← Eesti

2-20-14683/22

Obsah (10)§ 5§ 230§ 405§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218§ 177

2-20-14683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 23. veebruar 2021 Tsiviilasja number 2-20-14683 Tsiviilasi OÜ Kroonikeskus hagi V.

§ 5

lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja oma vastuses hagile lihtsalt ei nõustunud hagiga ilma välja toomata, miks ta hagiga ei nõustu. Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu põhjusel, et hageja keeldus kostjale tagastamast kostja poolt üüripinnale unustatud isiklikke asju ning seetõttu leiab kostja, et temal puudub kohustus hagejale võlatunnistuse alusel 861 eurot tagastamiseks. 3

(5)2-20-14683 13. Võlasuhte tekkimise õiguslikud alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille punkti 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 30 lg 1 tulenevalt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et poolte vaheline suhe on tekkinud võlatunnistuse alusel. 14.

§ 230

lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et 31.05.2020 koostatud võlgnevuse kinnitus on deklaratiivne võlatunnistus. Riigikohtu senise praktika kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt 02.05.2018 otsuse 2-13-34922 p 13.1). Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et tal ei ole hageja ees võlgnevust. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tal on hageja ees võlgnevus. Kostja vastuväited hageja poolt temale isiklike asjade tagastamisest keeldumise kohta käesolevas vaidluses tähendust ei oma. 15. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 861 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks seisuga 07.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 106.76 eurot ja viivis põhinõudelt määraga 0,1% päevas alates 08.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni. 16. Käesolevas vaidluses on hagi hinnaks 1 282.03 eurot.

§ 405

lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamist rohkem põhistada. Menetluskulud 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 18. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 4

(5)2-20-14683 19.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 07.10.2020 esitanud hagiavalduse, sisuliselt 1,5 lk ning osalenud 11.02.2021 toimunud kohtuistungil, mis kestis 36 minutit ehk 0,57 tundi. Samuti on hageja tasunud 05.10.2020 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot.

  1. 17.02.2021 esitas hageja kohtuistungiga seoses tekkinud menetluskulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista kohtuistungiks ettevalmistamise 0,75 tunni eest 75 eurot ja kohtuistungil osalemise 0,75 tunni eest 75 eurot.
  2. Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, asjaosalistega suhtlemiseks asjaolude tuvastamiseks ning hagiavalduse koostamiseks kokku 1,5 tund. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu arvates on esindaja tunnitasu suurus mõistlik. Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 207 eurot (100 eurot x 2,07 tundi), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 200 eurot. Kohus ei nõustu hageja esindaja taotlusega kohtuistungiks ettevalmistumise eest tasu määramiseks, sest menetluses pärast hagi esitamist ei ole esitatud selliseid seisukohti ega tõendeid, milledest tingituna istungiks valmistamise vajadus tekkiks. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 23. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.