lõikes 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
asse, kus oli kaks suurt puud ja elektrikapp. Auto paiskus esiosaga vastu neid puid ja just kõrvalistuja poolne esiosa oli vastu puid ning talle tuli selle kokkupõrke ajal löök vastu paremat jalga. Auto uksed olid kinni kiilunud. K P /tl 46-47/ sõnade kohaselt 01.05.2019 pealelõunasel ajal jalutas ta koeraga Parila poe poolt suunaga Laiküla poole vasakul tee ääres. Haapsalu poolt tema selja tagant tuli üks tumedat värvi Volkswagen Golf vist ja jäi Jõõdre tee ja Haapsalu-Laiküla maantee ristmikul seisma. Volkswagen oli sõidutee kesktelje lähedal, kui manöövri sooritust ootas ja sisse oli lülitatud vasak suunatuli. Aru oli saada, et sõiduauto soovis mööda lasta vastassuunast lähenenud sõidukit. Korraga sõitis temast mööda valget värvi kaubik. Vaatas, et kaubik sõidab hoogu maha võtmata otse ja arvas, et selle juht sõidab ees peatunud sõidukist paremalt mööda, kuid sõitis siis manöövrit ootavale sõidukile tagant otsa. Enne kontakti ta ei näinud, et kaubikul oleksid põlenud pidurituled. Volkswagen paiskus kokkupõrke tulemusel kraavi teelt välja, kaubik jäi sõiduteele. H K /tl 52-53/ ütluste kohaselt 2019. aasta mais hakkas ta sõitma kodust Jõõdre külast Haapsallu. Jättis auto seisma kohta, kus Haapsalu-Laiküla maantee keerab Jõõdre külla, et rääkida telefoniga. Nägi, et Haapsalu poolt sõidab mööda Haapsalu-Laiküla maanteed tema suunas tume sõiduauto, mark oli vist Volkswagen, mis jäi suunavööndisse seisma ja sai aru, et auto soovib pöörata Jõõdre teele, s.o samale maanteele, kus tema oma autoga seisis ning ootas vasakpöörde sooritamise võimalust. Volkswageni juht ootas teise auto möödumist, et peale seda vasakpööre sooritada. Volkswagenile sõitis 2-3 sekundit peale seisma jäämist tagant sisse mikrobuss. Otsasõidu tagajärjel paiskus Volkswagen paremale teepeenrale tee ääres olevast metallist kapist napilt mööda
asse. Tarmo Eilpuu /tl 43-44/ tunnistas ennast teo toimepanemises süüdi. Kaubik Citroen Jumper registreerimisnumbriga XXX kuulub talle, on juhiluba olemas ja juhtimise staaži üle 20 aasta. 01.05.2019 õhtu poole hakkas Haapsalust Panga külla sõitma, umbes 2-3 km enne Parilat või Jõõdret nägi, et ees tema suunavööndis sõidab sõiduauto Volkswagen Golf. Sõitis 70 km/h ja arvab, et hoidis eessõitva autoga normaalset pikivahet, kuid ei oska täpselt öelda, kui suurt. Siis nägi, et Volkswagen Golf hakkas selles 70 km/h alas keerama vasakule, seisis oma suunavööndis, ei tea, kas suunatuli sees, kuna kõik käis nii kähku. 3 1-20-7325 Vastassuunavööndis sõitis teine auto vastu ja seetõttu ei saanud Volkswagen Golf kohe pööret sooritada. Ju vaatas juhtimise ajal kuhugi kõrvale ja seetõttu ei märganud, et sõiduauto Volkswagen Golf oli tema ees seisma jäänud. Kui autot enda ees märkas, siis üritas paremale pöörata, kuid sõitis Volkswagenile otsa, selle tulemusel paiskus Volkswagen Golf paremale poole sõidutee äärde vist äkki vastu puud. Tema sai kaubiku pärast otsasõitu paremal pool sõidutee ääres peatada. Juhiloa koopia /tl 45/ näitab, et Tarmo Eilpuul oli juhtimisõigus. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas põhjustas liiklusõnnetuse Tarmo Eilpuu, sõites sõidukiga Citroen Jumper tagant otsa vasakpöörde võimalust ootavale seisvale sõiduautole Volkswagen Golf. 2.
AS Inges Kindlustus on tunnistatud kriminaalasjas tsiviilkostjaks prokuratuuri 09.03.2020 määrusega /tl 97-100/. Kohus võttis menetlusse kannatanu T L tsiviilhagi menetlusse /tl 161-162/. Kohtuistungil jäi kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete juurde. Tsiviilkostja on esitanud kohtule seisukohad tsiviilhagile /tl 121-145, 165-166/. AS Inges Kindlustus tsiviilkostjana on seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitise osas ei ole liikluskindlustusandja ning kindlustatud isik (kahju põhjustanud sõiduki juht) mittevaralise kahju osas solidaarvõlgnikud kogu kannatanule tekkinud mittevaralise kahju eest LKindlS § 32 alusel. Osas, milles hüvitise väljamõistmisel võetakse aluseks kahju põhjustaja tegevus, kindlustusandja ei vastuta. Tsiviilkostja on seisukohal, et liikluskindlustusandja ei saa ega pea vastutama selle eest, kuidas õnnetuse põhjustaja pärast liiklusõnnetust on kannatanuga suhelnud. Liikluskindlustusandjalt ei saa nõuda kahju hüvitamist muudel asjaoludel kui 6 1-20-7325 üksnes suurema ohu allika valdaja poolt liiklusõnnetusega tekitatud kahju. Liikluskindlustusandjalt saab mittevaralise kahju hüvitist nõuda üksnes LKindlS § 32 alusel, millisel juhul võetakse hüvitise määramisel arvesse eelkõige tervise kahjustumise raskusaste. Tsiviilkostja leidis, et on põhjendatud kahju hüvitanud ja seetõttu palub jätta hagi AS Inges Kindlustus vastu rahuldamata. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et tsiviilhagi on põhjendamata ja palus jätta hagi rahuldamata. Nõustub kindlustusandja poolt arvutatud ja tasutud mittevaralise kahju hüvitise suurusega.
alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule kehavigastuste või tervisekahjustuste tekitamisega.
lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
lg 1 kohaselt vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kahju tekitamise eest ka juhul, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et T.Eilpuu rikkus mootorsõiduki juhtimisel liiklusnõudeid, millega tekitas ettevaatamatusest T.Lle tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui 4 kuud ehk raske tervisekahjustuse. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Tarmo Eilpuu tegu täidab KarS § 423 lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja T.Eilpuu on selle toimepanemises süüdi. Vaidlusaluse kahju puhul on tegemist lepinguvälise kahjuga, mille hüvitamise alused tulevad nii
lg 1 p 2 kui ka
. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-13 selgitanud, et tegemist on aluste osas küll materiaalõiguslikult erinevate nõuetega, kuid sisuliselt samade nõuetega. Deliktilise vastutuse eelduseks on
lg 1 p 2 mõttes õigusvastane tegu ning T.Eilpuu süüline õigusvastane tegu on eelnevalt tõendamist leidnud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et sõiduki Citroen Jumber reg.nr XXX tsiviilvastutus oli kehtiva liikluskindlustuse lepingu alusel sündmuse toimumise ajal kindlustatud AS Inges Kindlustuses, mida kinnitab ka tl 73-75 väljatrükk Eesti Liikluskindlustuse fondi andmebaasist. Seega toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 1 lg 2 kohaselt kohustuslikule liikluskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse (
) sätteid, arvestades LKindlS erisusi.
lg 1 sätestab, et kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt ning sama sätte lõike 2 kohaselt on tegemist solidaarnõudega. LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamisenõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees
alusel ja/või
-i õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Vastuseks AS Inges Kindlustuse väitele, et kindlustusandja ei vastuta kahju tekitaja tegevuse eest ja seda osa kahjuhüvitisest ei saa temalt välja mõista, märgib kohus, et
lg 3 kohaselt kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt või mõnelt neist. Eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest tuleneb, et T.Lul on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist solidaarselt T.Eilpuult ja AS Inges Kindlustuselt. 7 1-20-7325 Kaitsja hinnangul /tl 177 pöördel/ ei ole kannatanu esindaja tõendanud
, 128, 130 alusel nõude suurust, kuna mittevaralise kahju hüvitis ei ole pelgalt valuraha, vaid konkreetne hüvitis füüsilise piina või vaimse surutise eest sõltuvalt nimetatud konkreetsetest asjaoludest ning mõjudest. Kohus vastuseks kaitsja kriitikale märgib, et
on sätestanud mittevaralise kahju hüvitamisele erisused.
lg 1 näeb ette, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla mittevaraline ja lõige 5 selgitab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus märgib, et
sätestab erisused mittevaralise kahju hüvitamisel ja lõike 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks välja maksta mõistlik rahasumma. Lõike 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas 3-2-1-19-08 selgitanud varalise ja mittevaralise kahju tõendamise erisusi: „ kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.“ Kannatanu T.L on 02.10.2019 kirjeldanud /tl 39-40/, et peale liiklusõnnetust tundis, et paremas jalas on jube valu. Kiirabi viis ta haiglasse, kus selgus, et parema jala laba on kildudeks. Samal ööl tehti operatsioon. Peale seda oli jalg kipsis 2 nädalat. Siis pidi ortoosi kandma, aga selle kandmine põhjustas suurt valu kuna üks kruvi oli jalast väljas. Selle pärast tehti kordusoperatsioon 06.08.2019 ja kuni 30.08.2019 oli määratud voodirežiim. Organism ei võta jalas olevaid kruvisid vastu ja need tuleb eemaldada. On töövõimetuslehel ja kõnnib karguga, paremale jalale toetuda ei saa, igapäevased protseduurid on raskendatud. Arstid on öelnud, et sellest vigastusest ei ole täielikku tervenemist, jalg jääb kangeks ja lonkama. Kuna seoses töövõime kaotusega on tal töötamine välistatud, siis soovib saada avarii põhjustanud meesterahvalt rahalist hüvitist. Tal on alaealine ülalpeetav laps ja pere majanduslik olukord on muutunud raskeks. Soovib, et talle avariiga püsiva tervisekahjustuse põhjustanud isik hüvitaks talle mittevaralise kahju summas 50 000 eurot. Iseseisvalt ei käi ta kodust väljas ja teeb seda teiste inimeste abiga, olukord on mõjunud halvasti tema vaimsele tervisele, on toimuvast väga masenduses. Jalast kruvide väljavõtmiseks on vaja mitut operatsiooni. 28.10.2019 on kannatanu rääkinud /tl 48-49/, et ortopeed on rääkinud, et iga jalas oleva kruvi väljavõtmiseks on vaja eraldi operatsiooni. Jalg täielikult ei parane, jääbki lonkama. Kogu olukord on mõjunud halvasti vaimsele tervisele, on aheldatud koju nelja seina vahele, on toimuvast masenduses. Kannatanu esindaja on hagiavalduses /tl 69-90/ toonud mittevaralise kahju suuruse põhjendustena välja järgneva. Varasemalt ei olnud kannatanul diagnoositud parema jala vigastusi, mis võisid soodustada liiklusõnnetuses saadud vigastuste tekkimist ja raskendada vigastuste hilisemat paranemist, seega sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada täiesti terve jalg. Vigastused ei ole käesoleva ajani paranenud, kannatanul esineb igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemisel raskusi, talle on omistatud osaline töövõimetus. Ta on pidanud taluma pikaajalist valu ja korduvaid operatsioone ning ees on ootamas veel mitu operatsiooni. Kannatanu peab tarbima ravimeid. Arstid ei ole prognoosinud täielikku tervenemist. Ta tunneb ennast depressiivse, õnnetuna ja vähem väärtuslikuna. Kannatanu on sunnitud taluma oma kehas võõrkehi, mis rikub hageja kehalist terviklikkust ja puutumatust ning tema organism ei ole võõrkeha omaks võtnud, osade implantaatkinnituste tõttu tekkis hageja jalale fistul, mis on põhjustanud täiendavaid kannatusi ja hirmu. Kannatanu elukvaliteet on seoses eelnevaga peale liiklusõnnetust selle toimumise eelse ajaga võrreldes 8 1-20-7325 oluliselt langenud ja ta on jäänud ilma senisest heaolust ja loodetavast heaolust tulevikus, mis oleks olnud, kui tervisekahjustusi ei oleks tekkinud. Kannatanu enne liiklusõnnetuse toimumist oli 100 protsenti töövõimeline, liikuv inimene, siis tänaseks on kannatanule omistatud 50 protsendiline töövõimetus. Kohtutoimikus on dokumendid, mis kannatanu ütlusi ja tema esindaja seisukohti kinnitavad: -kruvid jalas ja operatsiooniarmid näha fotodel tl 86-88; -isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktides nr 19E-LäI0027 ja nr 19E-LÄI0045 /tl 30-34, 60-62/ antud eksperdiarvamuse alusel on T Lul diagnoositud parema kandluu liigesesisene killustunud murd koos külgmise pekse avulsioonimurruga 01.05.2019 toimunud liiklusõnnetuse käigus ja see tervisekahjustus kestab rohkem kui 4 kuud; -20.11.2019 on T.L käinud ortopeedi vastuvõtul /tl 89/, soovitatud edasine ravi. Ortopeed leidis, et patsiendil igapäevane valu, lonkab, liikuvus piiratud, turse; -Sotsiaalkindlustusamet 29.11.2019 otsusega tuvastas T.Lul keskmise puude raskusastme kestusega 21.10.2019-20.04.2020 /tl 76-77/, kuna terviseseisundist tulenevalt igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi; -Eesti Töötukassa on töövõime hindamisel jõudnud järeldusele, et T Lul on osaline töövõime, töövõime vähenemise periood 21.10.2019-20.04.2020 /tl 78-84/. Peamine piiranguid põhjustav diagnoos: kandluumurd, kinnine. Hindamisel on leitud, et T Lul on liikumine piiratud, kuid mitte võimatu, liigub küünarkargu najal kuni 100 m, lonkab tugevalt paremat jalga, üksikud sammud teeb ilma abivahendita. Piirangute põhjuseks valu paremas jalas ja parema hüppeliigese liikuvuse piiratus muutustest paremas kandluus. Tõenäoline on liikumispiirangute vähenemine; -09.03.2020 on ortopeed leidnud /tl 104/, et probleemid kandluu murruga seonduvalt ei pruugigi lõplikult laheneda; -Eesti Töötukassa on töövõime hindamisel jõudnud järeldusele, et T Lul on osaline töövõime, töövõime vähenemise periood 21.04.2020-20.04.2021 /tl 105-106/; -tl 107 haigusugu näitab, et T L käis 20.04.2020 seoses kannatraumaga operatsioonil. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad T Lu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi seoses liiklusõnnetuses saadud raske tervisekahjustusega, millega on T Lule tekitatud mittevaraline kahju. Kohus peab otsustama, milline on mõistlik rahasumma, mis tuleb T Lule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta. T.Eilpuu rikkus liiklusnõudeid tähelepanematusest ja selle tagajärjel tekitas ettevaatamatusest T Lule raske tervisekahjustuse, seega T.Eilpuu rikkumine ei ole raske. Kohus uurib, milline oli T.Eilpuu suhtumine kannatanusse pärast õnnetust. T.Eilpuu ja H.K kinnitavad mõlemad, et T.Eilpuu oli peale õnnetust auto juures ja püüdis uksi lahti saada. Kohus leiab, et see, et L.S (teise liiklusõnnetuses osalenud auto juht) ei märganud T.Eilpuu tegutsemist, võib olla seotud sellega, et L.S oli just osalenud avariis, istus autos, kust ta välja ei saanud ja ta ei pruukinud kõiki asju tähele panna. K.P on märganud H.K tegutsemist ümber auto ja lisanud, et Eilpuu ootas kiirabi eemal, mida ka Eilpuu kinnitab. K aga kinnitab, et Eilpuu oli samuti abiks kui proovisid auto uksi lahti kangutada. T.Eilpuu on ise kirjeldanud, et peale õnnetust läks vaatama, mida sõiduautos tehakse. Autos oli kaks naist, kõrvalistuja poolne uks lahti ei tulnud, proovis seda kangutada. Küsis, kas kõik on korras, mille peale juht karjus. Kiirabi kutsus naisterahvas, kes tee ääres oli jalutanud. Ootas kiirabi sel kuskil läheduses. Algul uuris T Lu abikaasalt, kuidas T Lu tervis on. On käinud T Lu juures kodus ja rääkisid sellest asjast peaaegu tund aega. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et T.Eilpuu ei oleks peale õnnetust kannatanu ja terviseseisundi vastu huvi tundnud. Seega T.Eilpuu käitumine ja suhtumine peale õnnetust kanntanusse ei anna alust kahjuhüvitise suurendamiseks. Tsiviilkostja on oma seisukohtades /tl 122-123, 165-166/ öelnud, et on mittevaralise kahju hüvitamisel lähtunud LKindlS § 32 lg-st 3, kannatanu vigastused vastavad punktis 3 9 1-20-7325 märgitule, millisel puhul on seadusandja näinud ette eeldatava mittevaralise kahju suuruseks 1500 eurot. On kannatanule hüvitanud 5000 eurot, seega on hüvitanud mittevaralise kahjuna ettenähtust enamgi. Kannatanu esindaja viitas kohtus kohtuasjadele (kr.asi nr 1-20-3535 Harju Maakohtu otsus, kr.asi nr 1-1-15-5273 Tartu RK otsus), kus on vähem raskete vigastuste korral peetud vajalikuks välja mõista oluliselt suuremaid hüvitisi, kui LKindlS §-s 32 märgitud eelduslikud hüvitised /tl 173-175/. Kohus märgib, et LKindlS § 24 teine lause ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Riigikohus on otsuses nr 1-17-6824 väljendanud seisukohta, et asjaolu, et kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel ega anna seega ka alust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Kindlustusandja poolt väljamakstud summat tuleb siiski hüvitise suuruse kindlaksmääramise järel arvestada. Mittevaralise kahju kohtupraktika kohta Riigikohtu poolt avaldatud tabel annab ülevaate Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitistest aastatel 2014-2016, kus on asjas nr 1-16-2755 ebapiisava pikivahe tõttu teisele autole tagant sisse sõitmisega, millega tekitati eesoleva auto juhile eluohtlikud vigastused, mõistetud hüvitiseks 10 000 eurot. Samuti asjas nr 1-14-9883 möödasõitu sooritades vastassuunavööndis liikunud sõidukiga kokkupõrke tagajärjel teist sõidukit juhtinud isiku surma põhjustamise ja kaasreisijale eluohtlike vigastuste tekitamise olukorras on mõistetud hüvitiseks 10 000 eurot. Käesolevas kriminaalasjas esitas tsiviilkostja kohtule Viru Maakohtu 21.01.2020 kohtuotsuse kr.asjas nr 1-19-6138 ja leidis, et selles kohtuotsuses on tegemist käesolevas kriminaalasjas kannatanuga võrreldavate vigastustega. Tartu Ringkonnakohtu otsusega (jõustus 02.11.2020, kättesaadav avalikust kohtulahendite registrist Riigi Teatajas) mõisteti kannatanult mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 10 000 eurot. Arvestades T Lul liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raskust, hilisemaid läbielamisi seoses tervisekahjustuse ravimisega, tervisekahjutusega kaasnenud valu, muudatusi, mis seoses tervisekahjutusega on kaasnenud T Lu igapäevaelus (piiratud liikumine, osaline töövõimetus), tervisekahjustusega kaasnenud psüühilise tervise kahjustumist, peab kohus õiglaseks hüvitiseks T Lule tekitatud mittevaralise kahju eest 10 000 eurot. Sellest summast tuleb maha arvata 5000 eurot, mille tsiviilkostja Inges Kindlustuse AS on kannatanule mittevaralise kahju hüvitamiseks juba välja maksnud (1500 eurot ja 3500 eurot /tl 122-125, 142/), sest tulenevalt
lg-st 1 kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Kohus leiab, et tsiviilhagis esitatud mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on kohtus tõendamist leidnud ja kannatanu poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõue vastab
lg 5, § 134 lg 2, 5, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 lg 1, § 1056 sätestatud hüvitise määramise alustele. Kohus, võttes arvesse
lg 5, § 134 lg 5 sätestatud aluseid mittevaralise kahju hüvitise määramiseks, juhidudes
lg 2, leiab, et kannatanule mittevaralise kahju hüvitamiseks makstav mõistlik rahasumma on 10 000 eurot, millest Inges Kindlustus AS on hüvitanud T Lule 5000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitis tuleb T Lu kasuks välja mõista solidaarselt Tarmo Eilpuult ja AS-ilt Inges Kindlustus. Hagiavalduses taotleb kannatanu viivise arvestamist alates ajahetkest, mil kostjad said hagejale tekitatud kahjust ja selle ulatusest teada, s.o alates hagi esitamisest 28.10.2019. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses 1-19-6138 leidnud, et kuna
lg 1 järgi arvestatakse viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest, see on kohtuotsuse jõustumine ning viivise maksmise kohustus tekib alles kohtuotsuse jõustumisest. 10 1-20-7325
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on põhjendatud väljamõistetud mittevaralise kahju puhul viiviste väljamõistmine alates kohtuotsuse jõusutmisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab tsiviilhagi ja mõistab solidaarselt välja Tarmo Eilpuult ja Inges Kindlustuse AS-ilt T Lu kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 eurot, millest Inges Kindlustus AS on hüvitanud T Lule 5000 eurot. Hüvitamisele kuulub veel 5000 eurot. Välja mõistetud kahju hüvitamisega viivitamisel tuleb Tarmo Eilpuul ja Inges Kindlustus AS-il solidaarselt tasuda viivitusintressi
lõikes 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. 6.ASITÕENDID puuduvad. 7.MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Tarmo Eilpuult kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 876 eurot, s.o 1,5*584 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19ELÄI0027 06.09.2019) tasu 84 eurot /tl 33/ ja isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi (akt nr 19E-LÄI0045 13.12.2019) tasu 97 eurot /tl 61/, ekspertiisitasud kokku 181 eurot. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku 1057 eurot. T.Eilpuu ütles kohtus, et ta töötab, kuid Maksu- ja Tolliametil ei olnud andmeid T.Eilpuu 2018.a tulude kohta /tl 42/. Kuna Tarmo Eilpuule kaasnevad käesoleva menetlusega ka teised rahalised kohustused, annab kohus T.Eilpuule võimaluse KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda riigile menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Valitud kaitsjale makstud mõistiku suurusega tasu ja muud kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 menetluskuluks. T.Eilpuu kaitsja advokaat A.Urm esitas kohtule menetluskulude nimekirja /tl 177-178/, mille kohaselt õigusabi osutamiseks on kulunud 3264 eurot. Kaitsja leidis, et süüdistatava menetluskulud on proportsioonis 12/14 ulatuses setud tsiviilhagiga, kuna tsiviilhagita ja teise kostja vastuseisuta tsiviilnõudele oleks kriminaalasi lõppenud pärast hüvitamist leppimisega. Kohus mõistis T.Eilpuu talle esitatud süüdistuses süüdi ja vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Kohtumenetluse osaks oli tõepoolest ka tsiviilhagi. Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis kannatanule tekitatud kahju välja solidaarselt T.Eilpuult ja tsiviilkostjalt. Kaitsja seisukoht, et tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud on tekkinud teise kostja vastuseisu tõttu, on kohtule arusaamatud, sest kohtuvaidlustes kaitsja avaldas, et toetab tsiviilkostja seisukohti. Kohus leiab, et KrMS § 182 lg 2 alusel tuleb jätta süüdistataval seoses tsiviilhagi menetlusega tekkinud kulud tema enda kanda. Lähtudes eeltoodust jäävad KrMS § 180 lg 1, § 182 lg 2 alusel valitud kaitsjale makstud menetluskulud summas 3264 eurot süüdistatava kanda. 11 1-20-7325 KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanu T Lu esindaja advokaat Maano Saareväli on esitanud menetluskulude nimekirja /tl 176/ summas 3922,20 eurot. KrMS § 180 lg 1-1 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtu hinnangul on õigusteenuse spetsifikatsioonis märgitud toimingud õigusabi osutamiseks vajalikud. Kohutistungitel osalemise aeg taotluses ei vasta istungite tegelikele aegadel ja selles osas tuleb tasu vähendada. Istungid kestsid kokku 2 tundi, kaitsja on tasu küsinud 5 tunni eest. Seega tuleb tasu vähendada 3 tunni eest, s.o 3x125=375 eurot, koos käibemaksuga 450 euro võrra. Muude toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Advokaadi tunnitasu on mõistliku suurusega. Seega on advokaadile makstud põhjendatud tasu 3472,20 eurot. Tsiviilhagi on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja kannatanu kasuks on välja palutud mõista hüvitis kohtu äranägemisel. Kohus rahuldas tsiviilhagi. Vastavalt KrMS § 182 lg 2 kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. KrMS § 38-1 lg 6, TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb välja mõista Tarmo Eilpuult ja Inges Kindlustus AS-ilt solidaarselt kannatanu T Lu kantud põhjendatud õigusabi kulud summas 3472,20 eurot, mis kanda Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele nr EE582200221010506726. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.