uuritud telefonivestluste stenogrammidest sai väga hästi aru, mis on Z.G eesmärk ja täitis tema korraldusi. 7.3 Suurema selguse huvides on seadusandja VPTS § 18815 lg-s 12 loetlenud hulga märguandeid, mis võivad viidata eksitava või tõenäoliselt eksitava tehingukorralduse ja tehinguga turumanipulatsioonile. Muu hulgas nimetatakse selles olukordi, kus tehingukorraldused või tehingud kujutavad endast märkimisväärset osa vastava finantsinstrumendiga tehtud tehingute päevasest käibest või tehingutest vastaval turul, eelkõige juhul, kui selline tegevus põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse (p 1); kus finantsinstrumendi puhul märkimisväärset ostuvõi müügipositsiooni omavate isikute tehingukorraldused või tehingud põhjustavad olulisi muutusi turul kauplemisele võetud finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi või selle alusvara hinnas (p 2); kus tehingukorraldused või tehingud hõlmavad positsioonide muutumist vastupidiseks lühikese ajavahemiku jooksul ning kujutavad endast märkimisväärset osa vastava finantsinstrumendiga tehtud tehingute päevasest käibest või mahust vastaval turul, eriti kui selline tegevus põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse (p 4); ja olukorda, kus tehingukorraldused või tehingud koonduvad kauplemisperioodil lühikesse ajavahemikku ja põhjustavad hinnamuutuse, mis hiljem muutub vastupidiseks (p 5). Kohtukolleegiumi arvates vastab Z.G ja K. K tegevus börsil AS AV aktsiatega VPTS § 188 15 lg-s 12 loetletud märguannetele – Z.G poolt ajavahemikul 14.07.2008 kuni 24.07.2008 müüdud AS AV kogused moodustasid 22,5% antud päevade kogukäibest, mis tõi kaasa suure allapoole surve aktsiahinnale. Antud aja perioodil ületas päevakäive börsil Z.G ja K. K tegevuse tulemusena tavapärast ligi 2 kordselt. (T I lk 9) Tehingud AS AV aktsiatega koondusid kauplemisperioodil lühikese ajavahemikku ja põhjustasid negatiivse hinnamuutuse, mis hiljem muutus vastupidiseks. Kõik need märguanded viitavad selgelt aset leidnud turumanipulatsioonile. 7.4 Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud jätma Z.G ütlused kõrvale tervikuna kui ebausaldusväärsed. Samas, arvestades asjaolu, et käesolevas asjas esineb pööratud tõendamiskoormus ning tehingukorralduste õigustatud põhjenduste kui süüteokoosseisule vastava käitumise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist tulnuks tõendada Z.G, ei ole maakohtus saadud veenvaid seletusi Z.G turu osalejana käitumises esinenud vastuoludele ega saanud vastuseid järgmistele küsimustele, millele juhtis tähelepanu ka prokurör: 1) kohtuistungil väitis Z.G, et soovis AV aktsiatega teha Eesti turul nalja ning 500 000 aktsiat oli vaid väga väike osa kogu tema AV aktsiate paketist; miks 500 000 aktsiate müügiks tundis Z.G nii suurt huvi, et pidi vestlema maakleriga K. K-ga mitmel korral päevas tunde kokku 9 päeva jooksul? 2) milleks müüa aktsiaid hinnasurvega allapoole – pidevalt „tilgutades“ aktsiaid turule, mis ei luba aktsia hinnal tõusta? 3) miks mitte anda maaklerile 10
(13)korraldust müüa aktsiaid just kõige sobivamal hetkel, kui aktsia hind on kõige kõrgem? 4) miks mitte müüa aktsiaid börsiväliselt blokina, mis välistaks hinnasurvet AV aktsiale börsil ja tõstaks Z.G-le kuuluva paketi väärtuse, seda enam, et C P I oli huvitatud sel ajaperioodil AS AV aktsiate ostust hinnaga 0,65 eurot/aktsia (seega oluliselt kõrgema hinnaga kui börsil) ning pidas läbirääkimisi ka Z.G? ? Saamata eelnimetatud küsimustele veenvaid ja usutavaid vastuseid jõudis maakohus ekslikule järeldusele, et Z.G ja K. K tegevuses puudub KarS § 398 1 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivne ja subjektiivne külg.
  1. Ülaltoodust tulenevalt jõuab kohtukolleegium seisukohale, et Z.G ja K. K tegevus vastab KarS § 398 lg 11 sätestatud kuriteokoosseisule ning Z.G ja K. K tuleb süüdi mõista turumanipulatsioonis ehk finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viivate tehingukorralduste ja tehingute tegemises. Kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu
  2. oktoobri 2010 otsust Z.G ja K. K õigeksmõistmises KarS § 398 1 lg 1 järgi ning teeb uue süüdimõistva kohtuotsuse. 8.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohtukolleegium kuriteo toimepannud süüdistatavate isikuid, nende karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.G karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tema isiku osas on tuvastatav, et ta on varem kohtulikult karistamata, kindla töö- ja elukohaga isik. Rahalist karistust arvutatakse lähtuvalt isiku sissetuleku päevamäärast. KarS § 44 lg 1 järgi, kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. 2008 aasta andmete kohaselt oli Z.G päevasissetulekuks Eesti Vabariigis 95 krooni (T II lk 203). Arvestades Z.G-le inkrimineeritud kuriteo iseloomu, kolleegium seab kahtluse alla, et kohtule näidatud sissetulekud kajastavad Z.G tegelikku varalist seisu. Tulenevalt KarS § 44 lg 2 kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada elatustasemest lähtudes. Võttes arvesse, et Z.G omandas 2008 aastal lühikese aja jooksul 10 592 460 AS AV aktsiat, mille hind ulatub mitmetesse miljonitesse eurodesse, Z.G-le kuulub (seisuga 2009.a.) Eesti Vabariigi territooriumil 19 kinnisasja (nendest 11 Tallinna linnas) ja 1 korteriomand Tallinnas (T II lk 204-205) ning kolm sõiduautot (T II lk 229-230), hindab kohtukolleegium Z.G päevasissetulekuks tema elatustasemest lähtudes vähemalt 31 293,2 krooni (ehk 2000 €). Arvestades Z.G rolli talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, kohtukolleegium leiab põhjendatuks karistada Z.G rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses ning mõistab talle rahaliseks karistuseks 7 823 300 krooni ehk 500 000 eurot. K. K karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tema isiku osas on tuvastatav, et ta on varem kohtulikult karistamata, kindla elukohaga, kuid kohtu andmetel töötu isik. Kohtukolleegium leiab, et K. K on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude teoimepanemisest, mõistes talle rahalise karistuse. KarS § 44 lg 1 järgi, kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Arvestades K. K rolli talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kohtukolleegium peab võimalikuks mõista talle miinimumilähedase rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses. Sissetuleku päevamäära suuruseks on K. Kl 1100 krooni. Seega tunnistab kohtukolleegium K. K süüdi KarS 3981 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõistab K. K-le rahaliseks karistuseks 165 000 krooni ehk 10 545,42 €.
  3. Et kohtukolleegium tühistab õigeksmõistva otsuse ja mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistuste järgi süüdi, tuleb süüdistatavatelt teise astme kuriteo toimepanemise eest välja mõista sundraha.

§ 179lg 1 p 2 näeb teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise 11

(13)korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, milleks on Vabariigi Valitsuse määruse nr 55 § 1 (RT I, 28.12.2011,55) alusel 290 eurot. Seega on süüdistatavatelt väljamõistetava sundraha suuruseks 435 eurot.
  1. Et kohtukolleegium mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistuste järgi süüdi, jäävad kaitsjate apellatsioonid maakohtus kantud menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata.
  2. Süüdistatava Z.G lepinguline kaitsja Aivar Pilv on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 5405,40 eurot, süüdistatava K. K lepinguline kaitsja Jüri Leppik taotleb õigusabikulude hüvitamist apellatsioonimenetluses summas 920,30 eurot.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 185

lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337lg 1 p 2 - 4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Samuti kehtestab

§ 185

lg 2 lause 2, et kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Käesolevas asjas tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse prokuröri apellatsiooni alusel, seega tuleb apellatsioonimenetluses süüdistatavate kaitse teostamise eest lepingulistele kaitsjatele makstud tasu, mille kohtukolleegium loeb mõistlikuks, jätta riigi kanda. Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonimenetluses Z.G poolt kaitsjale makstud tasust mõistlik

§ 175lg 1 p 1 mõttes 2500 eurot, mis tuleb süüdistatavale hüvitada.

Kohtukolleegium aktsepteerib K. K lepingulise kaitsja poolt taotluses esitatud õigusabi tasu (920,30 €) suurust, mis tuleb K. Kle hüvitada. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 2, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse Z.G ja K. K õigeksmõistmises ja teeb selles osas uue otsuse. Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Pavel Gontšarov Julia Katškovskaja Iko Nõmm RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev 3-1-1-44-13 17. mai 2013 12

(13)Kohtukoosseis Kohtuasi Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kriminaalasi Z.G ja K. K süüdistuses KarS § 3981 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-09-18627 Z.G kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja K. K kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, kassatsioonid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maria Sutt Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  3. aprill 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus osaliselt, s.o Z.G-le mõistetud rahalise karistuse päevamäära elatustasemest lähtuva suurendamise osas.
  7. Saata kriminaalasi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
  8. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus muutmata.
  11. Z.G kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  12. K. K kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.
  13. Määrata AS Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt kassatsioonimenetluses Z.G-le osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 1800 eurot (üks tuhat kaheksasada eurot) ja mõista see välja Eesti Vabariigilt Z.G kasuks.
  14. Jätta K. K menetluskulud tema enda kanda. 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.